Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pirn (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Pirn #1 Pirn #2 Pirn #3 Pirn #4 Pirn #5 Pirn #6 Pirn #7 Pirn #8 Pirn #9 Pirn #10 Pirn #11 Pirn #12 Pirn #13 Pirn #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TANLE Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
ppt

Pirnipuu

Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus. Kui relatiivne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad

Bioloogia
thumbnail
20
docx

Kartul ja Pirn

Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Magustoit: Pirnipuding

030 0.060 0.060 9.01 € 0.45 € demerera 0 suhkur kg 0.025 0.025 0.050 0.050 0.87 € 0.08 € 0 või kg 0.020 0.020 0.040 0.040 0.97 € 0.04 € 0 vahtrasiirup kg 0.022 0.022 0.044 0.044 4.02 € 0.08 € 10 pirn kg 0.028 0.025 0.056 0.050 0.78 € 0.02 € 0.000 0.000 - € 0.000 0.000 - € 0.000 0.000 - €

Toitlustus
thumbnail
13
pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 ­ 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 ­ 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 40.Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid. 41. Ploomide kasutamine toiduainetööstuses.

Bioloogia
thumbnail
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia



Lisainfo

Ettekanne pirni genoomi kohta

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun