Eluslooduse süstemaatika (0)

Eluslooduse süstemaatika
Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses.
Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on „aistiv hing“, ülejäänud on taimed.
Selline jaotus püsis 19. sajandini.
Teaduslik süstemaatika – teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil.
John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste – õite, seemnete, viljade, juurte – järgi.
Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased.
Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates.

• Takson – ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte temast vahetult kõrgemasse taksonisse. Iga taksoniga organismidevaheline sarnasus väheneb. Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval:
  

LIIK – PEREKOND – SUGUKOND – SELTS – KLASS – HÕIMKOND – RIIK. Tänapäeval: Vajadusel vahekategooriad (alamselts, ülemsugukond jne). Sellisel juhul kasutatakse trinaarset ehk kolmesõnalist nomenklatuuri. Nt: Motacilla flava flava (lambahänilane) ja Motacilla flava thunbergi (põhjahänilane)
Liigist kõrgemate taksonite teket nimetatakse makroevolutsiooniks (mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine)

• Linné süsteem lähtus liikide muutumatuse printsiibist, seega ei peegelda loomade evolutsioonilist sugulust.
  
• Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) – perekond, teine – liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus ( kodukass ), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) – koer.
  

Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. – suitsupääsuke, esmaavastaja Linné)

• Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi.
  
• Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed nagu seened, vetikad , samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi.
  

Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir häguseks, sest:

• Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku, avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite).
  
• Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi.
  

Ernst Haeckel

• 1866 – lisas kolmanda riigi – protistid . Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid , algloomad , ainuraksed vetikad, sinivetikad, seened. Käsnad pani loomariiki.
  
• Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad läbisid arengus blastulastaadiumi (staadium loote embrüonaalses arengus)
  

1938 – neljas riik – bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad , algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki.
1969 – viies riik – seened. Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis‘ avaldust .
Sümbiogenees – selgitab eel- ja päristuumsete rakkude ehk prokarüootide ja eukarüootide päritolu ehk seda, kuidas tekkisid rakuorganellid nagu mitokonder ja plastiidid . Tekkisid fagotsütoosi ehk „rakuõgimise“ teel, üks prokarüoot „neelas“ teise alla, nende vahel endosümbioos. Teooria rajaja Lynn Margulis.
1976 – kuues riik – arhed . Ainuraksed eeltuumsed organismid, aga mitte bakterid. Enne loeti bakterite hulka kuuluvateks. Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest – armastavad ekstreemseid tingimusi. Ilmselt kõige vanemad organismid Maal.
Kuus riiki on ühendatud tänapäeval kolme domeeni ehk ülemtaksonisse, seda seoses arhede riigi lisandumisega. Arvatakse, et evolutsiooni algperioodil lahknesid prokarüoodid kaheks: bakteriteks ja arhedeks. Kolmas haru arenes sümbiogeneesi kaudu eukarüootseks. Seega need kolm domeeni on:
Bakterid
Arhed
Eukarüoodid ehk päristuumsed
PS! Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal võib öelda, et seened on loomadele kõige lähedasemad olendid.
Näide ilvese põhjal:
Riik: Looomad
Hõimkond: Keelikloomad
Alamhõimkond: Selgroogsed
Klass: Imetajad
Selts: Kiskjalised
Sugukond: Kaslased
Perekond: Kass (Felis)
Liik: Ilves (Felis lynx)