Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid
Juhendaja : Andres Aruväli
Õpilane: Marelle Laiv
Väimela 2013

Sissejuhatus

Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid.
Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi.
Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis.

Ehitusmasinate jagunemine

Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma:

• Üld- ja eriotstarbelised masinad
  
• Üldotstarbelised ehitusmasinad
  
• Spetsialiseeritud ehitusmasinad
  
• Käsimasinad
  

Üld- ja eriotstarbelised masinad

Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod , haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport ja pidevtranspordivahendid.
Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel.
Veoautod jagunevad kolme rühma:
Kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale (liiva, kruusa , killustiku).
Madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Selle tagab maha- ja peale laadimise meetod. Levinud veoauto tüüp on tänapäeval kallurauto, mille rahvakeelne nimetus on Multilift. See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida. Lisavõimalusena on võimalik Multilift kastiga transportida väiksemaid masinaid ja seadmeid, mis omal jõul sõidavad maas paiknevasse kasti ning seejärel tõstab Multilift veok kasti oma raamile .
Vedukauto ehk sadulauto levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks.
Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur -, madel-, kui sadulveok . Haagise abil on kiiresti muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms.
Traktorid ja vedukid: Ehitusel kasutatakse transportöödel põllumajanduses laialt levinud ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest. Seetõttu on traktorid kasutusel halvemate tee oludega ehitusaladel.
Ehitusel kasutatakse spetsiaalvedukeid, näiteks karjäärikallur. Ehitusel on levinud ka liigendkallur, mis on ette nähtud rasketes ehituse oludes puistematerjali veoks. Liigendkalluri rahvakeelne nimetus on dumper.
Treilerid on üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmasinate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus.
Eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks . Teatud juhtudel on treiler varustatud tõstefunktsiooniga.
Õhutransport, mille levinuim vahend õhtutranspordiks on helikopter, harvemal juhul lennuk. Eesti oludes ei ole õhutranspordi kasutus levinud meetodi kõrge hinna tõttu. Lisaks on Eestis maanteeühendus ka kaugemate piirkondadega rahuldaval tasemel.
Veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondades parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel.
Pidevtranspordivahendid on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid.

Üldotstarbelised ehitusmasinad

Üldotstarbeliste ehitusmasinate hulka kuuluvad tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja - seadmed , betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad.
Tõstemasinad
Laialt on levinud laadurekskavaatorite kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas
Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi, mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid.
Ehitusel transporditakse lisaks materjalidele ka inimesi, selleks on võimalus kinnitada tõstemasinatele spetsiaalne inimeste tõstevahend ehk tõstekorv. Lisaks on ehitusel kasutusel spetsiaalsed tõstukid inimeste ja väiksemate materjalide ja tööriistade transpordiks. Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel.
Mullatöömasinad on peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid.
Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus . Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk.
Vaiatöömasinad ja seadmed. Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates
peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui
madelautod. Tänapäeval on enima kasutusel puurvaia tehnoloogia .
Spetsialiseeritud ehitusmasinad
Spetsialiseeritud ehitusmasinad on pinnavee alandamise masinad ja seadmed, montaažimasinad korruste tõstmise meetodil, raudtee-ehitusmasinad, tunnelehituse masinad, magsitraaltorujuhtmete masinad, kanaliehitusmasinad, rekonstruktsioonitööde masinad, teedeehitusmasinad ja need jagunevad omakorda: pinnasegurid, asfaltbetoonisegurid ja teekatteehitusmasinad.
Teedeehitusmasinad. Teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid, ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod.
Raudtee-ehitusmasinaid. Raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega. Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasutavate masinate veermik ühtib raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid , mille rahvakeelne nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad .
Tunnelehituse masinaid. Tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid, näiteks tiheda liiklusega linnas, teede alla trasse rajades või veekogude all tunnelite rajamisel. Tänapäevased meetodid on arvuti teel juhitavad puurmehhanismid. Enim levinud on mobiilsed masinad, mis on teisaldatavad treileritega.

Käsimasinad ja väikemehhanismid

Käsimasinad on metalli töötlemiseks, puidu töötlemiseks, pinnaste töötlemiseks ja kivimaterjalide töötlemiseks.

• Saed
  
• Vasarad
  
• Lihvimisseadmed
  
• Freesid
  
• Segumiksrid
  
• Tolmuimejad
  

Kokkuvõte
Ehitustegevusse kaasatakse tohutult palju seadmeid. See on vajalik, kuna elutempo on niivõrd kiire ja ehitusobjektid peavad valmima samuti kiirelt. Luuakse juurde uusi masinaid ja väikemehhanisme, mis hõlbustaks töö tegemist. Kuid sellega kaasneb ka tööjõu vähenemine, kuna tänapäeva masinad on niivõrd kaasaegsed, et suudavad teha ära töö, mida muidu tegi inimene.Kasutatud allikad
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1257/Materjalid%20repositooriumisse.rar/Materjalid%20repositooriumisse/Raamatud/Ehitusmasinad%202.pdf (28.11.2013)
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1257/Materjalid%20repositooriumisse.rar/Materjalid%20repositooriumisse/Raamatud/Ehitusmasinad%201.pdf (28.11.2013)