Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iraan (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Iraan
Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborži mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand , mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir („soolakõrb“) ja Dasht-e Lüt („viljatu kõrb“)
Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv.
Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Temperatuurid on madalad Aborzi mägedes ja kõrged lõunarannikul. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Pealinnas Teheranis on jaanuaris temperatuur keskmiselt 2 kraadi ja juulis on umbes 29 kraadi.
Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Zagrose mäestikus võib kohata tammesid, jalakaid, pistaatsiaid ja kreeka pähklipuid.
Loomastik on aga Iraanis väga rikkalik. Sellesse kuuluvad hundid , hüäänid, šaakalid, rebased ja karud ning teised loomad. Tüüpilised linnud seal on faasanid, põldpüüd, pelikanid , flamingod jm.
Iraanis on kirev rahvastik . Selle moodustavad alla poole pärslased. Ülejäänud on aserid , keda on 17% rahvastikust, siis on veel kurdid, araablased , belutšid, gilaanid jt. Rahvaste ja keelte mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94% muhameedlastest kuulub šiiitide hulka, ülejäänud on sunniidid , kristlased, juudiusulised ja iraani pärimususundi pooldajad. Üle poole Iraanis elavatest inimestest elab linnas.
2500-aastane Pärsia sai 1935. aastal uueks nimeks Iraan.
Pärslaste pealinn:
57 kilomeetrit Shirazi linnast kerkivad vanaaja ühe suurima impeeriumi pealinna varemed. Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani ulatunud võimsa Pärsia riigi pealinna. Seal elas 50 000 inimest. Kuigi Aleksander Suur 330. aastal eKr linna purustas, võib praegugi imetleda Persepolise ehitiste ja kunstiteoste säilmeid, mis jutustavad Vana-Pärsia hiilgusest.
Põhiandmed:
Pindala: 1 648 000 km2
Rahvaarv: 71 518 000
Pealinn: Teheran
Keeled: pärsia ( riigikeel ), aseri, kurdi
Rahaühik: riaal
Inimesi ruutkilomeetri kohta: 40
Suurimad linnad:
  • Teheran- 6 476 000
  • Mashhad- 1 759 000
  • Isfahan- 1 127 000
    Iraan impordib:
    • Masinaid
    • Mootorsõidukeid
    • Keemiatooteid
    • Paberit
    • Tekstiili
    • Rauda ja terast
    • Kaevandusseadmeid
    • Toiduaineid

    Iraan ekspordib:
    • Naftat
    • Vaipu
    • Puuvilja
    • Maake

     
    Kokkuvõte
    Sain teada, et  Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.
    Loomastik on seal väga rikkalik.
    Kasutatud kirjandus:
  • AXIS Geograafia entsüklopeedia
  • ATLAS
  • Iraan #1 Iraan #2 Iraan #3 Iraan #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor samanta44 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus
    13
    pptx

    Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus

    Eksport Saksamaal Saksamaal eksporditakse peamiselt nisu, otra ning lehmapiima kuna nende kasvatamiseks on Saksamaal sobivad tingimused Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Saksamaal hõlmab põllumaa 35% riigi territooriumist. Saksamaa põhjaosas esineb tasase pinnamoe tõttu rohkem põlde kui lõunaosas Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Iraanis moodustub kasutatav põllumaa 10% riigi territooriumist, kuna iraani taimestik on liigivaene ja kuiv. Iraan Saksamaa psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase

    Geograafia
    Iraan
    7
    doc

    Iraan

    GEOGRAAFIA UURIMISTÖÖ IRAANI KOHTA 1. Geograafiline asend: Iraan on riik Lähis-Idas. Piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E. 2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest. 3

    Geograafia
    Iraan
    20
    ppt

    Iraan

    Eksporditakse Naftat, Puuvilju, Pähkleid, Vaipu Imporditakse Tööstuslikku toorainet, Toidukaubad ja muud tarbekaubad, Tehnilisi teenused Euroopa Liiduga ühinenud ei ole! Vaatamisväärsused Azadi Monument Carpet Museum Laleh Park Golestan Palace Rahvuslik toit Kubideh Kabab Dates, Nan and Rice Küsimused Iraani lipuvärvid? Kas Iraan on Euroopa Liidu liige? (Kui on siis kuna liitus?) Kas Iraan on majanduslikult heas olukorras riik? Mis usku inimesi on Iraanis kõige rohkem? Tänan tähelepanu eest!

    Geograafia
    Pärsia impeerium
    29
    doc

    Pärsia impeerium

    ........................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on: mõjud Iraagile, Afganistaanile, Kesk-Aasiale, eriti Tadzikistanile, kus sama keelt kõneldakse

    Ajalugu
    Iraani veekriis
    2
    doc

    Iraani veekriis

    Iraani veekriis Ebbe-Diisa Põld Iraan on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. 2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Iraani pindala on 1 648 195 km2. Iraani veekriis on islami maailmas üks raskemaid ning selle põhjenduseks on

    Geograafia
    Elu Pärsias
    6
    doc

    Elu Pärsias

    .....................................4 4.Pärslaste usk.............................................................4 5.Aleksander Suur.........................................................4 6.Pärsia kultuuriline taassünd jaklassikaline islam...................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII ­ VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 ­ 530), võites u 555 Meedia

    Ajalugu
    Hetiidi riik-Foiniikia-Pärsia
    2
    doc

    Hetiidi riik, Foiniikia, Pärsia

    Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik ­ Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest ­ üks laskis nooli, teine juhtis sõi

    Ajalugu
    Esitlus Aasia riikide kohta
    43
    ppt

    Esitlus Aasia riikide kohta.

    Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel Iraan Iraan on riik Lähis-Idas. Iraan on maagaasivarudelt Põhjast on Iraanil ligipääs teine ning naftavarudelt Kaspia merele, lõunast kolmas riik maailmas. Pärsia lahele ja India Iraani kinnitusel on ookeanile. tuumaprogrammi Pealinn on Teheran arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, Riigikeel on Pärsia keel kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    kaekuskelm profiilipilt
    kaekuskelm: Puudus peatükk poliitika ja võimu kohta. Suht vilets materjal
    14:25 25-05-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun