Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TUULEELEKTRIJAAM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TUULEELEKTRIJAAM.
*Tuuleelektrijaam ehk tuulegeneraator on elektrijaam, mille energiaallikas on tuul. Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi.
* Tuuleenergia kuulub alternatiinsete energiavarade hulka st. see on energiavara, mida saab asendada praegu kasutusel olevad energiad.
*Tuuleenergia varud on suured, kuid seda kasutatakse vähe.
*Tuulegeneraatorite ehitamine ja kasutamine tasub ainult siis ära, kui aastas on keskmine tuulekiirus 6 m/s.
*Seda energiat kasutavad peamiselt arenenud riigid (nt. Jaapan ja Saksamaa).
*Kolm tuulikut (1,8MW) toidavad ära 500 majapidamist .
*Eesti esimene tuulepark ehitati 1997. aastal Virtsus.
MIINUSED:
*lärmakad
*rikuvad maastikupildi ära
*tuleb arvestada ilmaga, et tuulevaikse ilmaga oleks võimalik mõnda teist energialiiki kasutada.
*rajamine on kallis
*tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala)
*võivad segada radarite tööd
PLUSSID:
*neid võib rajada ka väikese energia tarbimise korral
*tuuleenergia on väga odav
EESTIS RAJATUD TUULEPARGID:
Pakri tuulepark
  • koguvõimsus on 18,4 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu Paldiski linna elektrienergia vajadus.

Virtsu Tuulepark
  • Virtsu tuulepargi mastide kõrgus on 63 meetrit ja elektrimootori rootori diameeter koos labadega 44 meetrit.
  • koguvõimsus on 1,8 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu 500 kodumajapidamise aastase elektrienergia vajadus.

Sõru sadama Tuulepark
Viru-Nigula Tuulepark
MINU ARVAMUS:
Ma arvan, et seda on mõtet rajada ainult siis, kui on piisavalt tuult. Kindlasti on tuulikute rajamine kallis, kuid sealt saadav energia on nii odav, et see teeb selle peagi tasa. Tuuleenergia kasutamine on arenenud riikide jaoks hetkel, sest tuulikud on kallid.
Eesti rannikualadel õigustavad need ennast kindlasti ära, kuid sellistes kohtades, kus inimesi väga ei ela. Neid on lahe vaadata, kui neid palju on ent nad on väga lärmakad ja see muutub ajapikku häirivaks.
TUULEELEKTRIJAAM #1 TUULEELEKTRIJAAM #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liizza Õppematerjali autor
Tuuleelektrijaamade plussid ja miinudes, paiknemine Eestis.

Sarnased õppematerjalid

Tuuleenergia
7
docx

Tuuleenergia

· 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW. 2011 aastal suurenes Baltimaade võimsaim tuuleelektrijaam veel kolme tuuliku võrra, saades sellega juurde 9 MW elektritootmise võimsust. Aulepa tuulepargi koguvõimsus on praeguseks 48 MW. Aastane elektritoodang on kuni 123 GWh. 43 000 Eesti pere aastase elektrivajaduse suudaks ära katta laiendatud tuuleelektrijaama toodanguga. Aulepa tuuleelektrijaam toodab elektrit loodussäästlikult ja hoiab igal aastal Eestis ära ca 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskumise. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas. Joonis 3

Geograafia
Tuuleenergia võimalused Eestis
7
doc

Tuuleenergia võimalused Eestis

Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatu

Loodus
Tuuleenergia referaat - väga mahukas
40
odt

Tuuleenergia referaat - väga mahukas

TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS........................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Alternatiivenergia Eestis
3
doc

Alternatiivenergia Eestis

Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis ­ miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus

Geograafia
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

riikides, kus energia kogutarbimine on suurem, näiteks Saksamaal ja Poolas. Kõikides selle piirkonna riikides on põhilised biomassikütused tööstuslikud kõrvaltooted ja kodumaised küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse õled, kattes rohkem kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud. (Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) Väo Elektrijaam käivitus täisvõimsusel 2009. aasta märtsis. Väo Elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Toodetud soojus müüakse AS-le Tallinna Küte ning sellega varustatakse Tallinna linna Lasnamäe-Kesklinna kaugküttevõrku. Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1

Uurimustöö
Eesti energeetikatööstus
56
ppt

Eesti energeetikatööstus

Rekultiveerimine - kaevandus- ja karjääri- alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill.net/content/pieces/polevkivi-kasutusalad/image_large Põlevkivist elektrienergia tootmine- Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2

Energia ja keskkond
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE-TARBIMINE JA ÜLEKANNE
9
doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA........

Füüsika
Õkoloogia - referaat
10
doc

Õkoloogia - referaat

5 varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. See kõik nõuab aga lisakulutusi. Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes võib öelda, et tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal

Põllumajanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun