Balti meri (0)

Balti meri ehk Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri , mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Balti meri on sisemeri, mille pindala on 412 tuh km² ja suurim sügavus on 470 m. Balti mere nimi tuleb sellest, et ta on kõikide balti riikide äärne meri. Teda kutsutakse erinevates keeltes erinevalt : eesti keeles Läänemeri ; kašuubi keeles Bôłt; ka Wiôldżé Mòrzé ; leedu keeles Baltijos jūra ; liivi keeles Vālda mer ; läti keeles Baltijas jūra; ka Dižjūra ; poola keeles Bałtyckie Morze, Bałtyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles Балтыйскае мора ; vene keeles Балтийское море .
Balti meres on nõrgem lainetus , suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veerežiimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7‰ ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1-2‰).
Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle ümbrus on tiheda rahvastikusega ja intensiivse majanduseluga Möödunud sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged – kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja “ Graf Zeppelin” nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik , on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad . Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett.
Kasutatud kirjandus:
Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 – 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus.
1995.
Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006.
Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493
Liim , J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu .
Kultuur ja Elu nr 5/2005. Arvutivõrgust kättesaadav: http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.ht m
Läänemeri.Vikipeedia. Arvutivõrgust kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemer i
Sahharnov, S. Meritsi umber maa. Tallinn, 1982, lk-d 12-30.