Antropogenees konspekt (0)

Antropogenees
Inimese evolutsioon
Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega.
Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni.
Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid . Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises.
 
Inimese olulisemad erinevused inimahvidest
Tunnus
Inimene
Inimahvid
Liikumisviis
püstine, kahel jalal
peamiselt neljal jalal
Luustiku iseärasused
S-kujuline selgroog , laienenud rinnakorv , laiem tagavööde, suur varvas ei vastandu ülejäänutele
selgroog ei ole S-kujuline –ühe kõverusega,  suur varvas vastandub ülejäänutele
Käe funktsioonid
haaramine , manipuleerimine , kompimine jpm.
peamiselt haaramine, liikumine
Karvkate
taandarenenud, kohatine
rikkalik, ühtlane
Peaaju
suuraju poolkerade tugev areng, ajumaht 1200-1500cm3
suuraju poolkerad vähem arenenud, ajumaht 350-500cm3
Suhtlemisvahend
artikuleeritud kõne
žestid , häälitsused
Mõtlemine
abstraktne ja konkreetne
konkreetne
Töövõime
esineb
puudub
 
Inimese evolutsioonietapid
Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad .
Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi.
*       Australopiteekused   Australopithecus  ehk lõunaahvid elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli
inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti. See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise.
*      Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis  ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu.
*      Püstine inimene Homo erectus  elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld .
*      Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis  elas umbes 30 000 – 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal , ajumaht 1400 -1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.
*      Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000… 400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend , kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid.
Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus . Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks.
 
Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed?
1.      Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.
2.      Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist.
3.      Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana.
4.      Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast.
5.      Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi.
 
Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad?
Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad:
1.      Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis.
2.      Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest?
3.      Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi?
4.      Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)?
5.      Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased ?
6.      Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid?
7.      Missugused on olnud inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused ja mehhanismid ? Milles seisnevad inimese geneetilised erinevused inimahvidest?