SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad
põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi Vett kandev kiht vesi liigub selles kihis vabalt Vettpidav kiht laseb vett halvasti läbi ja takistab sellel imbumist sügavamale maa sisse. Põhjavee kasutus: 1) joogivesi 2) tööstus 3) põllumajandus 4)mineraalvesi joogiks oma tervendavate omadustega . Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel
Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. See üle raba kulgev tee on suisa ajaloolise väärtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
docstxt/134619421154.txt
.. 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...
kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821 1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari
sulamine). Järv- veegatäitetud looduslik nõgu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega. (toitub põhjaveest) Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee kas põhjaveest (madalsoo) või hoiab ise kinni vihmavett, laskmata sel ära voolata (raba). Sood tekivad ka järvede kinni kasvamisel. Liustikud- raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv suur jäälasund. Liustikud tekivad aladel, kus mahasadanud lumi ei jõua täielikult ära sulada, vaid kuhjub ja tiheneb jääks.
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
- Mis iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihti? - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? - Mis on piosemeetriline tase? - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? - Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid
Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett
Põhjavesi on väga reostusohtlik. Tööstusettevõtted kasutavad nii palju vett, et Põhja- Eesti pinnaveevarud on kitsad. Olukorra leevendamiseks on veehoidlad ja põhjavesi. PINNA- JA PÕHJAVEE MÕJUTAMINE Maaparandus, metsakuivendamine ühtlustavad jõgede äravoolu ning piiravad üleujutusi. Eriti reostusohtlikud on õhukese pinnakattega alad, kus aluspõhjaks on lubjakivid. Kaldataimestik kaitseb vett. Ehitatud on puhastusseadmed. SOOD JA NENDE ARENG Suuremad sood paiknevad Madal-Eestis: Alutagusel, Kõrvemaal, Pärnu ja Lääne- Eesti madalikul, Endla ja Võrtsjärve nõos ning Peipsi äärsel madalikul. Soo iseärasuseks on turba moodustumine(eelduseks märg ja hapnikuvaene keskkond). Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib.
Silla oosmõhnastik On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on valdavalt 10 m ümber ning pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Positiivsete pinnavormide arv on siin suurim kogu kõrgustikul. Tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna.
21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas? Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 23. Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Pandivere kõrgustiku jalamil. 24. Miks on põhjavesi oluline? Peamine osa Eestis tarbitavast joogivees saadakse põhjaveest. 25. Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestes ja Kärdlas. 26. Kuidas mõjutab inimtegevus põhjavett? Ülemäärase tarbimisega ja reostusega. 27. Iseloomusta sood. Liigniiske, turbasammalde olemasolu, maapinda katab turbakiht. 28. Kuidas sood tekivad? Liigniiskuse ja veekogude kinnikasvamise tagajärjel. 29. Nimeta soo arengu etapid. Madalsoo, siirdesoo, raba ehk kõrgsoo. 30. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe soosid? Kuna ta ei ole piisavalt liigniiske.(?) 31. Miks on sood tähtsad? Elupaigaks paljudele linnu-, looma- ja taimeliikidele ning seega olulised liigilise mitmekesisuse säilitajad.
Erinevate soode tüüpide võrdlus Aabasoo e. Kühmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tüüpiline Ta on iseloomulik Väga niiskes merelises taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste ...
Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond
murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. Mineraalid, kivimid, muld, sood Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal? kindla keemilise koostise ja kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine 2. Mis on kivim? Looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum 3. Mis on Mohsi skaala? mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala 4. Mis on tardkivim? Magma tardumidel tekkinud kivim 5. Mis on settekivim? mitmesuguste setete kivistumisel tekkinud kivim 6. Mis on moondekivim? kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores sulanud ja
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
· Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi; Kvaternaari veeladestu-kõrge nitraadi (NO3) sisaldus vees. · Mineraalvesi tekib mineraalaineterikkas pinnases sademete imbumisel läbi kivimite,kivimid annavad kaasa mineraale. (Värska,Kärdla,Häädemeeste) 9. Sood: ökosüsteem,kus pidevalt tekib ja laguneb turvas. · Eestis on palju soid, sest Eestis on niiske kliima,sadmetehulk on suur. · Sood tekivad: 1)maismaasoostumisel; 2)veekogude kinnikasvamisel. · Sood liigitatakse: 1)madalsood; 2)siirdesood; 3)kõrgsood (rabad) · Suuremad soostikud: Puhatu(Ida-V.) , Epu- Kakerdi(Järvam.), Lihula- Lavassaare(Pärnum),Sangla(Tartum). 10. Siseveed:
ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi
lükkas parve koos tüdrukuga keset kiire vooluga jõge. Nõnda lõppeb see novell. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Novell algab ühe maastiku kirjeldusega. (Üldse on Gailiti siinsetes novellides palju loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta siin ringi kui daam peentes riietes, siis varsti oli ta juba lihtsates rõivastes kui lihtne inimene, kes pole linnaelu näinud
sügavamale minnes iga 100 m kohta. Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel.
suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi-
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood tekivad seal, kus sademete vett koguneb kiiremini, kui päike seda aurustada jõuab. Soostumise esimesi märke võin näha näiteks seal, kus koprad ojale tammi ehitavad. Sood tekivad väga pika aja jooksul. Soo elustik on eriline, kuid liigivaene. Soos kasvab vähe eri liiki taimi ja vaid osa neist kõlbab loomadele toiduks. Sood kujunevad väga pika aja jooksul , sest turbakiht kasvab aeglaselt, umbes 1,5-2mm aastas. Soodel saab eristada kolme arengujärku: madalsoo, siirdesoo ja raba. Rabas
Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel
Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo
arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. 7. Soode levik maailmas Kõige rohkem leidub soid boreaalses tsoonis põhjapoolkeral. Kogu maailmas on soode pindala umbes 4 miljonit km2, millest boreaalsed sood moodustavad 87%. Kõige suuremate sooaladega riigid on Venemaa, Kanada, USA, Soome, Rootsi ja Indoneesia. 8. Liigniiskuse pahed Liigniiskuse suurimaks paheks on õhupuudus mullas. Vesi, küllastades mulda, tõrjub sealt õhu välja, kuid õhuhapnik on mullas taimedele ja kasulike mullabakterite tegevusele väga vajalik. Kui taimejuured ei saa hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega orgaanilised happed ja taimejuured lämbuvad
· rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi:
Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega?
Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond:
mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad
docstxt/126824006113980.txt
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool
Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus...
Propageerida vee säästmist ja tõsta igapäevase tarbitava vee hinda. 14. Milliste abinõudega on võimalik koduses majapidamises vett säästa? Nõude käsitsi pesemise asemel kasutada nõudepesumasinat. Dussi all ennast seebitades vesi kinni panna. 15. Mis on soo peamised tunnused?(2) Pidev turba moodustumine, sammalde ja rohttaimede levik, kidur puude kasv, alaline liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest.
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi.
koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad) tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner. * esimesed selgroogsed loomad ronisid maismaale 5) Karbon * suured kivisöelademed *puukujulised sõnajalad ehk * sood * kilpkonnad kivisöeajastu * laamade kokkupõrkel tekkisid Apalatsi ja * sisalikud Uurali mäestikud. * dinosaurused * linnud * eeldused imetajate tekkeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
