Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia keelterohkeim keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt, sealhulgas eesti keel. Aga ainult kolmel Uurali keeli kõneleval rahval ongi õnnestunud luua oma riik. Uurali keeli kõneleb kokku aga umbes 25 miljonit inimest. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad omakorda keelerühmadeks. Põhiharud on selgepiirilised ning nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi. Soome-ugri keelkonda kuuluvad: Läänemeresoome keeled, Lapi murded, Volga keeled, Permi keeled ja Ugri keeled. Eesti keel ja Soome keel kuuluvad Läänemeresoome keelte hulka. Samojeedi keelkonda kuulub aga neli keelt ja seda keelerühmadeks ei jagata. Allikad: Uurali keeled. https://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled. Eesti Rahva muuseum. Uurali rahvad. http://www.fennougria.ee/?id=10553.
On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT. SÜGAVAL MAAKOORES, OOKEANI PÕHJAS VÕI KUUMAVEEALLIKATES Kemosünteesijad on organismid, kes elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil Prokarüoodil ehk PRÜKARUONDIL puudub rakutuum. Stromatoliidid on FOSSIILSED LUBIAINEST moodustised, mis on tekkinud bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees .
Kirikuvõim Adam De La Halle Leiutati noodikiri Kvardi, Kvindi ja Oktaavi asemel Balletto Hakati kasutama tertsi Algul oli inst. M. Kuninga ja kirikuvõim Leonel Power Ja seksti. Improvisatsiooniline. Lahknesid William Byrd Tekkisid taktimõõdud. Aadelkond ja kirik. Bach Ilmus palju uusi zanre. Kujunesid orkestrid ja Tekkis esile ka Jacopo Peri Kujunesid paljud pillid Ooperid Kodanlus Händel Viiul, tsello, kontrabass Kasutatkse vähem
(ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine
valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti – ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt
Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult Korrastab seedimist, dieettoitudes tähtsal kohal Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke Seemned viies õõnsuses Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas Pirni genoom Harilik pirn on üldiselt diploidne (2n=34) Enam kasvatatavad sordid on triploidsed ning tetraploidsed Pirnis geenide arv 42 812 Suurus 118.8 Mb Pirn ja õun Pirn ja õun lahknesid üksteisest 5,4 21,5 milj. aastat tagasi Õuna ja pirni genoomid erinevad suuruses Peamine põhjus korduvate jadade olemasolu Geensed alad siiski mõlemas liigis sarnased The genome of the pear (Pyrus bretschneideri Rehd.) Pirni genoomi järjestus annab väärtusliku ressursi Pyruse bioloogilistes uuringutes Käesolevas artiklis töötati pirni genoomi ning sellega seonduvate transkriptsiooni protsessidega Teadustöös avastati uut tähtsat informatsiooni
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite
Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased simpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli simpansi liinist lahknenud. Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist simpansiga hübridiseeruda. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, simpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja simpans lahknesid mitte hiljem kui 6,4 miljoni aasta eest ja tõenäoliselt vähem kui 5,4 miljoni aasta eest. Kuid mõned genoomi osad näitasid, justkui oleks lahknemine toimunud 4 miljonit aastat varem. Kui me ka lahknesime 6,3 miljonit aastat tagasi, on see siiski hiljem kui mõned inimesele omaseid tunnuseid näitavad fossiilid osutavad. Ka leidis Reichi rühm, et X-
hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. ● Kemosüntees? Esimesed elusolendid maal ● 3 miljardit aastat tagasi tekkis fotosüntees ● Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakus asetseva rohelise pigmendi olemasolu,mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat ● Tänu vee ja valguse rohkusele said fotosünteesiks
PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde
endosümbioos. Teooria rajaja Lynn Margulis. 1976 kuues riik arhed. Ainuraksed eeltuumsed organismid, aga mitte bakterid. Enne loeti bakterite hulka kuuluvateks. Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest armastavad ekstreemseid tingimusi. Ilmselt kõige vanemad organismid Maal. Kuus riiki on ühendatud tänapäeval kolme domeeni ehk ülemtaksonisse, seda seoses arhede riigi lisandumisega. Arvatakse, et evolutsiooni algperioodil lahknesid prokarüoodid kaheks: bakteriteks ja arhedeks. Kolmas haru arenes sümbiogeneesi kaudu eukarüootseks. Seega need kolm domeeni on: Bakterid Arhed Eukarüoodid ehk päristuumsed PS! Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal võib öelda, et seened on loomadele kõige lähedasemad olendid. Näide ilvese põhjal: Riik: Looomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Kass (Felis) Liik: Ilves (Felis lynx)
praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6. Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? 7. Missugused on olnud inimese evolutsiooni
kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks. Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle
· Patt oli mäss Jumala vastu mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan · Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik? · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest.
evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilist väljasuremist (pidevalt toimuv üksikute liikide kaudu) ja massilist väljasuremist (paljude liikude ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul). Artikuleeritud kõne-häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Australopiteek (lõunaahv)-perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2-1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Neandertallane (neandertali inimene)-nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Neoteenia-individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused.
sõltuvaks. Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab eluseemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat
säilinud vanim budistlik kaanon. Tipiṭaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri Tekstid ja koolkonnad Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana Selle põhjuseks võib pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha ettekirjutusi) koolkonna vahel. Uus liikumine hakkas end pikemas perspektiivis identifitseerima mahajaana ehk "suure teena", mis oli
· teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre. Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele. 3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne-
roomajate mitmekesisus kasvas, ilmusid linnud, krokodillid, kilpkonnad. Korallid! Käsnad! 3.2.11. Kriit- ilmusid õistaimed, putukad arenesid! suurte roomajate kõrgaeg jätkus. Lõppes dinosauruste väljasuremisega. 3.3. UUSAEGKOND 3.3.12. Paleogeen- imetajate evolutsioon! Ilmusid kiskjalised, kabjalised, närilised, londilised, loivalised. 3.3.13. Neogeen kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired. Hominiidid lahknesid teistest primaatidest. 3.3.14. Kvaternaar- ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, mõõkhambulised tiigrid. Inimese mõju planeedi elustikule kasvas.
Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid * Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt)
Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules. 2. Millitel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe eks miks lahknesid lääne- ja idakirik? Kas tegemist oli paratamatusega? · Tekkisid pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhivahel (ehk lääne ja ida veahel). Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte. Lääne Euroopas oli oma keiser ja kiriklikud sidemed nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Tekkis vaidlus, millest lähtub Püha Vaim. Paavsti saadik läks
9 BUDISTLIK ELUVIIS Kloostritradisioonid ja koolkonnad Buddha nägemuses edasisest arenguteest oli kesksel kohal kerjusmunkade- ja nunnade organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1] Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkis mitu koolkonda. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama mahajaanaks (suur sõiduk, tee) ja Buddha originaalsangat halvustavalt hinajaanaks (väike sõiduk, tee). [2] 10 Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine
Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt, mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused
veel üks jagunemine). Kromosoomide arv tütarrakkudes vähenes kaks korda. II jagunemine e võrd- ehk ekvatsioonjagunemine Eelneb lühike interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni, sest kromosoomid on juba kahekromatiidsed. Teises jagunemises toimub kõik samamoodi nagu mitoosis. Teise jagunemise tulemusena saadakse neli haploidset (n=23) tütarrakku, mis geneetiliselt erinevad (kromosoomide ristsiire + homoloogilised kromosoomid lahknesid erinevatesse tütarrakkudesse). Mitoos Meioos Keharakkude moodustimisel Sugurakkude ja eoste moodustumisel Tütarrakud diploidsed Tütarrakud haploidsed Tütarrakud geneetiliselt identsed Tütarrakud geneetiliselt erinevad Lähterakust tegib kaks tütarrakku Lähterakust tekib 4 tütarrakku
arengut. Kõige suuremad evolutsioonilised muutused leidsid aset umbes 3-2.5 miljardit aastat tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1) organismide mitmekesistumine- makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erisuguste tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Nende iseseisval evolutsioneerimisel ja levilate laienemisel võisid need tütarliikideks lahkneda. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e. Divergentsiks.- selle ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Konvergents- divergentsile vastupidine muutus. See seisneb eri päritolu organismide
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed;
kuni viimsepäevani · 24.2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin
lääneossa toimus umbes 1. saj eKr. Tähtsaim vana aja tõendusmaterjal džainismi kohta Lääne-Indias on leitud Delhist lõunapool asuvast Mathura linnast, mis on peamist karavaniteede ristumiskoht. Umbes tuhat aastat peale Mahavira tegevusaega kujutas džainism endast ühtset (Bowker; 2005 lk 60). Džainismi ajaloo varases järgus lõhenes usund kaheks peamiseks vooluks. Lõuna-Indias on peamine diagambara džainism, Edela-Indias švetambara džainism. Kaks voolu lahknesid pärast Sauraštras 5. saj pKr koos olnud Valabhi mungakogu (Partridge; 2006 lk 165). Peamine vaidlusküsimus puudutas askeetide riietust. Umbes 5. saj pKr kujunesid välja kaks džainismi voolu, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Nendeks on svetambarad ehk „valgesse mässitud“, kes väidavad, et mungad peavad kandma valget munga rüüd ning digambarad, „taevasse mähknud“, kes kinnitavad, et tõeline munk peab olema alasti (Bowker; 2006 lk 60).
Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6. Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? 7
käes olla vaid 3-4 minutit, kauem päikese all olles sureb jänes kuumarabandusse. See võib katkestada toiduahela (Rohi > Kõrbejänes > Kõrbeilves) Populatsiooni arvstus Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Rebase perekonda arvati fennek esmakordselt 1980. Fennekrebase lähimaks sugulaseks peetakse afgaani rebast. Nad lahknesid 34 miljonit aastat tagasi. Populatsiooni tihedus Kui arvukus kahaneb, näiteks inimtegevuse tagajärjel, siis taastumine on aeglane. Madala sündivuse tõttu on fennekid küttimise suhtes eriti tundlikud. Kunagi olid fennekid Põhja-Aafrikas jaotunud enam-vähem ühtlaselt. Praegu aga kütitakse neid mõnes kohas Saharas laialt ilma hädavajaduseta (karusnaha saamiseks). Nad ei ohusta koduloomi ega kahjusta inimese huve. Fennekeid püütakse ka lõksu ning neid peavad
mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid: ristimine, leeritamine, piht, armulaud, abielu, viimne võidmine, preestrik pühitsemine. 7 surmapattu: lihahimu, aplikus, laiskus, kadedus, ahnus, uhkus, viha. 7 voorust: mõtlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus. Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks. Lääne kirikut juhib paavst. Pakutakse ainult leiba. Hapendamata. Ristimärk on viie sõrmega. Ida kirikut juhib patriarh. Kristlikud voolud ja uskumused Mida tegi Martin Luther ?1517. arvustasjareformisKatolikukirikut Miks on tekkinud erinevad kristluse harud? Ajajooksulkirikutevaheltekkinuderimeelsustetõttu Mida tegi Jeesus Kristus pärast surma? läksallasurmavalda, tõusiskolmandalpäevalsurnuistülesjaläkstaeva, kusistubJumala, omaisaparemalkäel
Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande. Homo sapiensi tulemine ja neandertaali väljasuremine on kokkulangevad sündmused,
omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse). 2.1. Theravaada Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest
Ja 20. sajandi algusel). ,,Inimtegevuse jäljed Skandinaavias (Taani, Rootsi, Soome, Norra) ulatuvad 10 000 a. (e.Kr.) tagusesse aega, kuid on vähetõenäoline, et sel ajal elanud inimesed olid otsesed eellassed skandinaavlastele ja skandinaavia keelele".7 Paul Siding (,,Scandinavian Races") ja nii mõnedki teised ajaloolased on väitnud, et praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval
Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö. Prantsuse kunsti ajaloos ,,post" ehk pärast impressioniste tulijad. Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus impressionism kui liiga passiivne tegelikkuse peegeldaja. Vincentv van Gogh 2 tööd: 17 Päevalilled. 1888 18 Tähisöö. 1889 19 Autoportree kinniseotud kõrvaga 1889 Paul Gauguin 20 Kollane Kristus1889 21 Kust tuleme, kes oleme, kuhu läheme. 1897 Paul Cezann 2 tööd: 22 Suplevad naised u. 1900-1905 23 Saine-Victoire mägi 1904-1906 24Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Millised olid uued teemad?
(geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei saaks toimuda nii kiiresti, kui nad seda teevad. Muudatuste toimumisi mõõdavad NT-d molekulaarse kellaga (MK). MK hüpotees infokandjad makromolekulid muutuvad (evolutsioneeruvad) ajas ja ruumis pideva kiirusega. (Neid muutusi jälgides saame ka tuletada, millal jälgitavad taksonid lahknesid. Problemaatiline, sest ei pruugi toimuda morfoloogiline muutus (nt haid) ning muutused ei pruugi molekulides alati kajastuda (üksteist ära nullinud).) LV aga ei ole kooskõlas sellise konstantsusega, kuna adaptsioonid ei teki pideva ühtlase kiirusega. ND väidab vastu, et kui GT oleks ainus muudatusi põhjustav mehhanism ja LV toimiks ainult kahjulike elimineerijana, peaks varieeruvus olema tegelikkusest veel palju suurem.
ning selle aja jooksul läbis sond 400 miljonit kilomeetrit. Selleks, et uurimissond planeedi orbiidile jääks, vähendati ta kiirust 29 000 km/hlt 25 000 km/h ni ning järgmised neli nädalat manööverdab sond ümber planeedi eesmärgiga saavutada 24h pikkune polaarorbiit (tiirleb ringiratast üle pooluste) 66 000 kuni 250 km kõrgusel. «Algselt pidid Veenus ja Maa olema väga sarnased planeedid. Seega peame mõistma, miks ja kuidas nad lõpuks lahknesid nii, et ühest sai elu häll ja teine arenes väga vaenulikuks keskkonnaks,» rääkis ESA peadirektor J. J. Dordain. «Mõistmaks kliima muutumist Maal ja sellele kaasaaitavaid tegureid, ei saa me piirduda vaid oma planeedi jälgimisega,» selgitas Dordain. «Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus
tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste ökoloogiliste tingimuste ja konkurentsi tõttu (Darwini vindid). Uue liigi genofondis võivad kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi uued kohastumused uus evolutsioonisuund ja kõrgtaksoni rajaja.
enam tema poolt antud kõiki reegleid vaja järgida. Soovides Buddha õpetust autentsena säilitada, otsustasid 500 kokku tulnud arahanti Buddha Dhamma (õpetuse) kirja panna. Buddha nõbu nanda, kes oli veetnud kogu oma ordineeritud aja koos Buddhaga, tsiteeris peast Buddha õpetusi ning 500 arahanti kinnitasid selle ehtsust. Esimene suurkogu kestis seitse kuud. Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana. Selle põhjuseks võib pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha ettekirjutusi) koolkonna vahel. Vabameelsemat suunda esindas algselt Astahasrik-prajñpramit-stra. Selle pooldajad nimetasid ise ennast mahajaanaks e suureks sõidukiks.
rakendasid nad samu karakteristikuid ka praegu elavate liikide klassifitseerimiseks. Süsteem sobis, valitud morfoloogilised iseärasused võimaldasid tõepoolest kirjeldada erinevaid liike. Kivististe analüüsi põhjal järeldati, et 15 miljoni aasta jooksul on need liigid püsinud 2 kuni 6 miljoni aasta jooksul suhteliselt muutumatutena, seejärel aga, suhteliselt lühikeste ajavahemike jooksul (vähem kui 160000 aastat) lahknesid uued liigid, mis jätkasid kooseksisteerimist algsete liikidega. Edaspidi rakendati Jacksoni ja Cheethami metoodikat ka tigude evolutsiooni kirjeldamiseks. Nende tulemuste valguses näib, et evolutsioonilised muudatused toimuvad eelistatult ebaühtlase kiirusega. Primaatide evolutsioon rekonstrueerituna kromosoomide analüüsi tulemustest. Inimese, shimpansi, gorilla ja orangutangi metafaasi kromosoomide G-vöötide võrdlusest selgus, et kõigi nelja
Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 saadikut. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaailse seadustiku koostamine. Katariina soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadust, sest arvamused lahknesid pärisorjuse ja muu sellise asjus. Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov. Maa jagati kubermanguks, mis omakorda jagunes maakondadks. Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud
Neil ei osata eristada suud, sooltoru ega kulgemiselundeid. Ediacara vastab ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi. 88. Kambriumi evolutsiooniline plahvatus: kuidas väljendus, ja miks? Kambriumis toimunud “evolutsioonilisel plahvatusel” (mis kestis tegelikult kümneid miljoneid aastat) on mitu seletust. Tõenäoselt hakkas loomadel siis “moodi minema” kisklus. Pehmed, liikumatud kaitseta olesed, sealhulgas vendobiondid, söödi ära. Olelusvõitluses edenesid ja lahknesid aktiivselt liikuvad, tugevate lõugadega röövloomad. Aeglastest või kinnitunud loomadest jäid püsima ja arenesid edasi need, kes olid kiskjate eest kaitstud tugevate kilpidega või ogadega. Nii või teisiti, „relvastumise võidujooks“ kiskjate ja saagi vahel kiirendas evolutsiooni, lõi mitmesuguseid kõva toese ehk skeleti vorme, noist aga said tuhandeid kordi sagedamini kivistised, kui pehmetest kudedest või tervetest toeseta loomadest. Miks?
Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Šakjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. 5.4. Budistlikud koolkonnad: Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 14 Umbes 1. saj eKr toimus budismis lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: a) Hinajaana (e väike sõiduk ): konservatiivsem suund, mis jäi püsima eeskätt Lõuna- ja Kagu-Aasias.
- Paavst Johannes 23. Tagandati - Tagasi astus ka rooma paavst - Avignoni paavst kaotas mõju - 1417 valiti uus paavst, Martinius 5 - Sellega oli kirikulõhe yletatud - Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla - Vastutasuks pandi ladinlaste kloostrid ida-aladel kinni - Kolmainsuse kysimus - Pandi yksteist kirikuvande alla - 1054 on symboolne aasta, kus ida ja läänekirik lõplikult lahknesid - 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu - Taheti kiriku uniooni luua - Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss
praegused rassid). Bioloogid on üksmeelel: Inimesed on evolutsiooni käigus eristunud loomadest, lahknenud inimahvide tüvivormist, vähemalt 2 miljonit aastat vana, tekkisid Aafrikas ja homo erecus rändas sealt esimesena välja, asustasid kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi. Ebaselgused ja vaidluspunktid: Inimese tase kõrgemate primaatide süsteemis, millised olid esimesed inimlased ja millal lahknesid, kuidas varajasi inimlasi klassifitseerida, kui palju liike on olnud, kuidas kulgenud evolutsioon, kust pärineb nüüdisinimene, mis kohal on neandertaallased, milliste tegurite mõjul on areng toimunud, geneetilised mehhanismid ja iseärasused, erinevused inimahvidest. Kõrgemad taimed: Taimeriigis hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel
vanemale versioonile ActivStudio. Kaks õpetajat viiest on Promethean Planeti kasutajad ja mõlemad neist on kasutanud kodulehel avaldatud õppematerjale tundide ettevalmistamisel ning liitunud ka oma aine listiga. Suhtlusvõrgustikus Facebook saab peale vastava lehe Promethean Planeti meeldivaks tunnistamist jälgida uudistevooge päevakohaste küsimustega ja kasutada pakutud materjale ka tundides. Õpetajate hinnangud digitahvli erinevate aspektide kohta lahknesid. Õpetajate enamus arvas, et: digitahvlit on lihtne kasutada; digitahvli esitused on atraktiivsed; digitahvli mõju on motiveeriv; digitahvlil on meelelahutuslik väärtus; digitahvel arendab keskendumisvõimet. Üldist hariduslikku sobivust ja efektiivsust skaalal ühest kümneni hindas enamus õpetajaid 10- palli skaalal hindega üheksa, mis jällegi tõestab Promethean digitahvlite sobivust koolides kasutamiseks.
Arukas inimene ehk nüüdisinimene nimetatud ka päris- ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente Australopiteek ehk lõunaahv perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid(kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik Kromanjoonlane aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magnoni koopia järgi Prantsusmaal Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad
sõltuvust keskkonna mõjudest. Inimene on kõige ulatuslikuma levikuga ja keskkonnast sõltumatum liik maailmas. Mitmekesistumine ehk divergents- kaasnes erinevate elupaikade asustamisega uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents, näiteks imetajate mitmekesisus, õistaimede mitmekesisus. Eriseuguste tingimustega kohastumisel lahknesid algtüübid uuteks liikideks. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi arenemisvõimelisusest. Kõrvuti divergentsiga toimus konvergents. Konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, näiteks kalad ja vaalad on sarnase kehakujuga. Väljasuremine- sõltub elutingimustest ja organismide endi omadustest. Evolutsiooni vältel on Maal toimunud suuri muutusi. Pidevalt muutunud keskkonnas ei saa olla igavesi liike
annaabi.ee 
