Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS
Kaidi Amberg
Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli
Väimela 2013 (16)
Sisukord
Ehitusmasinate ülevaade lk.3
Üld- ja eriotstarbelised masinad lk.4-5
Üldotstarbelised ehitusmasinad lk.6
Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7
Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8
Kokkuvõte lk.9
Kasutatud allikas lk.10
Ehitusmasinate ülevaade
Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma:

• Üld- ja eriotstarbelised masinad
  
• Üldotstarbelised ehitusmasinad
  
• Spetsialiseeritud ehitusmasinad
  
• Käsimasinad
  

Üld- ja eriotstarbelised masinad:
Veoautod , haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport , pidevtranspordivahendid.
Üldotstarbelised ehitusmasinad:
Tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja - seadmed , betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad.
Spetsialiseeritud ehitusmasinad:
Pinnavee alandamise masinad ja seadmed, montaažimasinad korruste tõstmise meetodil, raudtee -ehitusmasinad, tunnelehituse masinad, magsitraaltorujuhtmete masinad, kanaliehitusmasinad, rekonstruktsioonitööde masinad, teedeehitusmasinad, need jagunevad omakorda

• pinnasesegurid
  
• asfaltbetoonisegurid
  
• teekatteehitusmasinad
  

Käsimasinad:
Metalli töötlemiseks, puidu töötlemiseks, pinnaste töötlemiseks, kivimaterjalide töötlemiseks.
3
Üld- ja eriotstarbelised masinad
Veoautod: Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma:
1. Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina
puistematerjale - liiva, kruusa , killustiku.
2. Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Selle tagab maha- ja peale
laadimise meetod.
Levinud veoauto tüüp on tänapäeval kallurauto, mille rahvakeelne nimetus on Multilift. See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida. Lisavõimalusena on võimalik Multilift kastiga transportida
väiksemaid masinaid ja seadmeid, mis omal jõul sõidavad maas paiknevasse kasti ning seejärel tõstab Multilift veok kasti oma raamile .
3.Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine
probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks.
Haagised ja poolhaagised: On kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur -, madel-, kui sadulveok . Haagise abil on kiiresti muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms.
Traktorid ja vedukid: Ehitusel kasutatakse transportöödel põllumajanduses laialt levinud ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest. Seetõttu on traktorid kasutusel halvemate tee oludega ehitusaladel.
Ehitusel kasutatakse spetsiaalvedukeid, näiteks karjäärikallur. Ehitusel on levinud ka liigendkallur, mis on ette nähtud rasketes ehituse oludes puistematerjali veoks. Liigendkalluri rahvakeelne nimetus on dumper.
Treilerid: On üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmainate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus.
Selline treiler võimaldab soodsamat töökorraldust: vedav masin võib olla kallurveok, mis transpordib töökohta materjali laadimiseks traktori.
Eriotstarbelised treilerid: eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks . Teatud juhtudel on treiler varustatud tõstefunktsiooniga.
Õhutransport: levinuim vahend õhtutranspordiks on helikopter, harvemal juhul lennuk. Eesti oludes ei ole õhutranspordi kasutus levinud meetodi kõrge hinna tõttu. Lisaks on Eestis maanteeühendus ka kaugemate piirkondadega rahuldaval tasemel.
Veetransport: veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid . Jõgede piirkondes parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel.
Pidevtranspordivahendid: On erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk).
Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole. Kruvi põhimõttel töötvad ka betooni transportivad betooni mikserid. Pööreldes ühte pidi segab masin betooni, pööreldes vastupidises suunas transporditakse betoonisegu mikserist välja.
5
Üldotstarbelised ehitusmasinad
Tõstemasinad: Ehitustõstukid, need võivad olla spetsiaalsed tõstukid, rahvakeelse nimetusega Upitaja.
Laialt on levinud laadurekskavaatorite kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas
Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi, mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid.
Ehitusel transporditakse lisaks materjalidele ka inimesi, selleks on võimalus kinnitada tõstemasinatele spetsiaalne inimeste tõstevahend ehk tõstekorv. Lisaks on ehitusel kasutusel spetsiaalsed tõstukid inimeste ja väiksemate materjalide ja tööriistade transpordiks. Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel.
Mullatöömasinad: Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid.
Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus . Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk.
Vaiatöömasinad ja seadmed: Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates
peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui
madelautod. Tänapäeval on enima kasutusel puurvaia tehnoloogia .
6
Spetsialiseeritud ehitusmasinad
Teedeehitusmasinad: teedeehitusel on laialt kasutusel eelnevalt vaadeldud buldooserid,
ekskavaatorid ja erinevad veokid - kallurid ja madelautod.
Raudtee-ehitusmasinaid: raudtee- ehitusel on kasutusel analoogsed masinad tavaehitusega.
Masinate peamine erinevus on nende veermikus, raudteel kasuatavate masinate veermik ühtib
raudtee mõõtudega. Raudtee ehitusel on materjali veoks kallutavad kastid , mille rahvakeelne
nimetus on dumpkar. Raudtee detaili, millel on liidetud relsid ja liiprid, nimetatakse sõrestikuks. Sõrestiku veoks on ette nähtud spetsiaalsed. Sõrestiku paigalduseks on raudteel spetsiaalsed kraanad .
Tunnelehituse masinaid: tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid, näieks tiheda liiklusega linnas, teede alla trasse rajades või veekogude all tunnelite rajamisel.
Tänapäevased meetodid on arvuti teel juhitavad puurmehhanismid. Enim levinud on mobiilsed masinad, mis on teisaldatavad treileritega.
7
Ehituses kasutatavad väikemehhanismid
Siia kuuluvad akutrellkruvitsad, lööktrellid, höövlid, lintviilid, metallilõikur, poleerimismasinad, märgpoleerija, segistid, liimi- ja klambripüstolid, akulambid- ja raadiod , kuumaõhupuhur, vee- ja tolmuimeja , vanutusmasin, lõikekäi, segumikser, imutehnika, survepesur jne.
Saed : nurk-, ots-, tiigersaed ning käsiketassaed ja järkamissaed.
Vasarad : puur-, kombi -, multifunktsionaalsed- ja piikvasarad.
Lihvimisseadmed: delta -, nurk-, lint -, multi-, ekstsentrik - ja pöördlihvija ning varslihvmasin ja taldlihvimisseade.
Freesid: saneerimis-, kandi-, laki- ja seinasoonefreesid.
Ehitusviimislteja töös läheb tarvis näiteks „fööni“ , sellega saab kiirelt paranused kuivatada. Veel on kasutuses segu või värvi segamiseks mikser, lihvimistald pahtlikihi lihvimiseks, tolmuimejat näiteks pahtlitolmu eemaldamiseks.
8
Kokkuvõte
Ehitustegevus on suur ja massiivne töö, milleks kasutatakse palju erinevaid masinad. Paljusid ehitusmasinaid ei teadnudki ise. Vanaaegseid masinad enam väga ei kasutata, pigem mõeldakse välja üha uusi uuendusi töö kiiremaks ja hästi tegemiseks. Ei saa mainimatta jätta, et kõikide masinate ja mehhanismidega töötades tuleb tunda masina ohtut kasutamist ja olla äärmiseks tähelepanelik, et ei juhtuks õnnetusi.
9
Kasutatud allikas
Internet
10