50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oskar Kuzmin
Õppematerjali autor
nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata
Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,
põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka kogukondade sooviga näidata end neile kuuluva maa tõeliste valdajatena. Igal juhul annavad megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu. Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd U. 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vaske. U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri. U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid. III aastatuhande algul oli vase ja tina segust pronksist saanud Lähis-Idas ja idapoolsetes vahemeremaades peamine relvade ning tööriistada valmistamise materjal. Maailmas oli alanud pronksiaeg.
haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon
......5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.......................................................................................................................6 Metallide kasutuselevõtt .................................................................................................................................6 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE...........................................................................................................................7 Varased tsivilisatsioonid. ............................................................................................................................... 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel...
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid