Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega.
pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa · Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. · Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete
Kaugeveo OÜ ALEKSANDR IVANOV Võidu 12 12345 LÄÄNE-VIRUMAA 44312 RAKVERE Tel 555 5555 [email protected] Hr Vassili Vassiljev Juhatuse esimees 07.03.2012 AVALDUS Soovin kandideerida ettevõttepraktika ajaks 01.07.2012 kuni 15.08.2012 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori ettevõtluse õppetooli logistika lisaeriala tudengina logistiku õpilase ametikohale. Lugupidamisega (allkiri) Lisa: 1. Motivatsioonikiri 2. CV 3. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor akadeemiline õiend 4. Ettevõttepraktika juhend Kaugeveo OÜ ALEKSANDR I...
määgimaskäimise ja laudas tangupudru söömise komme. Kohalike erijoonte kujunemisel on olnud algseks põhjustajaks mingi laiem kultuurivaldkond, mis enamasti pole siiski ühtlaselt mõjustanud kogu Ida-Virumaa territooriumi. Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
katlaoperaatori töökirjeldusest, samuti on antud ülevaade olemasolevast katlasüsteemist ja küttematerjalidest. Kolmandas peatükis on kirjeldus AS-i Tamsalu Kalor poolt läbiviidud investeerimistest ja nende mõjust Tamsalu piirkonna soojatootmisesse ja tarbimisse. Neljandas ehk viimases peatükis on analüüsitud AS-i Tamsalu Kalor haldusala, kaugkütte müüki Eestis, Tamsalu piirkonna piirsoojahindasid aastatel 1994- 2014 ja on võrreldud ka Tamsalu soojahindu teiste Lääne-Virumaa asulatega aastatel 2001 ja 2013. Kõigi antud uurimistöös käigus kajastuvatele soojahindadele on lisatud käibemaks (juhul kui pole teistmoodi väidetud), nende algsel puudumisel on autor need lisanud lähtuvalt sellest, milline oli sellel ajaperioodil Eestis kehtestatud käibemaks. Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga
Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa. Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad.
· Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit Ajastu Kivim Näide iseloomustus Plastiline savi, loomade Lääne-Virumaa Kambrium Ordoviitsium Silur savi kivistised (Kunda) Madal meri Harjumaa (Tiskre) liivakivi Vähe kivistisi (jahe meri) Pakri (Harjumaa) liivakivi VANAAEGKOND
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks s...
1. Pärast muistset vabadusvõitlust jagunes vöim järgmiselt: *Põhja-Eestisse (Tallinn,Rävala,Harjumaa) tekkis Eestimaa ning sellest sai Taani kuningriik. *Ülejäänud Eesti alasid koos Põhja-Lätiga nimetati Liivimaaks. *Liivimaa jagunes erinevateks võimupiirkondadeks, mille peahaldajaks oli ordu, kuid tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebast...
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8)
töötavate inimeste arv (eriti põllumajandus) · Tööstuses on suurenenud puidu- ning masina- ja metallitööstuse osakaal · Tööstuses on vähenenud toiduainetööstuse osakaal · Kasvanud on teenindav majandus Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Allikas: www.stat.ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Lingid · http://www
.............10 SISSEJUHATUS Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse demograafia võttis kasutusele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldakse, kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andemeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal.
Kaasstsenarist DownTown lühifilmile "Vanameeste paradiis" 2005. Lasteraamat "Sööärasöö" Varrak 2007 Stsenarist sarjale "Õnne 13" 2011 (kevadhooaeg) tunnustus ENA Näidendivõistlus 2001 I auhind näidendiga "Rongid siin enam ei..." Rakvere Teater kolleegipreemia 2002 (kategoorias - "lihtsalt parim") Eesti Kirjanduse aastaauhinna nominent aastatel 2002 ja 2004 draamakirjanduse vallas ENA dramaturgiapreemia 2002 ENA Näidendivõistlus 2003 I auhind näidendiga "Boob teab" Lääne-Virumaa Aasta Tegu 2003 laureaat (koos Toomas Suumani ja Ringo Voosaluga) Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi "Loomingu" auhind 2003 Rakvere linna tunnustus "2003 aasta tegija" Rakvere Teatriklubi aastapreemia 2005 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia nominent 2005 (Koos Üllar Saaremäe, Toomas Suumani ja Erik Ruusiga.) Rakvere Teatri Loomenõukogu preemia 2006 Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009
eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte, N. S. (2006). Emotional intelligence and self-esteem mediate between perceived early parental love and adult happiness. E- Journal of Applied Psychology, 2(2), 3848. http://ojs.lib.swin.edu.au/index.php/ejap/article/view/71/100 Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt
Raamatuteks olid Ettevõtte ja majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik 2014 ja Kategooria juhtimine kaubanduses. Käsikirjaks oli Tiia Murulaid magistritöö teemal Sotsiaaltöö valdkonna töötajate täiendkoolituse vajadused ja võimalused, 2007 aastast. 3. Sooritage otsing andmebaasis URRAM ning leidke vastused järgmistele küsimustele ning kirjeldage otsingute käiku: 4p millistes Lääne-Virumaa raamatukogudes on raamat pealkirjaga ,,Sekretärid ajapeeglis" ja kas seda on võimalik laenutada; lisage otsingu kirjeldus; Otsinguks valisin teavikukataloogi, sisestasin pealkirja ,,Sekretärid ajapeeglis" ja valisin kõik Lääne virumaa raamatukogud. Tulemuseks sain 1 kirje. Raamatu ainus eksemplar asub Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja ei ole hetkel saadaval. leidke andmebaasist ajakirja ,,Personali Praktik" 2016
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile. Altogether there was in January 1495 births and in December 1338 births. In future there might not be so many births because business breakdown.
Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6
Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% Tabel on võetud Vikipeediast. Loodusvarad
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muin...
Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid Andmebaasi haldamisega tegeleb ELNET Konsortsium andmebaasi ISE töörühm. ISE andmebaasist on võimalik leida venekeelseid artikleid märksõnaga sekretär. Venekeelse artiklite otsingul peab teadma vene keelt, väljaande liiki ja artikli tüüpi. 5. URRAM ,,Sekretärid ajapeeglis’’ raamatut võib leida Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Selle raamatu autor on Sirje Orvet. Seda raamatut on võimalik laenutada järgnevates kogudest: Harju Maakonnaraamatukogu Saue Linna Raamatukogu Viimsi Raamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Lääne Maakonna Keskraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Audru Raamatukogu Kohila Raamatukogu Rapla Keskraamatukogu EBS Raamatukogu Elva Linnaraamatukogu
3 põnevat päeva Sinimäe Sillamäe Ida-Virumaal Sillamäe on linn Ida-Virumaal Sinimägede lahinguväli Soome lahe ääres. Seal on Sinimägede Lahinguväli väga huvitava arhitektuuriga Ida-Virumaa on Eesti kõige asub Ida-Virumaal, Vaivara hooned. Kunagi ja ka praegu põhjapoolsem maakond. vallas. Sinimäel on on seal mitmeid tööstuseid Maakonna keskuseks on toimunud mitmed lahingud, Sillamäe asub mere ääres Jõhvi. Ida-Virumaa elanike arv mille tõttu on seal põnev ningseal on väga kaunis uus ulatub 147 000 maastik.. rannapromenaad. www.lahing.ee Ööbimiseks on kena koht ...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas tööõnnetuste arv ligi 6%, kuid 100 000 töötaja kohta üle 9%. Lääne-Virumaa registreeritud tööõnnetuste arvu iseloomustab muuhulgas heal tasemel tööõnnetustest teatamine arstide ja tööandjate poolt ning tööga hõivatute arvu muutus. Lääne-Virumaa on maakond, kus heal tasemel teatamine ja hõivatute arvu pidev vähenemine annab maakondade võrdluses kõige suurema erinevuse. Võrreldes teiste maakondadega registreeritakse Lääne-Virumaal ka poole rohkem kergeid tööõnnetusi (920).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused Pärnu 2007 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi KULTUURIPÄRAND IDA-VIRUMAA Kuremäe klooster Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - us...
nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa.
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
Prl Nele Poll AS “Euro” tegevdirektor Lõokese 11 45 501 Harku Heili Vellema L.Koidula 26 Rakvere, LÄÄNE-VIRUMAA Telefoninumber 56792276 e-mail: [email protected] Avaldus 11. novembri 2013 „CV Keskuses“ avaldatud kuulutuse põhjal soovin kandideerida andmesisestaja ametikohale. Oman peale 3,5 aastast õpet arvutikasutuse ja laomajanduse erialast haridust, töökogemus andmesisestajana olemas. 14. november 2013. a.
Ida-Virumaa Kohtla-Järve ahelik 172 tehismägi Jõgevamaa Laiuse voor 144 Järvamaa Tõrevere mägi 136 Kuru mägi (133 m), Valgehobuse mägi (106 m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) Põlvamaa Laanemägi 211 Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m),
Tee päring Statistikaameti andmebaasist, aga mõtle ennem tegutsemist! Harjumaa sh. Tallinn 39% 390 Hiiumaa 1% 10 Ida-Virumaa 13% 130 Jõgevamaa 3% 30 Järvamaa 3% 30 Läänemaa 2% 20 Lääne-Virumaa 5% 50 Põlvamaa 2% 20 Pärnumaa 7% 70 Raplamaa 3% 30 Saaremaa 3% 30 Tartumaa sh. Tartu 11% 110 Valgamaa 3% 30
Mis oleks juhtunud, kui eestlased võitnuks muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Läänemere ristisõdade osa, mis kestis ligi 100 aastat. Palju teame sellest tänu Henriku Liivimaa kroonikale. Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiö...
Lääne-Virumaa Sidorova Ekaterina 9A · - . . - , . -- . 2 13 . · (2012) 61 154 (5- ) · 16,86 ./² (5- ) · 3627,8 ² (3- ) · , , . · 2006 . 9,5 , 13,8 , - 4,3 . 85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 Mehed 40-44 Naised 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 ...
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...
Pressiteade Metsa Talgud Eesti Männiühistu koostöös Metsaameti ja Kuuseametiga korraldavad sellel Laupäeval 13. Aprillil kell 12 Rakvere Lauluväljakul ,,Metsa talgupäeva". Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad ja metsasõbrad, kes tahavad anda oma paunuse kodukoha heakorrale. Avatud on ka laluväljaku kohvik, kus võib oma taastusi parandad sooja supi ja teega. Rakvere Lauluväljak on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Lauluväljak asub Rakvere ordulinnuses, Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. ,,Talgute paiga valikul sai määravaks isiklik kogemus," selgitab Männiühistu Liige Kask Mänd. "Rakvere Lauluväljak ja Ordulinnus, kui osa minu kodulinnast, siis tahtsin kohe kindlasti alustada talgupäevi siit, et kaasa haarata oma kodulinna kaaslasi, " lisab Mänd. Eesti Männiühistu on linnade organisatsioon, mille peamiseks tegevuse...
OÜ ÄRIPERE OÜ Äripere Kivi 17 42106 JÕHVI 10. oktoober 2013. a. nr 2-4/2 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib arve tasumise, mis on seotud oma töötaja Mari Maasika käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Anna Roheline Juhatuse esimees Virve Kirss PITSER Raamatupidaja Apandiku küla Telefon +372 333 233 Arvelduskonto 221421324452 Mäetaguse vald Faks +372 333 2333 Swedbank 41306 IDA-VIRUMAA E-post: [email protected] Registrikood 700341564 Internet: www.aripere.ee
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühe...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka ...
Karu Juhan Koera küla, Lamba vald 46 301, Lääne-Virumaa [email protected] 53535353 Hr Koit Hämarik AS Kuldne Kuu Näituse 247 10101 TALLINN Avaldus Lugesin Eesti Ekspressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate kokka. Olen töötanud kaks aastat Tikkri Pubis kokana ning oman väärtuslikke erialaseid teadmisi ja praktilist oskust
teenindamist. 2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida päästekeskuse tegevuspiirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Piirkond hõlmab ca 6990 km2 ja 37 kohalikku omavalitsusüksust, millest Ida-Virumaal on 22 (seitse linna) ja Lääne-Virumaal 15 (neli linna). Elanike arv piirkonnas kokku on 230 027 inimest (seisuga 01.01.2011), sealhulgas Ida-Virumaal 164 558 ja Lääne-Virumaal 65 469.Ida päästekeskuses on 412 ametikohta. Päästekeskus koosneb: bürood (7), maakondlikud päästepiirkonnad (2) ja komandod (11). Ida-Virumaal on seitse ja Lääne- Virumaal neli päästekomandot. 3
Mälumäng 1-6.klassile AJALUGU JA MAAILMA LINNAD Kuidas kõla Saksa diktaator Hitleri eesnimi? Adolf Kes oli esimene Eesti president? Konstantin Päts Mis oli Must Surm? Katk Kes rajas oma abikaasa auks Kadrioru pargi ja lossi? Peeter I Luksemburgi pealinn on Luxembourg. Õige või vale? Õige Milline neist on linn Austrias: vein, viin, viski? Viin Millist linna kutsutakse Eestimaa südameks? Paide Millises maakonnas asub Eesti Pariis? Lääne-Virumaa Millise Eesti linna kohta öeldakse ,,Emajõe Ateena"? Tartu Millises Ameerika linnas paikneb mitu suurt filmistuudiot? Hollywood Millise Euroopa riigi pealinn on Berliin? Saksamaa Millist kohta linnas nimetati vanasti foorumiks? Turuplats
täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
annaabi.ee 
