koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel Tomatid Soovitatav päevane kogus
Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks Kasutatud kirjandus : 1. http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ 2. http://www.kasvaja.net/E-vitamiin/id/330/ 3. http://www.okoviis.ee/index.php? est/huvitavat/v/sona/181 Tänan Kuulamast!
Mere-ja järvemuda Muda tekke Mudad on tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist.
❏ kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, ❏ taimsed õlid, ❏ lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, ❏ pähklid, ❏ oluline osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga ❏ seemned, ❏ idandid. südamelihaste osas, ❏ veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ❏ soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ❏ vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ❏ glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid. kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas,
Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad suguhormooni mõjul, kui nende produktsioon suureneb algab puberteedieas ja selle lõppedes on toruluud kinni kasvanud, naistel 16.-18 ea, meestel 18.-23 ea, tavaliselt varem. Naistel stimuleerib luustumist östrogeen, meestel testosteroon. Luude kasv külgedel toimub luuümbrise kõhrkudedesse Ca-soolade ladestumise teel, veresoonte ja närvide jaoks jäävad kanalid. Surve närvidele võib tekitada kasvuvalusid. Osa luid kasvavad kokku erinevate osade liitumise teel, nt vaagnaluu, kolju. Vaagnaluu liitumine toimub 14 16 eluaastaks.
põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle ümbrus on tiheda rahvastikusega ja intensiivse majanduseluga Möödunud sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale
· kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, · lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, · kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, · veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, · soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, · vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, · glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, · järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. E-vitamiini saadakse: · taimsetest õlidest · seemnetest · pähklitest · oliividest, täisterajahuKfüllokinoonidspinat, kapsas, herned Vesilahustuvad vitamiinid B6-vitamiin - püridoksiinidud B6-vitamiini on vaja: · süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks, · normaalseks kasvamiseks, · glükogeenist energia tootmiseks,
Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Magma-Maa
Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest. Kokkuvõtteks Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit.
seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava
Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub: Üldine rasvumus ehk rasvtõbi esineb rasvahulga tunduv tõus kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant. Südame rasvumine võib olla südamepuudulikkuse tekke aluseks Lipomatoos rasvahulga kohalik rohkenemine (nt rasvkoe
ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu ning gaaside ja lahuste toimel maakoores. (1) Iga rühma kivimite tekkel on määravaks olnud erinevad geoloogilised tegurid, seetõttu lähtub iga rühma sisene jaotus eri printsiipidest. Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel: magma tardumise sügavuse järgi ning ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist ja ladestunud materjali koostisest. Moondekivimeid võib klassifitseerida sõltuvalt nende lähtekivimeist, moondeprotsessi liigi või rõhu- temperatuuri tingimustega määratletud tekkekeskkonna-moondefaatsiese järgi. (1) 4. Tardkivimid 4.1. Tardkivimite teke magma kristalliseerumisprotsessis Tardkivimid tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600 o C) ja rõhu (üle 3 x 10 8 Pa) tingimustes
mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib CO2-na(vesi jääb mulda) Org.aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa
4 kaltsitriooli mõjul omakorda suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres normaliseerub või on kõrgem, siis PTH sekretsioon väheneb. Kaltsiumi omastamine samuti väheneb, kui kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Kaltsitoniinil on PTHle vastupidine mõju kaltsium läheb verest luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ülemääraselt ja kaltsiumi ladestumise teistesse kudedesse (nt. neerudesse, siis võib olla neerukivide teke tulenenud kaltsitoniini kõrgenenud produktsioonist). Harknääre Paikneb rinnaku taga. Harknääre e tüümus produtseerib mitmeid hormoone või hormooni sarnaseid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. Ühine omadus neile on, et nad mõjutavad immuunsüsteemi. Harknääre omab kõige suuremat tähtsust lapseeas immuunsüsteemi väljakujundamisel
Siin ei tohi unustada, et see mis sobib ühele ei tarvitse sobida teisele. Joogaõpetuse põhimõtted eurooplastele : 1. Ära söö liiga palju . 2. Hoidu ainetest, mis pole toitvad. 3. Kasuta võimalikult palju värsket puuvilja, salateid, juurvilja või juurvilja ja puuviljamahla. 4. Joo päeva jooksul palju värsket vett. 5. Hinga palju värsket õhku. Autor toob raamatus välja spetsialistide arvamuse asjaoludest, mis soodustavad rasvade ladestumise organismis. 1. Funktsionaalsed häired mehhanismis, mis dikteerib inimesele , millal süüa ja millal söömine järelejätta. 2. Söömis protsessiga seotud väliste signaalide tähtsuse üle ja sisemiste signaalide alahindamine. 3. Liigsete rasvarakkude olemasolu inimorganismis, mis võib johtuda ületoitmisest imiku eas. Samuti annab autor nõu, mida ja kuidas süüa ning et ei piisa ainult õigest söömisest vaid
setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil.Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga.Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas.Lühikesel perioodil järgnes Lasnamäe ehituslubjakivi nimetuse all tuntud puhaste lubjakivide teke.Mere sügavnemine Kesk- Ordoviitsiumi lõpul tingis savikate lubjakivide ladestumise. Paekivi kasutamine Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.Tuntumad paekivid on lubjakivi ja paekivi. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Paekivi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete,hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure
süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika- perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%. Hiljutised vaatlused HubbleKosmose Teleskoobiga on näidanud, et tingimused Vikingi ekspeditsiooni ajal võisid olla ebatüüpilised
organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist
Nende arvates suurendab just see bronhide ja kopsude vastupanuvõimet ning soodustab tõvestavate mikroobide vastase barjääri, ninaneelu limaskesta uuendamist. Täiskasvanud peaksid saama päevas 1,5 mg retinooli. Kui töö on silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele
Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad
Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, st et kivimi koostisosad on ühtlaselt jaotunud üle kogu kivimi. Purskekivimid on aga poorse tekstuuriga. Nt pimss Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. NT lubjakivi, liivakivi Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Siirdesoo on
Podagra Podagra esinemissagedus eri maades on erinev. Näiteks on podagra Inglismaal ja Prantsusmaal palju levinum kui Jaapanis, kuid igal pool haigestuvad mehed tunduvalt sagedamini kui naised. Podagra arenemise eelduseks on pärilik ainevahetuse iseärasus, mille tõttu tekib organismis palju kusihapet. Neerud ei suuda seda vajalikul määral uriiniga välja viia. Kusihape ladestub nõeljate kristallidena liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas, neerudes. Kusihappe ladestumise kohtades tekivad sõlmekesed ja põletikunähud. Podagrasse haigestuja on tavaliselt enne haigusnähtude ilmumist ülekaaluline või rasvunud ja väheliikuva elustiiliga. Rasvumine Mitte ainult liigeste, luude ja lihaste haiguste ennetamiseks ja ravimiseks, vaid ka teiste sageli esinevate haiguste puhul , mis inimesi tabama kipuvad, on liikumine nende alguse edasilükkajana ja ühe raviviisina vajalik. Rasvumine raskendab liikumist ja rasvumisega kaasnevad haigused omakorda piiravad
Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin (kaltsiferool), kolesterool (närvide müeliinkesta moodustamiseks). Organism toodab kolesterooli vajadusel ise. Liigne rasv ja suhkur põhjustavad halva kolesterooli tekke ja selle ladestumise veresoonte seintele. Toimub lupjumine e. ateroskleroos. Rasvade ülesanded organismis: * ehituslik ülesanne * kaitse löökide, põrutuste, aga ka külma eest * energeetiline funktsioon (rasva lagundamisel 2 korda rohkem energiat kui suhkru) * vee lähteproduktid (kaamelitel, kes hüdrolüüsivad rasvast vett) * biofunktsioon (aitavad hoida homoöstaasi) Valgud e proteiinid.
väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad agressiivsushood, meeleolu vaheldub kiiresti, inimene on võimetu planeerima ja lõpule viima eesmärgipärast ja varem osatud tegevust. Tekkepõhjused ja -mehhanismid 50%-il dementsuse tekkepõhjuseks peetakse Alzheimeri tõbe. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine Alzheimeri tõve korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kulub umbes 15-20 aastat. Enne 65-eluaastat algav Alzheimeri tõbi võib olla pärilik. Ajutraumad võivad soodustada Alzheimeri tõve riski ja naistel on riski suurenemine seotud naissuguhormooni (östrogeeni) eritumise lõppemisega kliimaksis. 20-30% -il on dementsuse põhjuseks aju väikeste ja suurte arterite ummistused - ajus on sel puhul rohkesti märke väikestest ning suurtest insultidest.
süntees ja kaltsitrioodi mõjul suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres juba normaliseerub, siis PTH sekretsioon väheneb, kaltsiumi omandamine jällegi väheneb. Kui aga kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Ja kaltsitoniinil on PTH-le vastupidine mõju. Kaltsium läheb luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ja teistesse kudedesse ülemääraselt. Võivad tekkida neerukivid. Harknääre (thymus, tüümus) · paikneb rinnaku taga. See produtseerib mitmeid hormoone või hormooni sarnaseid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. Ühine omadus on, et nad mõjutavad immuunsüsteemi. · harknääre omab kõige suuremat tähtsust lapseeas immuunsüsteemi väljaarendamiseks. Kõige suurem on see vanuses 11-15
kunstitöödes: nähtavalt suurenenud kilpnääre on paljudel vene ikoonidel kujutatud isikutel. Põhjustatud on see sellest, et kapsas ja naeris olid vene köögi põhilisteks alustaladeks kuni 17. sajandini välja. Jood ja rasvumine? Toiduainetega organismi sattuva joodi abil toodetakse hormoone (trikood-türoksiin ja türoksiin). Nende kontrolli all on paljud organismi ainevahetusprotsessid, lipiidide- ja rasvkoe ainevahetus sealhulgas. Joodi vaegus viib rasvkoes rasva ladestumise suurenemiseni. Järelikult, rasvade ainevahetuse normaliseerimiseks on vaja organismist kõrvaldada joodi puudujääk. Kilpnäärme hormoonide tootmise taastumine, taastab rasvade ainevahetuse, viib tasakaalu veerežiimi ning aitab väljutada toksiine. Kõik see soodustab kehakaalu langust. Kõikidele kehakaalu ja rasvumisega võitlejatele on siinkohal sobilik meelde tuletada, et jood pole imerohi – selle probleemi korral aitab ainult kompleksne lähenemine! RÄNI (Si)
Juhendaja: Ain Vellak Tartu 2014 1 Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi,
Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-8% kehamassist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-6 l. Veri transpordib hapnikku kopsudest hingatavatele kudedele ja süsihappegaasi nendest kopsudesse. · Veri toimetab toitaineid nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse. · Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. · Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses
kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele.
Hoopis enam huvitutakse cryogeni jäätumisest. See on geokronoloogiline termin. See on uus ladestu (1990. aastate lõpus kasutusele võetud), eelviimane enne kambriumit. 0,85-0,59 milj aastat tagasi. Hapniku oli 3-10 protsenti. Vetikad tarbisid hoolega co2 ja suurendasid o2 atmosfääris. 850 milj aastat tagasi algas kõrge laamtektooniline aktiivsus. Moodustus ulatuslikult ookeanilist maakoort. Suur hüdrotermaane aktiivsus (kerge strontsium), destabiliseeris c tsükli ja kutsus esile c kiire ladestumise. Mitte vähem kui 4 kiiret jäätumist vähem kui 200 milj aasta jooksul. Tuntumad sturti (750-725) ja varangeri (610-590 milj) jäätumised. Need on näivalt ülisuurte ulatusega. Tulemused: esimesed hulkraksed peatselt pärast jäätumise lõppu, aitas orgaanilise maailma arenemisele kaasa. Järelduseks on see, et laamtektoonika on oluline kliimamõjur. Muutused ookeanide kemismis on globaalmuutuste tunnus. Külm-ja kasvuhooneperioodide regulaarse vaheldumise algus. Start
näiteks: * 7 g nisuiduõlis, * 25 g päevalilleseemnetes, * 40 g mandlites, * 50 g rapsiõlis, * 85 g oliiviõlis, * 650 g võis. Biofunktsioonid • rakkude vananemise pidurdamiseks, • kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, • parandab organismi varustatust hapnikuga ja üldist kaitsevõimet • veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks • soodustab toitainete transporti rakkudeni • vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks • glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Vaegus Liig erütrotsüütide eluea suupõletikku lühenemine ning nägemishäireid lõhustumine. nõgeslöövet verejooksu väheneb ka hemoglobiini süntees. spermatogeneesi häireid, testiste renguhäireid, rasestumise häireid põhjustab lihaste düstroofiat soodustab maksa- ja neerukahjustusi ning
Need protsessid toimuvad pidevalt. Osteoklastide aktiivsus on üldiselt suurem, aga nende aktiivsus on allasurutud. Naistel on põhiline osteoblastide allasuruja naissuguhormoonid. Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi. Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu. Luude klassifitseerimine ja ainete sisaldus luukoes Luukoes on 50% vett, 15% rasva ja 12% muid orgaanilisi aineid Noorel inimesel.. Jagunevad: 1. Toruluud 2. Lamedad luud – vaagna, koljuluu, abaluud 3. Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe ja labajala luud 4
3.2. Tselluliit See paljuräägitud ja kirjeldatud haigus ei olegi tegelikult haigus. Apelsiinikooretaoline nahk, mis on tselluliidile iseloomulik, ei ole toksiinide kahjustumise tulemus, vaid pigem miski, mis juhtub nahaga enamusel naistest. 98 protsenti tselluliidi all kannatajatest ongi naised. Seda sellepärast, et naistel on meestest õhem alusnahk ning erinev rasvarakkude asetus naha all. Tselluliit on põhjustatud hormoonide muutumise, nahastruktuuri ja rasva ladestumise koosmõjust, ja kuigi tselluliit esineb naistel olenemata suurusest, on see siiski tavalisem ülekaaluliste. Vaatamata sellele, et tselluliit on kosmeetiline problem, põhjustab see märkimisväärset ahastust neis, kes selle all kannatavad. Kuna naiste rasvarakude arv sõltub osaliselt ema toitumisest raseduse ala, on naisi, kel on tselluliidile suurem soodumus. Kaalukaotus on esimene samm tselluliidi vähendamise suunas, kuid tuleks olla ettevaatlik,
piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest.
hormonaalsete häirete tagajärg 2. Hüperglükeemia a. Füsioloogiline b. Patoloogiline- diabeet Pigmentdüstroofia ehk pigmentoosid endogeesed :melaniin eksogeensed: tätoveering. Melaniin on kaitsepigment Mineraaldüstroofia Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetushäired Kivid ehk konkremendid on kõva konsistentsiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu. Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus. Kivide tekkepõhjused: ● ainevahetuse häired ● sekreedi pais ● põletik Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel.
vähemal määral rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas. A-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhtelised pikaajalised. A- vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25]. 4.2. D – vitamiin 1922. aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. Koheselt tunnustati eraldatud ainet vitamiinina ja sellele anti tähis D [4, lk 19]. 7 D-vitamiini nimetatakse päikesevalguse vitamiiniks, sest ta moodustub nahas siis, kui sellele paistab ultraviolettvalgus. Suvel piisab kahest tunnist nädalas, et tekiks nõutav kogus D-vitamiini, mida organism pimeda talve ajal kasutada saab. D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist ning teeb luud ja hambad tugevaks [3, lk 25].
keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine)
süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika-perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%.
varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime; kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas; veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks; 7 soodustamaks toitainete transporti rakkudeni; vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks; glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas; järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid, täisterajahu. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline). E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks: 7 g nisuiduõlis; 25 g päevalilleseemnetes;
Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet: päritolu- ehk provenientsiprintsiipi. Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Arhivaalide kuuluvus arhiivi ja nende päritolu peab olema selgesti jälgitav ja eristatav.
ülalnimetatud tektooniliste põhielementide arengust. Füüsikalis-geograafilised tingimused isegi nii väikese ala piires, nagu seda on Eesti, olid küllaltki erinevad. Kõige suuremad muutused Eesti paleogeograafias leidsid aset vendiumi ajastu alguses, kui meie alale tungis meri ja siluri ning devoni ajastu vahetusel, mil mereline bassein taandus läände ja Eesti muutus valdavalt mandriliseks. Kuigi Eesti pealiskorras on mitmeid suuri lünki, pole setete ladestumise ajutisele katkemisele tavaliselt kaasnenud kihtide lasumuse muutumist ehk geotektoonilisi liikumisi. Peamiselt on nee olnud mere transgressioonidest ja regressioonidest (pealetungidest ja taandumistest) põhjustatud lüngad. Varasemast geotektoonikast räägivad lõhed millega on liigestatud kogu aluspõhi. Lõhed on valdavalt loode-kagu- ja kirde-edela-suunalised. Sageli on lõhed mineraliseerunud, mis lubab selgitada nende arengukäiku.
sellega kaasnevat valu. 14 5.4. Selgroo jäigastumine Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle normaalset tööd. Vahel kaasub lülisamba sidemete lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu. 5.5 Selgroopõletik Põletik selgrood võib esineda ka põletikuna väikestes kõrvallülides, kõhredes või lihaste kinnituspunktides pikki selgroogu. See võib põhjustada jäigastumist ristluudes, rinakorvis või kaelas. Need vaevused tulevad sageli eriti teravalt esile peale pikemat rahus olemist, nagu näit. peale öist magamist või sügavas toolis istumist. Öösiti peab patsient sageli sobivamat positsiooni otsima, et vähendada valusid, millest tuleneb öine magamatus. 5
paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, ·kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, ·veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ·soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ·glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ·järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist,
Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed ja mõningal määral ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Vastandprotsessiks on lagundamine seente ja bakterite abil. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine sisaldus mullas. Ladestumine – metsas peamiselt mulla pinnale (aastas peamiselt 3 – 6 t/ha taime jäänuseid, lehti, okkaid); põllul toimub ladestumine peamiselt mulla pindmisse kihti. Bilanss – ladestumise ja kadu suhe. Eristatakse kolme bilansi taset: • Orgaanilise aine sisaldus on tasakaalus • Orgaanilise aine kuhjumine • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekkeprotsessi vältel positiivne. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas. Orgaaniline aine võib lõpuks laguneda lihtsateks ühenditeks – H2O. CO2 ja mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org
mandritele. Veekogudes muutuvad reoained ajaga kahjutuks või hävivad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lämmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda
vetikate kiiret vohamist. Mitmekesise elustikuga madalamad merelahed kaotasid oma liivapõhjad või põhjataimestiku vetikatele, kalade kudealad ahenesid või kasvasid sootuks kinni. Möödunud sajandi seitsmekümnendateks aastateks olid Läänemere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, kaheksakümmend protsenti viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Ka adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Teadvustades Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust kõigile rannikul elavatele rahvastele, sõlmisid seitse toonast Läänemereriiki 1974. aastal riikidevahelise Läänemere kaitse konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis
ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana. Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast. Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus erineb liigiti ning üldiselt on seda paksem, mida hõredamalt on vastav piirkond karvastunud. Pärisnahas asub tihe veresoonestik ning higinäärmed. Alusnahk seostuab nahka tema all olevate organitega ning on rasva ladestumise kohaks. Naha näärmed jagunevad higi- ja rasunäärmeteks. Rasunäärmed avanevad enamasti karvanääpsudesse, vaid mõnes üksikus kohas avanevad need otse naha pinnale (eesnahk, pärak jne). Naharasu on võideks nii nahale kui karvadele ning takistab karva märgumist, kuivamist ja mõranemist. Higinäärmete ülesandeks on mõningate ainevahetusproduktide (kusihape, soolad) eritamine ja kaasaitamine konstantse kehatemperatuuri säilitamisele. 49. Kabjad, sõrad ja sarved.
ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max
Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla - Orgaaniline aine: satub mulda, muundub mullas, laguneb (mineraliseerub), eraldub mullast CO 2-na. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise vahekorrast. Mulla orgaanilise aine allikad-Alustaimestikuta metsas varisest moodustub metsakõdu. Rohttaimestikuta metsas varis, sammalde ja rohttaimede surnud osad, rohttaimede ja puude surnud juured. Org. Aine koguneb põhiliselt huumushorisonti, kõduhorisont võib puududa. Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti
terve seeria väikeseid maavärinaid, mida põhjustasid ülespoole tõusva magma survel liikuma hakanud kaljupangad. Nevado del Ruizi jägivad teadlased informeerisid vulkaani kasvavast aktiivsusest Columbia katastroofikaitse koordinaatoreid, kes oleksid pidanud üldsust ohu eest hoiatama. Kui Nevado del Ruiz 1984.aastal esimesi elumärke ilmutades värisema ja tuhka välja paiskama hakkas, märkisid geoloogid tuha ladestumise kartograafiliselt üles, et saada ettekujutust ohu suurusest, mida purse endaga kaasa tuua võib. Nad tegid kindlaks, et piki vulkaaninõlvu kulgevad voolusängid, mille kaudu on lähimas geoloogilises minevikus voolanud alla arvukad muda- ja kivilaviinid, paiskude orgu kiirusega 40-50 km/h. Teada on, et nevado del Ruiz purskas ka 1595.aastal, samuti 1845, mil mudalaviin sööstis mööda Lagunilla jõge ning surmas 1000 inimest. Uus linna Armero ehitati Vanale mudakihile. Kohalikud
annaabi.ee 
