Ameerika Ühendriigid 1920-1930 aastatel (1)

Aruküla Põhikool
Essee

USA majandus aastail 1920-1930 ja

Eesti majandus lähiminevikus

Õpilane: Hendrik Ovir
9. klass
2008
Ameerika Majandus 1920-1930 aastail
1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu – Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks.
1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest , 60 % naftast, 85 % autodest.
Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riietuses , hoiakutes. Populaarseks sai kino , jazz- muusika . Unelmate elulaadi kajastas väljend “american dream ”.
Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut.
Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt , et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal /diil/). Nii ka läks.
Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega – see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi.
USA valitsus võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust!
Näiteid uuest kursist:

• riik seadis sisse kontrolli panganduse üle
  

Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti , pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust.

• põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata)
  

Selline otsene riigi sekkumine oli omane kriisi algusaegadele. Hiljem reguleeris riik majandust rohkem tellimuste, laenude, toetuste jne. kaudu. Ühtlasi laiendati ametiühingute õigusi, parandati sotsiaalhoolekandesüsteemi (seati sisse töötute abirahad, pensionid jne.). See kõik suurendas Roosevelti populaarsust ja 1936. aasta presidendivalimised võitis ta ülivõimsalt.
Uue kursi tähtsus maailmale: see näitas, et majanduslikult rasket olukorda saab parandada liberaalsete reformidega. Ei pea tingimata minema diktatuuride teed, nagu seda tehti Euroopas.
Majandus Eestis lähiminevikus
Usutakse, et Eesti majanduskasvu kiirenemine toimub hiljem kui enamik hetkel ootab, meie hinnangul jääb see ligikaudu 2009. aasta keskele. Taastumist on takistamas peamiste sektorite kasvutempo oodatust kiirem ja ulatuslikum pidurdumine. Täiendavat ettevaatlikkust on sisendamas riigieelarvega toimuv, samuti kontaktid Eesti ettevõtetega, mis viitavad tuntavale jahenemisele mitmetes sektorites.
Kui eelmisel aastal kasvas eluasemelaenude jääk esimese kvartaliga 5,9 miljardit krooni, siis tänavu 3 miljardit krooni. Seega on kolme kuuga laenatud eluaseme soetamiseks ligi poole vähem kui eelmisel aastal. Tegemist on päris kiire pöördega laenuaktiivsuses. Seda kõike on ilmestamas ka üldine kinnisvaratehingute statistika. Tarbimislaenude statistikat vaadates hakkab silma veelgi ulatuslikum aktiivsuse langus. Kui möödunud aasta esimese kvartali jooksul suurenes tarbimislaenude jääk 981 miljoni krooni võrra, siis tänavu esimese kolme kuuga vaid 349 miljoni võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele.
Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine . Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega. Majandusraskuste halva külje puhul on alati heaks küljeks see, et kitsad olud sunnivad uute suundadega otsustavamalt tegelema ning sageli on just majanduse jahtumine see, mis sunnib ettevõtted kõrgema efektiivsuse saavutama. Loodetavasti on ka seekord nii,nagu üheksa aasta eest, mil üks kriisiaasta lõi aluse edasisteks soodsateks arenguteks.