Elektrienergia ajalugu (1)

Elektrienergia
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron , mis tähendab merevaik.
Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid.
Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544- 1603 ) uurima Thalese kirjeldatud nähtust.
Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. William Gilbert Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine . Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased, möödus veel kaks sajandit, kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikmõju seadus. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sajandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikmõju vahendab neid kehi ümbritsev elektiväli. 20. sajandi künnisel avastati elektron, aineosake , mis ongi kõigi elekrinähtuste põhjustajaks.
Esimene hõõglamp leiutati Warren de la Rue poolt 1820-ndal aastal, aga esimene praktiline hõõglamp tehti Thomas Alva Edisoni poolt. Edison oli ostnud mitmeid lambipirni disaine teistelt leiutajatelt. Mõnedel nendel varajastel pirnidel olid vead nagu väga lühike põlemisaeg, kallis tootmiseks ja suur voolutarve, mis tegi suurel hulgal kasutamise raskeks. Edison võttis varasemate disainide tunnused ja andis käsu teha kaua kestvaid pirne.
1879-ndaks aastaks oli tal valmis täiesti uus pirn – suure takistusega pirn väga suure vaakumis, mis võis põleda sadu tunde. Kui varasemad lambid võisid põleda ainult Üks Edisoni valmistatud lamp laboritingimustes, siis Edison kontsentreerus valmistamaks pirni, mis oleks kõigile kättesaadav ja kasutatav. Varsti sündiski lambipirnide massitoodang.
1821 . aastal, kohe kui taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted oli avastanud elektromagnetismi nähtuse, üritas Briti teadlane William Hyde Wollaston luua elektrimootorit, kuid ebaõnnestus.
Michael Faraday oli huvitatud elektromagnetismist ja asus ehitama seadet , mis hakkaks tootma elektomagnetilist pöörlemist. Ta tegi mootori silindrikujuliseks väänatud traadist, kust kaks otsa läksid patarei peale ja selle silindri sees olevast magnetist. Seda seadet kutsutakse homopolaarseks mootoriks . Need katsed on aluseks tänapäeva elektromagnetilisele tehnoloogiale.
Mõtlematult, avaldas Faraday oma tulemused tunnistamata Michael Faraday oma võlga Wollastoni ees. Sellest tulenev vaidlus põhjustas Faraday tagasi tõmbumise elektromagnetiliste nähtuste uurimisest mitmeks aastaks.
Charles F. Brush on üks Ameerika elektritööstuse rajajatest. Ta leiutas väga tõhusa DC dünamo, mida kasutati avalikus elektrivõrgus, esimese kaubandus-kaarlambi ja tõhusa meetodi pliipatareide valmistamiseks.
1887 aasta talvel, tegi ta esimese automaatselt töötava tuulegeneraatori elektri tootmiseks.
See oli hiigelsuur – isegi Maailma suurim – rootori diameetriks oli 17m ja rootoris oli 177 seedrist tehtud laba . Kui lähedalt vaadata, võib generaatorist paremal näha inimest muru niitmas.
Turbiin töötas 20 aastat, laadides Brushi mõisa keldris olevaid akusid . Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel generaatoritel pole just kõige suurem tõhusus.
Brushi tuulegeneraator Taanlane Poul la Cour, avastas hiljem, et kiiresti pöörlevad ja väheste labadega tuulegeneraatorid on elektri tootmiseks tõhusamad kui aeglased ja suured generaatorid .
Kõige esimene modernne patarei on tehtud Alessandro Volta poolt.
1800.-ndal aastal, tänu ühele lahkarvamusele galvaanilise efekti üle mida kaitses Luigi Galvani, arendas ta voltailise kuhja , tänapäeva patarei eelkäija, mis tootis stabiilset elektrivoolu. Volta oli kindlaks teinud, et kõige tõhusam paar erinevaid metalle, mis toodaks elektrit on tsink ja hõbe. Algselt katsetas ta üksikelementidega järjestikku. Iga element oli veinipeeker täidetud soolveega, Voltailine kuhi millesse kaks erinevat elektroodi olid sisse kastetud. Elektriline kuhi asendas peekrid, milles oli soolvesi ja sellest läbi imbunud papp.
Samuti on oma nimed ajalukku kirjutanud Nikola Tesla (tegi elektrimootori mis sai patendi ), George Westinghouse (arendas Tesla mootorit vahelduvvoolu tekitamiseks), Andre Marie Ampere (elektri- ja magnetinähtuste uurija), George Simon Ohm.
Inimesed kasutavad elektrit igasuguste seadeldiste tööle panemiseks.
Fakt on, et elektrit saab kasutada oma tuhandel erineval moel.
Näiteks:

• Elektrimootorid muudavad elektri liikumiseks
  
• Lambipirnid muudavad elektri valguseks
  
• Arvutid muudavad elektri informatsiooniks
  
• Telefonid muudavad elektri kommunikatsiooniks
  
• Televiisorid muudavad elektri liikuvateks piltideks
  
• Kõlarid muudavad elektri helilaineteks
  
• Rösterid, föönid ja elektriradiaatorid muudavad elektri soojuseks
  

Oleks raske ette kujutada tänapäeva inimesi ilma elektrita elamas.