Evolutsioon (0)

Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus
Makroevolutsioon – suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne
Mikroevolutsioon – populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega.
Mikro - ja makroevolutsiooni erinevused
- Mikroevolutsioon toimub kiiremini
- Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid
- Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
- mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv
Mikro - ja makroevolutsiooni sarnasused
- Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine
- Aluseks on geneetiline muutlikkus
- Divergentne iseloom – ( mitmekesistumine )
Divergents ja konvergents
Divergents – liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks.
Konvergents – erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega
Analoogilised ja homoloogilised elundid
Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon.
Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda.
Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg
Väljasuremine on evolutsiooni tähtis osa, paleontoloogide andmeil on 99% kõigist eksisteerinud liikidest välja surnud. Foonilise väljasuremise korral mingi liik lihtsalt hääbub. See võib põhjustada ka mõne teise liigi väljasuremise, aga ühtlasi avada ka tee uute liikide tekkele. Massilise väljasuremise korral on geoloogises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad jm. Ökosüsteemide osaline häving on võimaldanud kiiret elustiku uuenemist.
Karl Linné süsteem
„Looduse süsteem“, 10 väljaannet, 1735- 1758 . Linné kinnistas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Kinnistas süsteemi kategooriad: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Liikide nimetamiseks lõi ta binaarse nomenklatuuri e kahesõnalise nimetamisviisi. Kogu elusolendite maailma jaotas ta kahte riiki: taimed ja loomad.
Inimese ja inimahvi võrdlus
MÄLU:

• Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline.
  
• Inimahv : puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu.
  

PEAAJU :

• Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud.
  
• Inimahv: ajumaht 350 – 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud.
  

MÕTLEMINE:

• Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad.
  
• Inimahv: peamiselt konkreetne
  

KEHALUUSTIK:

• Inimene: 5-kujuline selgroog , laienenud rinnakorv , madalam ja laien vaagen
  
• Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam.
  

Inimese evolutsiooniline rida
Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi.
Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(šimpans, gorilla , orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid . Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi):
Homo habilis : põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus
Homo ergaster
Homo erectus : püstine selgroog, tugev vaagnavööde
Homo neanderthalensis : võime valmistada tööriistu ja riideid , euroopa liiki inimene
Homo sapiens- 230 tuhat aastat tagasi kuni tänapäevani
Inimese evolutsioonilised tegurid
Inimlaste evolutsiooni suurimad muutused on seotud kahejalgususe ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega infovahetuse arengus. Klimaatiliste ja ökoloogiliste tingimuste muutumine on inimlaste tekke algsed põhjused. Kahejalgsus võis tekkida sellepärast, et tekkis vajadus esijäsemete kasutamine millekski muuks, kui kõndimiseks.
Elusolendite riikide kujundused: riik- loomad; hõimkond- keelikloomad; alamhõimkond- selgroogsed ; klass- imetajad ; selts- kiskjalised ; sugukond- kaslased ; perekond- kass ; liik- ilves.