Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lääne-Virumaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pinnakate, sood, kõrgustik, aluskord, pandivere, kõrgustiku, pealiskord, lavamaa, madalik, soode, moonde, ladestu, muld, moodustav, kõrvemaa, tardkivim, siluri, devoni, pinnamood, aluskorra, laukasoo, savid, lubjakivi, mõdriku, mullad, tudu, nõlv, raba, moondekivim, vendi, mullastik, veestik, rajooni, rabakivi, moondekivimid, alutaguse, soostunudvana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud,seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgeb piki Soome lahe põhja ning seega ei ulatu aluskord Eestis kusagil maapinnale.
(Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid.............................................................................
Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust
Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; 2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta.
...............................20 2 ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk
Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8
Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.
määral liivakivi ja savi) Kambrium liivakivi ja savi Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro moondekivimid Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur- Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit
kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades
Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord
Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -susteem).
muutunud järjest subjektiivsemaks. Maastik, kus leitakse esivanematelt leiduvaid inimtegevuse jälgi pärandmaastikud Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad
Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab. platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. karstivormide kohta. Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid Tuntumad Kostivere ja Uhaku. tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas Krstivormid: kurisu ehk neeluauk, koopad, karstilehtrid, karrid
Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga.
.. 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 5 raamatukogu, mittetulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut
6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe
................................................. 11 4.2 Positiivne inimmõju..................................................................................... 13 4.3 Kultuurilugu................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks.
). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti
Puude mahavõtmine nõlval. Ehitise rajamine nõlval. Autotee ehitamine nõlvale. kaldaäärse jõesängi süvendamine. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbiga piirneval alal. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nimetatakse pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Põhja pool olev Fennoskandia kilbiala, kus asub ka Soome, on aguaegkonna lõpust olnud enamasti maismaa. Seepärast puuduvad siin pealiskorra kivimid ning aluskord paljandub otse maapinnal või on kaetud pinnakattega.
Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele soojust. Nt liivakivi, argilliit
..elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon. Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis. 25. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. 5 Kaart: (Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad
teadmised, V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G
27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42. (4) Vooluvee geoloogiline tegevus 43. (4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? 44. (3) Maakoore kurrutusliikumised. 45. (2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 46
Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on Endla Reintam, 2009 1 kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Eestis ei
Vooremaa peamised tunnusjooned. See on omakorda ajendanud rahva fantaasiat otsima Vooremaa kujunemisele seletust, seostades voori ja nendevahelisi piklikke nõgusid Kalevipoja künnivagudega (Estonica 2001a). 3.2. Aluspõhi ja pinnamood Vooremaa põhja-loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel). Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
.......................15 10. INIMMÕJU...................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal.
annaabi.ee 
