Elektriseadmed (1)

Eesti Maaülikool - Elektroonika - Elektriseadmete montaa?

3 KEHV

LOENG 1

Elektriohutusseadus – elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust.
SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND
Pädevusklassid: *A-klass – elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass – elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass – kuni 63 A ehitustööd; *C-klass – laborid jne.
Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; * elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja –juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras

Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele.

LOENG 2

Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht.
Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket.
Elektrivoolu mõju inimesele: * termiline toime; *elektrolüütiline toime; * mehaaniline toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; * elektrikaar tekitab kahjustusi nahale ja silmadele jne.; *kahjustused: kohalikud kahjustused, üldkahjustused, segakahjustused; *kohalikud kahjustused: elektrilised põletused, voolu märgid, naha metalliseerumine, mehaanilised vigastused, silmade kahjustus, mitu samaaegset kahjustust.
Üldkahjustused: vool mõjub tervele organismile, olulisem mõju südamele, kopsudele, kesknärvisüsteemile. Väga nõrk elektrivool põhjustab lihaste kokkutõmbeid voolu sisenemiskoha ümbruses, raskeimal juhul südametegevuse ja hingamise lõpp. Elektri kahjulik mõju võib avalduda kohe või mõni aeg hiljem.
Surm elektrilöögi tagajärjel 2 etapiline: kliiniline ja bioloogiline surm.
Surmapõhjused: - südametegevuse seiskumine; - hingamisraskused; - elektrisokk.
Ligikaudsel arvutusel võetakse 1 kilo-oom inimkeha takistuseks.
Kannatanu vabastamine voolu alt: *pinge väljalülitamine või juhtme eemaldamine; *kannatanu haaramine kuivadest riietest või isoleerimine maast; *kannatanu panna lamama, vajadusel kunstlik hingamine ja südamemassaaž; *kui on kontaktivõimeline, peab veidi pikutama; *otstarbekas arsti juurde minna.

LOENG 3

Iga paigaldis tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et: *tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikesed; *paigaldisi turvaliselt kontrollida, katsetada ning hooldada; *vältida ohtusid, mida võiks põhjustada mingi üksikvooluahela rike.
Kaitseaste – iseloomustab elektriseadme kesta võimet kaitsta elektriseadme siseosi võõrkehade, tolmu ning vee eest ja kesta abil saavutatavat kaitset seadme pingestatud või liikuvate siseosade kokkupuute eest. IP ja kaks tunnusnumbrit, millele võib lisada veel kaks selgitustähte.
- Esimene täht iseloomustab kaitset võõrkehade ja puudutamisohu eest
- Teine number väljendab kaitset vee kahjuliku sissetungimise eest: 0 - kaitse puudub; 1 - püstloodis langevad veetilgad; 2 – püstsuunast kuni 15 kraadi all langevad veetilgad; 3 – piiskvesi; 4 – veepritsmed; 5 – veejoad; 6 – tugevad veejoad, merelained; 7 – aegajaline üleujutus; 8 – sukeldumine teatud sügavusse.

Kuiv tuleohutu paik – ruum või ruumiosa, milles õhk on nii kuiv, et seintele , lakke ega elektriseadmete pinnale ei saa sadestuda niiskust.
0 – ohutusklass. Kaitse põhineb ainult seadme põhiisolatsioonil. Neid ei tohi enam toota, kui kasutusel on need endiselt.
I – ohutusklass. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi kaudu.
II – ohutusklass. Põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel , mille läbilöögi tõenäosus on kaduvväike.
III – ohutusklass. Põhineb kaitseväikepinge toitel , mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse.

LOENG 4

VANNI JA DUŠIRUUMID
- Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga.
- Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 – vanni või duši alusvanni sisemus. Alusvanni puudumisel ulatub tsoon 0,1 m kõrgusele, raadius paikse pihusti korral 1,2 m pihustist. Tsoon 1 – määratletud tsoon 0 ülemise piiriga ja põrandast 2,25m , kui alusvann puudub siis on tsoon 1 kohtkindla pihustiga 1,2 m. Tsoon 2 – haarab rõhtsihis ruumi tsooni 0 ja 1 piirist kuni sellega rööbitise 0,6 m kaugema püstpinnani, püstsihis ruumi põrandast kuni 2,25 m kõrgusel oleva rõhttasandini või kõrgema pihustini. Alusvannita duši korral tsoon puudub.
  - SAUNADE KERISE - JA LEILIRUUMID
- Nõuded kehtivad nii elektrilise kui mitteelektrilise kerisega saunaruumile, ei kehti pidevalt auruga täidetud leiliruumile. Kaitseaste peab olema minimaalselt IP24 . isolatsioon peab vastama kaitseisolatsiooni nõuetele, metallmantliga kaablite kasutus on keelatud. Juhistik olgu maksimaalselt lühike. Leiliruumis ei tohi olla pistikupesi.
- Tsoon 1 – võib paikneda ainult keris ja selle juurde kuuluvad elektriseadmed
- Tsoon 2 – elektriseadmete kuumuskindluse nõuded puuduvad, sobib näiteks valgustite jaoks
- Tsoon 3 – elektriseadmed peavad taluma kahjustusteta pikaajaliselt +125 C, juhtide isolatsioon vähemalt +170 C.

EHITUSPAIKADE PAIGALDISED
- Nõuded kehtivad ajutiste elektripaigaldiste kohta, mida kasutatakse: *uusehitustöödel; *olemasolevate ehitiste remondil, ümberehitamisel, laiendamisel või lammutamisel; *avalikel ehitusaladel ja –platsidel; *mullatöödel jne.

LOENG 5

Juhtme ja kaabli erinevus – mantel .
L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall = faasijuhid; PE – kollaroheline = kaitsejuht ; N – helesinine = neutraaljuht.

LOENG 6

Liigvool – arvutuslikust voolust ohtlikult suurem vool, millel võib/ei või esineda ohtlikke tagajärgi. Põhjustajaks võib-olla kas elektritarviti ülekoormus või elektriahelate rikked.
Liigkoormusvool – vooluahela liigvool, mis ei ole tingitud rikkest.
Lühisvool – liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse.
Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub , seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela.
Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg ( viide ) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks.
Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja ohutus; - „iseparandamise“ võimatus; - kohene sisselülitamise võimalus pärast rakendumist; - kaitsetunnusjoonte ajaline stabiilsus; - saab kasutada käsilülitina; - kompaktsus; - mitmepooluseline lüliti rakendub ka ühe pooluse ülekoormuse korral.
Rikkevoolukaitselülitid lisakaitseks: *pistikupesad ruumis või õues, kui ühendatud seadet võidakse pruukida väljas; * generaatorid ; *pistikupesad vanni- ja dušširuumis ning lülitid ja pistikupesad ujumisbasseinis; *pistikupesad ehitusplatsidel ja põllumajandushoonetes; * paiksed II klassi seadmed ahtates juhtivates paikades; *soojenduskaablid katusel ja vihmaveetorudes;

LOENG 7

Andurid :
- Traatandur
- Magnetkontakt
- Liikumisandurid
- Vibratsiooniandur
- Signaalmatt
- Aktiivsed infrapunakiirte katkemise andurid
- Klaasi purunemise andurid

LOENG 8

Hõõglambid on enimkasutatavad valgusallikad .
Halogeenlambid on oma ehituselt hõõglampidega sarnased.

LOENG 9

Projekti koosseis: * seletuskiri , *välisvõrgu plaan, *elektripaigaldise üldskeem, *sisevõrgu plaan, *jaotuskeskuste skeemid , * maanduse/potentsiaaliühtlustuse skeemid, *materjalide loetelu , *tingmärkide seletus, *lisad

SEMINAR 2

TN-S – neutraal - ja kaitsejuht eraldatud, viimase pinge maa suhtes 0. töökindel, elektromagnetiline ühilduvus tagatud, liigpingekaitse ja lisapotentsiaaliühtlustuse lisamise võimalused. Igal pool kasutusel.
TN-C - lihtne ja odav, PEN-juhi väike töökindlus, elektromagnetilise ühilduvuse probleemid.
Maandurid: *vundamendimaandur, *loomulik maandur, *rõhtmaandur, *võrkmaandur, *püstelektroodidega maandur.
Rikkevoolukaitse = lisakaitse.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 110 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miia Õppematerjali autor

loengute kaupa välja toodud kordamisküsimused

elektriseadmed elekter elektriohutusseadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem. Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust. Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad. VÄLISTOIMED Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest

Elektriaparaadid

docx

Elektriohutus

kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd.

Elektriohutus ja seadusandlus

docx

Elektrivarustus

Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juh

Elektrimasinad

docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata

Riski- ja ohuõpetus

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

inseneriteaduses ning on tihedalt seotud peaaegu kõigi füüsika, keemia ja mehaanika eriharudega. Need teadusharud rajasid kiirelt areneva valdkonna elektrotehnikas, kusjuures nende tehnoloogiad katavad laia valdkonna kogu tehnikas. Optimistliku nägemuse kohaselt toodab elektromehaanika üha rohkem ja rohkem asju erinevatele rahvastikugruppidele. Tänapäeval tagavad elektriseadmed tervisliku ja mugava elu kogu maailmas. Elektrooniline side levib kiiresti, võimaldades teha üha suuremaid muutusi faktides, seisukohtades ja kultuurides. Elektrimasinad koos elektroonsete energiamuunduritega püstitavad aga meile hulgaliselt keerulisi ülesandeid. Tänu teaduse ja sellega seotud tehnoloogiate uusimatele saavutustele võivad paljud inimesed kulutada rohkem aega töödele, mis rahuldavad nende elulisi

Elektrivarustus

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid