Elu algus maal
Eeldused elu tekkeks
●
Eeldatakse et universum tekkis 12-15 miljardit aastat
tagasi
●
Päikesesüsteem 5 miljardit
●
Maa 4,6 miljardit
●
Algselt oli Maa hõõguvkuum taevakeha
●
Jahtudes tekkis maakoor , mida ümbritses gaaside segu
●
Maa jahtudes kondenseerus gaasis olev veeaur veeks
●
Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale
ning tekkisid ookeanid
Eeldused elu tekkeks
● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks:
● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis
olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks
● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured
makromolekulid(nukleiinhapped, valgud )
● Valke vajatakse raku ülesehituseks
Mikrobioloogia I tutvustus. Elu teke Maal. Loengu autor dots. Tiina Alamäe Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut Tartu 2017 Mikrobioloogia I 2017 https ://www.youtube.com/watch?v=qCn9 2mbWxd4https:// www.youtube.com/watch?v=qCn92 mbWxd4 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I annotatsioon Käsitletakse prokarüootide (arhede ja bakterite) teket Maal, mikrobioloogia ajalugu, prokarüootide kohta eluslooduse kolmedomeenses süsteemis, kaasaegse bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017
Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. James Hutton ja Charles Lyell pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui Piiblis kirjas ning maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini). Otsustasid evolutsiooniteooriat kõigepealt tutvustada Wallace'i ja Darwini ühistööna aastal 1858. Aasta hiljem avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust
- lühiajaline stress spordi tegemine, eksam, armumine võib olla kasulik - muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr 500 pKr) liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon)
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid Arenguetapid: Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid), teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne.) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) Idee areng: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks, klassikalise looduskaitse algus Kaitsealade loomine Biotoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid LK arenguetapid Eestis
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid