50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
IvanJoller
Õppematerjali autor
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 – Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile, mis kinnitatud tugiplaadile. Viimane toetub vastava kinnitusseadme kaudu vaia peale. Kaasaegsete vibrorammide jõuallikatena kasutatakse peamiselt hüdromootoreid. 18. viimistlustöödemasinad: kompressorid. Masinad krohvimistöödeks. Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide ,
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ......................................................................................
tangist. Üldiselt on õlipumbad hammasratas pumbaga. Väga suurtelmootoritel on tigu- või kruvipumbad vms. On ka olemas lubrikaator õlitus-kasutatakse väga suurte ristpeade puhul, sest nendes mootorites on raske õli tsirkuleerima panna. Lubrikaatoriks antakse tilk haaval õli vastavatesse kohtadesse. Näiteks ristpeaga mootorites on tehtudsilindrisse lubrikaator õlitus, mille jaoks on tehtud ka väiksed sooned, etõli ilusti laiali valguks. 46.Suruõhusüsteem, kompressorid ja balloonid.Suruõhu koosseisu kuuluvad(kompressor, balloonid, torusüsteem koosarmatuuri- ja mõõteriistadega). Suruõhusüsteem on ettenähtud suruõhu tootmiseks ja hoidmiseks, suruõhk on vajalik pea- ja abimasinatekäivitamiseks, difooni töölerakendamiseks ja vähesemal määral muudeks laevatöödeks(pneumaatilisd tööriistad) ja värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt
Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet. Süsteemis on kaks suruõhuballooni, mis on paigutatud kompressorite alla pikali. Iga kahe aasta tagant tuleb balloon lahti võtta ja teha visuaalne ülevaatus. Iga viie aasta tagant tuleb teha hüdrauliline katsetus. Ballooni maht 1500l Testimisrõhk 45bar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid