Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Rahavoogude aruanne kajastab: Vali üks: Kui suur on bilansis Raha ja pangakontode saldod kokku, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Kajastab kohustuste ja omakapitali vahet bilansis, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Millal ja millistest allikatest on oodata laekumisi, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Tagasiside Õige! Õige vastus on: Aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Küsimus 25
erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande eesmärgist ning vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises. Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
preemiast ja juurdemaksetest Palgatingimused - palgamäärad, töötajatele makstavad lisatasud ja juurdemaksed, palga arvutamise viisid (palgasüsteemid) ja palga maksmise kord Palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid Teenus - igasugune tegevus, mida üks osapool teise heaks teeb Toode - kõik see, mida on võimalik klientidele müüa, s.h. füüsilised objektid, teenused, elamused, kohad, ideed, organisatsioonid jne Turundus - protsess, mille käigus tuvastatakse kliendi vajadused ning määratletakse kõige kasumlikumad teed nende rahuldamiseks
Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning näiteks inimesed jääks palgata, lastetoetused ja pensionid väljamaksmata. Oma eelarve võiks teha ka iga õpilane, et vanemate taskurahast jaguks koguks
2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1% 4.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%. 5. RAHAVOOGUDE ARUANNE Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente.
Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina, makse aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule),
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke
sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi
kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on
Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finants seisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. 3. Täisühingu osanikuks ei või olla: o riigiasutus Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4. Kui investeeringutelt arvutatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega
On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku E 10. Bilanss
Miinuseks aga see, et pole kergesti mõistetav ning ei saa kasutada erinevate eluigade või mastaapidega projektide hindamisel. Investeeringu sisemine tulusus Investeeringu sisemine tulusus (IRR Internal Rate of Return) näitab projekti keskmist oodatavat tulusust. See on intressimäär, mis võrdsustab projekti esialgsed väljaminekud sissetulekute nüüdisväärtusega. Matemaatiliselt on sisemine tulusus diskontomäär, millega tuleb diskonteerida tulevasi laekumisi, et projekti puhasnüüdisväärtus oleks null. Meetodi plussiks on see, et arvestatakse raha ajaväärtust ja rahavooge. Miinuseks aga see, et ebatavaliste rahavoogude korral võib IRR- i leidmine olla võimatu või saadakse mitu vastust. Kasumiindeks Kasumiindeks (PI Profitability Index) on tulevase rahakäibe nüüdisväärtuse ja alginvesteeringu suhe. Kasumiindeks = sissetulekute nüüdisväärtus/alginvesteering
) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot
5) kaupa ei osteta; 6) tootmisseisak masinarikke tõttu; 7) väljaminekute sissetulekute vale Kalkulatsioon 5.Kus saada raha ajutise rahapuuduse likvideerimiseks? 1)Koguda raha ,,mustadeks päevadeks" 2)Kasutada pangalaene: a)Käibekapitali laen- lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks b)Arvelduskrediit- võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskontojäägiga miinustesse c)Faktooring- pank saab ettevõttelt õiguse koguda laekumisi veel tasumata arvetest 3) Müüa lühiajalisi võlakirju ( suurettevõtted) 6) Kust saada raha ettevõtte laienemiseks? 1. suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil 2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber?
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. TÖÖLEPINGU SEADUS:
aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud. Iga rida kasumiaruandes on kasumiaruande kirje. Väike ettevõtetel soovitatakse kasutada II kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda. Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega. Bilansi esimese kirje muutus. Näitab ära miks raha suurenes või vähenes. Kaug ja otsemeetod. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud ettevõtte omakapitalis. Lisad selgitan ära millist raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamistavast
lihtsalt ära viskama. Mida aeg edasi, seda täpsemalt me teame, kui palju midagi tarvis läheb, kust midagi kasulikum osta on jne. Võrreldes ajaga kui alustasime, teame nüüd, kuidas on võimalik paljusid kulusid vähendada. 8 Kulumit on köögitehnika ja toitlustuse inventarilt arvestatud 10% aastas. Rahavoo prognoos: Rahavoo prognoos kajastab raha laekumisi ja väljaminekuid majandustegevusest ning väljaminekuid investeeringuteks ning investeeringute katteallikaid. Laekumised majandustegevusest algavad tegevuse alustamisel. Eeldatud on, et kõik tulud laekuvad ja kõik kulud (välja arvatud maksud töötasudelt) makstakse jooksval kuul. Bilansi prognoos: Bilansi prognoos kajastab ettevõtte varasid ja varade moodustamise allikaid. 5.1 Finanseerimine
lihtsalt ära viskama. Mida aeg edasi, seda täpsemalt me teame, kui palju midagi tarvis läheb, kust midagi kasulikum osta on jne. Võrreldes ajaga kui alustasime, teame nüüd, kuidas on võimalik paljusid kulusid vähendada. 8 Kulumit on köögitehnika ja toitlustuse inventarilt arvestatud 10% aastas. Rahavoo prognoos: Rahavoo prognoos kajastab raha laekumisi ja väljaminekuid majandustegevusest ning väljaminekuid investeeringuteks ning investeeringute katteallikaid. Laekumised majandustegevusest algavad tegevuse alustamisel. Eeldatud on, et kõik tulud laekuvad ja kõik kulud (välja arvatud maksud töötasudelt) makstakse jooksval kuul. Bilansi prognoos: Bilansi prognoos kajastab ettevõtte varasid ja varade moodustamise allikaid. 5.1 Finanseerimine
Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot. Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast.
8. Rahaliste vahendite arvestus 8.1. Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank). Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhataja, kasutades selleks panga teenuseid. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev nii juhataja kui ka raamatupidaja. Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja.
kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arveldamiskrediit arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Arvelduskrediit on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil Faktooring selle puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Investeeringud ja finantsinvesteeringud investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate, seadmete, hoonete) soetamiseks eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse Äriplaani struktuur tiitelleht sisukord lühikokkuvõte üldised andmed, ettevõtte kirjeldus äriidee, missioon, visioon, eesmärgid senise tegevuse analüüs ärikeskkonna analüüs
majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) · · Kasumiaruande skeemid · Kasumiaruande skeem 1 · ärikulud liigendatud kulude olemusest lähtudes. · Kasumiaruande skeem 2 · ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. · · Rahavoogude aruanne · Kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (e. raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood · Äritegevus on ettevõtte põhitegevus. · Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood
finantseisundit – vara, kohustusi ja omakapital. Bilansi koostamisel lähtutakse olulisuse printsiibist. Konsolideeritud tulemiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab asutuse aruandeperioodi majandustulemust – lähtutakse olulisuse printsiibist. Konsolideeritud rahavoogude aruanne koostatakse asutuses kaudmeetodil ning see kajastab aruandeperioodi rahavoogusid – raha ja raha ekvavilentide laekumisi ning väljamakseid. Antud aruandes näidatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid vastavalt siis põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes kajastatakse netovaras toimunud muutusi. Lisaks aruandeperioodi tulemile kajastatakse siin muid liikumusi, mis ei kajastu läbi tulemiaruande, (kajastatakse siin aruandes eraldi real akumuleeritud tulemi veerus), arvestuspõhimõtete või selgunud vigade tõttu eelmiste perioodide akumuleeritud tulemis tehtud korrigeerimised.
Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse ettevõtte aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Tekkepõhise arvestuse korral kasum ei võrdu rahaga. Näiteks ost ja müük toimub sageli krediiditingimustel st. raha liigub pärast tehingu toimumist. Võib ette tulla olukord, kus
(ostetud vara või ettemakstud kulud) tarbitud KULU KULU KASUMI- KASUMI- ARUANNE ARUANNE Joonis 4. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi väljaminekute kajastamine. Aruandeperioodi laekumisi (nn ostjate ettemaksed), mis saadakse tulevikus müüdavate kaupade või teenuste eest, nimetatakse tulevaste perioodide ettemakstud tuludeks. Need on ettevõtte kohustused lähetada ostjale kaup või osutada teenus. TULU TULU teenitud Sissetulek (ette- KASUMI- makstud tulud) KASUMI-
Pikaajalised eelarved on seotud 3 ettevõtte arenguga läbi aastate (näiteks hoonete ja seadmete muretsemine) ja neid koostatakse kuni 10 aastaks (viide 2). Lühi- ja pikaajaliste finantsplaanide erinevus väljendub selgelt rahavoogude ajastamises. Lühiajalise finantskavandamise põhilisteks planeerimisobjektideks on käibevara ja lühiajalised kohustused, mistõttu finantsotsused arvestavad rahalisi laekumisi ja väljaminekuid kuni ühe aasta vältel (viide 2). Aasta jooksul vaadatakse eelarvet pidevalt läbi ja tehakse täpsustusi. Sageli on seatud taoline eelarve pidevale alusele, mille puhul iga jooksva kuu möödumisel lisatakse eelarvele täiendav kuu juurde, nii et planeerimishorisont on kogu aeg 12 kuu kaugusel (viide 1). Eelarved on edukamad siis, kui nende tegemisel osalevad vahetud täitjad, kelle tegevust hiljem eelarve täitmise järgi hinnatakse, kuna endapüstitatud eelarveliste
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 5) kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 6) rahavoogude aruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). 7) omakapitali muutuste aruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. (Raamatupidamise Toimkonna Juhend (RTJ) 2 lg 4). Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
põhivarad(materiaalsed) on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid. Kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid (äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO
Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et laenuandja saaks need soovikorral edasi müüa.
informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste
jne), skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted. 24. Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rah a ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahavoogude aruandes on rahavood rühmitatud vastavalt nende eesmärgile: äritegevuse rahavood investeerimistegevuse rahavood finantseerimistegevuse rahavood 25. Töötasu arvestamine. Sealjuures osata leida töötaja töötasult kinnipeetud maksud ja maksed ning tööandja arvestatavad maksud ja maksed. Brutotöötasust netotöötasu leidmine. Arvestada töötaja töötasu, töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed ning tööandja
Muud äritulud 33 Muud ärikulud 40 Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja finantskulud 41 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks 42 Aruandeaasta kasum (kahjum) Rahavoogude aruanne (RPS § 19) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit
Kohalikele omavalitsustele eraldati veebruaris füüsilise isiku tulumaksu 834,6 miljonit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu tasuti veebruari lõpuks 400,2 miljonit krooni, mis moodustab 12 protsenti eelarves planeeritust. Veebruaris tasuti juriidilise isiku tulumaksu 55,5 miljonit krooni, mis on oodatust mõnevõrra vähem. Majanduskeskkonna kiire jahtumine on mõjutanud ettevõtete finantskäitumist ning sellest tulenevalt ka juriidilise isiku tulumaksu laekumisi. Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni, mis vastab oodatud tasemele. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus.
) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. aprilliks 2012? Ühendusesisese käibe maksumäär on 0% (sellelt käibemaksu tasumisi ja laekumisi Eesti ei toimu), siseriiklikult käibelt laekub 1000 eurot, teistele käibemaksukohustuslastele tasub 1000 eurot sisendkäibemaksu. Seega, kuna sisendkäibemaks võrdub käibelt laekuva käibemaksuga ja maksukohustust ei teki. Teine lahenduskäik: ÜS käive 20 000+0% SR käive 5 000+20%=1000EUR SR Ost 6 000-20%=5000EUR(km 1000 eur) 1000 -1000=0 6) Eestis tegutsev ettevõte ostab ühes kuus Euroopa Liidu liikmesriigist kaupa 5 000 euro väärtuses (ilma käibemaksuta).
eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideerimisgrupi osas on liisingukohustused ja laenud lisaks linnale veel SA-l Ida-Viru Keskhaigla. 7. TEGEVUSTULUD Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt ja kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta deklaratsioon on esitatud. Riiklike maksude laekumisi kajastatakse laekumisel kassapõhiselt ja kuu lõppedes tehakse tekkepõhised korrigeerimiskanded Maksu- ja Tolliametilt saadud sellekohase teatise alusel. Lõivude –ja trahvitulude arvestus toimub analoogiliselt maksutulude arvestusele. Väikeste lõivusummade korral (kuni 200 eurot) tehingu kohta kajastatakse lõivutulu kassapõhiselt laekumisel. Enne tehingu teostamist kontrollib teostaja, kas lõiv on tasutud. Teenuste müük ja muud tegevustulud on:
3.2 Kulud Tööjõumaksud on vaga olulised riigile, kes saab nende naol tulu kulude katteks ja sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu maara alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi. Juurde tekib 1785 uut töökohta, kuid nendelt laekuv sotsiaalmaks jaab alla prognoositava maksulaekumise vahenemise osa. Riigi eelarvesse tekib sotsiaalmaksete laekumise vahenemiselt puudujaak, millele tuleb otsida uusi rahastamise allikaid. Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning 8 sellest sõltuvad sotsiaalsed toetused ja siis sotsiaalmaksu kaotamisega vahenevad ka riigi maksulaekumised
Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi "HansaWorld" kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument. Rahakontod hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused ja ümberhindamised näidatakse raamatupidamiskohustuslase finantstuludena või -kuludena. Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
muud · äritulud turustus ja üldhalduskulud = ärikasum + finantstulud = kasum · majandustegevusest + erakorralised tulud = kasum enne maksustamist tulumaks = puhaskasum. · Raamatupidamise puhaskasum ei näita, kas ettevõttel raha on või ei ole. · Sularaha liikumist teatud perioodil kajastab rahavoogude aruanne. · Rahavoogude aruanne koostatakse laekumispõhimõttel, kajastades kõiki aruandeperioodil toimunud raha laekumisi ja väljamakseid. · Põhivara on vara, mida kasutatakse tulu saamiseks pikemaajaliselt (hooned, masinad, seadmed). · Põhivara jaotatakse materiaalseks (maa, hooned, ehitised) ja immateriaalseks (patendid, litsentsid, kaubamärgid). · Käibevara on kiiresti realiseeritav või ühe aasta jooksul tarbitav vara (raha, väärtpaberid, varud). Amortisatsioon 12
jaotuskeskusesse. Transiitkauba võtavad vastu laotöölised ning laojuhataja planeerib vastava kauba väljaveo. Söödaveo puhul transporditakse sööt kliendi söödapunkrisse ning autojuht võtab mahalaadimise kinnituseks kliendi käest allkirja. Logistik koostab vastava teenuste eest arve ning esitab need ettevõtte juhatuse esimehele. Juhatuse esimees kontrollib ning esitab arve edasi kliendile. Finantsosakond kontrollib arvete laekumisi ning väljaminekuid. Autopargi remondi vajaduse tuvastab logistik või tehnikajuht ning annab info edasi remonditöökojale. Ettevõtte territooriumi ning kontori eest kannab hoolt haldusjuht, kes ostab vastavalt vajadusele koristusteenust ning ehitusteenust. Personali vajaduse määrab logistik, kes esitab oma nõudmised personalijuhile. Personalijuhi ülessanne on leida vastavad kandidaadid ning tegeleda personaliga seotud probleemidega. Ettevõtte juhid vastutavad
Grinna Tegevusest saadud tulu Fe 2 920 400 Ekspluatatsiooni kulud Re 1 799 810,2 Brutokasum Kbr 1 120 589,9 Tulude laekumise intensiivsus (EUR/päevas) Fint 33 938,4 Brutokasumi laekumisi intensiivsus Fint 13 022,6 Veetav kaubakogus Q(t) 140 000 Veetud lastitooni keskmise tulukus Tul 4,172 Lastivedude ühe tonni omahind St 2,58 Vahemaa sadamate vahel L 4 108 Lastivedude 1 tonnmiili omahind (EUR) Stm 0,00012
arvelduskonto väljavõtte alusel. Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis. Näide : D 12261 D 4004 K 1010 K 12261 Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340). 6 2. NÕUETE ARVESTUS Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud. 2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes
tagamiseks. Kassa - likviidne vahend Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. 33) Pikaajaline finantseerimine kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine. Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud investeeringuid edasi lükata , müüa oma põhivahendeid, et saada vahendeid kapitalivajaduste jaoks. 34) Pikaajaline finantserimine uue kapitali juurde toomine- omakapital ja võõrkapital. Uue kapitali juurdetoomine ehk finantseerimine- kapitalivajaduse katmist liigitatakse sõltuvalt sellest, kas: a) kapital tuleb osanikelt(omanikelt) omakapital- või krediidina võõrkapitalina; b) sise- ja välisfinantseerimine;
kirjeldatud funktsionaalse sõltuvusena. Toome näiteks mõningad probleemid, mida võib uurida majandusanalüüs: · Kas toodangu hinna suurendamisel ettevõtte kasum suureneb või väheneb? · Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetatakse optimiseerimiseks. Tihti
muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. See on kassapõhine aruanne. Koostatakse bilansi ja kasumiaruande järgi. KULUDE ARVESTUS Miks liigitada: annab parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemisest Määrab see kes raamatupidamist korraldab. Määratakse vastavalt vajadusele, kui palju on vaja erinevaid kulu kontosid. TULUDE ARVESTUS
· Kust saada äri jaoks raha? - oma säästud, äripartneri säästud, pangalaen, toetus mõnest programmist või sponsorilt, riskikapitalist. · Riskikapital inimesed, kes otsivad algusjärgus projekte, kes tõotavad suurt tulu tulevikus. · Käibekapitalilaen mõeldud hooajalisest tingitud vajaduse leevendamiseks. · Arvelduskrediit laen, mis võimaldab saldoga minna miinusesse. · Faktooring Pank saab koguda laekumisi ettevõtetele veel tasumata arvetest. · Väärtpaber paber, dokument, mis näitab, et ettevõttes on keegi andnud kellelegi laenu. · Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. · Lihtaktsia Viimases järjekorras kasumi jaotamisel, annab hääleõiguse üldkoosolekul. · Eelisaktsia ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osa saamisel
Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul. Püsikulu – Kulu, mis jääb erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks. R Raamatupidamise põhimõtted – Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millest juhindutakse raamatupidamisaruannete koostamisel. Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud. Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki. Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele. Reserv / varu – Kasutatakse varade bilansilise väärtuse vähendamise kontekstis läbi allahindluse konto (näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhtes).
annaabi.ee 
