2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste,
· Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu.
sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes püüdlesid autarkia, see tähemdab üksikisiku sõltumatuse ja enesega rahuldumise poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja vaeste filosoofid ei tunnustanud kultuuri, sest nad olid sellest ilma jäetud, rikka jõudeelu filosoofid soovisid kultuuri ainult parasiitidena nautida.
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente
See on induktiivne mõtlemismeetod. Mõtte liikumine üksikjuhtumilt üldistele- põhineb kogemusel. Sokratese eetika(moraaliõpetus) *Sokratest peetakse eetika kui teaduse rajajaks. Mis on voorus? Mis on hea? - põhiküsimused Sokrates samastab headuse teadmisega. Kui inimene on hea siis ta kurja ei tee. Ta väidab, et tark inimene kurja ei tee. Tarkus on mõistmine ja teadmistest aru saamine. Kas kurjategija saab olla geniaalne? Sokraatilised koolkonnad 1. Küünikud küüniline - midagi pole inimese jaoks püha, ei väärtusta midagi. Küünikute eesmärk: kuidas inimene saavutab vaimse ja hingelise vabaduse? Vastus: inimene on seda enam vaba, mida vähem on tal vajadusi. Ühiskond paneb peale liiga palju vajadusi, sunnib tarbima -> sellega ta meid orjastab. Inimene peab püüdlema lihtsuse suunas. Küünikud püüdsid oma eluviisi viia kokku õpetusega -> elasid lihtsalt, vältisid luksusi.
Demokritos- 460-370 eKr. Kreekas, Leokippose õpilane. Reisis teadmiste saamiseks väga palju. Läks õpetajast kaugemale aatomite selgitamisel. Tuli koosneb väikestest, ümmargustest ja siledatest aatomitest. Hinge aatomid on hajutatud üle kogu keha. Tajumine toimub sel teel, et esimest lahkuvad osakesed ja tungivad meie meeleorganitesse. Universum on lõpmatu, seal on palju erinevaid maailmu. Maailmad tekivad ja kaovad. Maa on lame. Küünikud Antisthenes 435-370 eKr Diogenes 404-323 eKr Nende suhtumine: 1. Nad väljendasid põlgust ühiskonna seaduste, kommete ja väärtuste suhtes, kuid see ei tähendanud, et nad oleksid igasugust moraali eitanud. Nad eitasid seda moraali, mille varjus tehakse alatusi. 2. Maailma pole võimalik muuta, järelikult tuleb muuta oma suhtumist sellesse, siis saavutab inimene sisemise vabaduse 3
poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad
Puuduvad vastuolud. Miks on Demokritos oluline? · Aatomiõpetus · Atomistid Nimeta 3 antiikfilosoofia tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e
1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju. Lähtuti seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse. Troobid kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige seos tajuga ja selle seisundiga.
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja...
Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele mitte sõltuda).Teaduskeskuseks sai Aleksandria. pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis
4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette
Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale"
Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma.Nende eesmärgiks oli,et inimene peab olema vaba.oluline oli sisemine vabadus ja hingerahu. Stoikude koolkond-koolkonna rajas Zenon.rajas kooli ateena 300 ema. Eetika.Materjalistlikud seisukohad.Inimene on sündides vaba kõikidest süüst.Stoikud olid deterministid."Tarka saatus juhib,lolli lohistab järgi". Stoidsislik tekst ,,iseendale"
· Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et maa on kerakujuline. Erathostenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi 5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on
Rooma filosoofia erinevus Kreeka filo. Roomas ei olnud filo enam teaduste teadus. Paljud teadusharud lõid filo lahku: retoorika, loogika; põhiliselt pöörati tähelepanu eetikale. Üritati filo rakendada igapäevasesse ellu. Filo eesmärk oli anda õpetus õnnelikuks eluks. Rooma filosoofid olid Kreeka päritolu; hakati otsima religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud, epikuurlased, skeptikud, epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo. Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon. Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse. Ta propageeris äärmist kokkuhoidlikkust. Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo.
Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus)
· Teater(kodanikuteemad asenduvad argiielutemaatikaga) · Filosoofia (hingerahuprobleem, Ateena endiselt keskus) Epikuroslased inimene koosneb aatomitest, surm on hingeaatomite lagunemine, surma pole vaja karta, jumalaid ka mitte, hirmudest vabanemiseks tuleb elu nautida Skeptikud me ei tea midagi lõplikult, tuleb hoiduda otsustamast asjade olemuse üle Küünikud tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes asjadest mitte sõltuda Stoikud ,,maailma juhib saatus, kõik on paika pandud, inimene peab püüdma tunnetada oma saatust, sellele tuleb alluda, inimese mõistus on suure maailma peegeldus, kõiksus on kõiges ja kõikjal, kui elu ei kõlba, võib ennast ära tappa. · Teadus teadused spetsialiseeruvad, keskuseks saab Aleksandria, erilised saavutuseg geomeetrias ja astronoomias.
võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim, masside hääl, kus ei ole võimalik, et kostuks ja pääseks kehtivusele arukas, kaine ja vooruslik hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei pääsenud Platoni Akadeemiasse või Aristotelese Lykeionisse. A. ei võtnud õpetamise eest raha, aga õpetaja ranguse ja nõutava askeetluse ( kr. k. askesis harjutus) ehk lihasuretuse
planeetidega tiirleb ümber Päikese. Teater kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteema linnriikide poliitika lahkamine kadus. Komöödiate kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeka tähestik alfabeet
tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus
Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadus. 4 Elust - olust Sparta linnriik oli Kreekes üks suuremaid ja tugevamaid. Sealseid orje rõhuti enam, kui kusagil mujal. Vastsündinutest jäeti ellu üksnes täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati
V: Platon 19.Milline karistus määrati Sokratesele Ateena kohtunikke poolt? V: ta pidi jooma mürgikarikast Sokratese filosoofia peamine väärtus 20.Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr) Küünikute koolkond 1.Millised filosoofid viisid oma vajadused miiniumini ning elasid kultuuripõlguritena "nagu koerad"? V: küünikud 2.Mida tähendab kreeka keeles sõna "kyon"? V: koer 3. Mida tähendab küüniline? V: kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu, jõhkralt avameelne 4.Kes oli Diogenese õpetaja Antisthenese õpetaja? V: Sokrates Diogenese filosoofia tuum 5.Millised olid Diogenese filosoofia põhiseisukohad? V: Ta nõudis abielu kaotamist, pooldas äärmist vähenõudlikust ja et riikide vahel poleks piire ning põlgas tavasid Eluloost ehk kuidas tema filosoofia tema elustiilis avaldus 6
Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu. Pole võimalik maailma muuta, vaid oma suhtumist sellesse, loobudes ühiskonnas tunnustatavatest väärtustest sisemine vabadus. Tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. *Epikuurlased tundsid huvi saatuse vastu
Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu. Pole võimalik maailma muuta, vaid oma suhtumist sellesse, loobudes ühiskonnas tunnustatavatest väärtustest – sisemine vabadus. Tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. *Epikuurlased – tundsid huvi saatuse vastu. Tuli vabaneda
Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas, ohverdades end teistele inimestele ja ühiskonnale, olles patrioot ning pühendudes ühistele
pärit ürgajast, sealsed instinktid mõjuvad ka praegu ja ei saa pidada lõpuni õigeks nende täielikku mahasurumist. Metslaste seas oleks üks neist kolmest surnud ja seega asjade keeruliseks minekut takistatud. Ma ei väida et brutaalsusega saab probleeme lahendada, kuid kõik oleks olnud hulga lihtsam, kui Karenin Vronski duellile oleks kutsunud. Kuid mis üldse pani Anna oma täiuslikust elust loobuma? Ta oli nagu korralikkuse etalon, kuni saabus suur armastus (mida küünikud "kunstlikest oludest tingitud ajutiseks hullumeelsuseks" kutsuvad). Miks pidi üles ütlema nii palju tähtsat ühe krahvi pärast? Võtan asja Anna vaatepunktist just sellepärast, et teda kahjustas see suhe tunduvalt rohkem.'' Kui mees petab, on see, nagu sülitataks aknast välja. Kui naine petab, sülitatakse aknast sisse." Arusaamatu, kuid just selline on rahva suhtumine, tõestuseks romaanis oleks Stiiva ja Dolly. Kui nende kahe käitumised vahetada, ei oleks nad kohe kindlasti olnud
muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1.3 KUULSAMAD JA SILMAPAISTVAMAD KREEKA FILOSOOFID Paljud filosoofid olid omavahel seotud õpetaja-õpilase või siis lihtsalt ideeliste sidemetega. Edaspidi tuleb juttu kreeka tähtsamatest filosoofidest ja nende õpetustest. 6 3.1 PYTHAGORAS (u 580-500 eKr) oli Samose saarelt pärit kreeka folosoof, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Kindlaid teateid on tema kohta vähe
piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. 5.
Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu, tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. · Archimedes füüsik ja leiutaja. 3.sa eKr. Sitsiiliast pärit. Leiutas kruvi (tollal veetõstukina), konstrueeris sõjatehnikat
Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus raha andmine mõõdukas raiskamine koonerdamine KLASSIKA JÄRGNE PERIOOD Küünikud (jõhkralt avameelne, kõigi üle irvitav). Nende ellusuhtumise aluseks oli väljapääasmatuse tunne, oma sokeeriva käitumisega välejndasid nad põlgust kaasaegse ühiskonna suhtes. Väitsid, et ametliku moraali varjus tehakse alatusi. Maailma muuta ei saa, muuta saab aga oma suhtumist. Tuleb luua oma väärtused ja siis saab sisemise vabaduse. Inimene muutub siis, kui ta pole rahul ühiskonnaga, ei looda, et midagi saab paremaks muuta ja kindlasti peab olema kõrge enesehinnang
Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg. Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu. Küünikud, kellest tuntuim on Diogenes, olid inimesed, kes arvasid, et õnneks pole vaja materiaalset varandust. Nad arvasid ka, et inimene ei peaks kartma haigusi ega surma. Stoikud, otsisid õige ja vale tõelist tähendust. Nad uskusid, et kõikidel inimestel on osa ühtsest mõtteviisist logosest, see tähendab, et inimeses on terve maailm ära peidetud, nii-öelda mikrokosmos. Nende meelest eksisteerib ühtne loomuõigus põhinormid, mis vastavad inimese loomusele ning kehtivad kõigile
"Terve mees kehas, terve vaim". Vormiõpetus- igale asjale on omane sisu ja vorm.Vorm on tähtsam ja püsivam.Põhjusõpetus-Igal asjal on 4 tüüpi põhjusi a)aineline p (materia) b)vormiline p (fassoon) c) mõjutav p d) eemärgiline p (teoloogil- otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed-kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.--Aspasia ja Sappho- tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr 2.saj keskpaik eKr 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros, stoikud, skeptikud. Hellenism tuli J.G.Droysenilt(330-Kreeka läheb Maked. koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased
Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline)
Voorus Loomutäius (kuldne kesktee) Pahed Liialdus Puudus Au Väärikus Eneseupitamine Enesealandamine Rahaandmine Mõõdukas andmine Priiskamine Koonerdamine Meelelahutus Viisakus Esineb liialt Mühakas Klassikajärgne periood Küünikud ja skeptikud vt eespoolt! Epikurose eetika (341 270) Tema eetika räägib sellest, kuidas saada õnnelikuks heitlikkus maailmas. Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda kannatustest ja püüab saavutada naudingut. Seepärast on tema eetika hedonistlik hedoismni järgi seisneb õnn naudingutest. Naudingute all mõistab ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu ehk ataraxiat
arusaam polnud enam lihtsalt väärtus omaette, vaid see pidi vabastama inimesed surmahirmust ja pessimismist. Kadus piir religiooni ja filosoofia vahel. Otsiti vastust küsimusele, kuidas oleks inimesel kõige parem elada ning surra. Selle ajastu neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud Nad rõhutasid, et tõeline õnn ei seisne välistes asjades nagu materiaalne luksus, poliitiline võim ja hea tervis. Tõeline õnn on mitte sõltuda sellistest juhuslikest ja haavatavatest asjadest. Küünikud arvasid, et inimesel pole tarvis oma tervise pärast muret tunda. Isegi kannatus ja surm ei teinud neile muret. 2. Stoikud Stoikud arvasid, et kõik inimesed saavad osa samast maaimamõistusest ehk "logosest". Nad arvasid, et iga inimene on nagu maailm miniatuuris. Stoikud kaotasid erinevuse inimese ja universumi vahel. Nende meelest oli olemas ainult üks loodus. Nad rõhutasid, et kõik looduslikud protsessid järgivad looduse vankumatuid seadusi. Nad
Philip Roth on väljendanud vastumeelsust, et teda juudi kirjanikuks nimetataks, kuid see näib siiski õigustatud, sest vaevalt on tal raamatut, milles juutlusest kuidagi juttu ei oleks. Bellow oli selles suhtes isegi anglosaksilikum, tema kultuurantropoloogi haridus võimaldas tal kultuurrelativistlikult mitmeid grupikuuluvusi ühevõrra distantseeritud teadlase positsioonilt vaadelda. Stiili mõttes kannatavad mõlemad mõningase liigsõnalisuse all. Mõlemad on seksuaalküsimustes küünikud ja Roth, väga terase inimtundmise vaistuga, väga vaimukas naistearmastaja (muide, tema esimese romaani peategelane oli naine) rakendab enamasti jõulise irooniaga vaatepunkti, mida feministid nimetavad meesšovinismiks, nagu tahaks ta kõik selle kalduvuse viimsed varud endast välja kurnata. Bellow’ olulisemaid teoseid: romaan „Augie Marchi seiklused“ 1953; lühiromaan „Püüa päeva“ 1954; romaan „Herzog“ 1964.
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4 saj eKr), nim ka antropotsentlikuks? perioodiks. Esindajad: Sokrates, Platon, Aristoteles, Demokritos. Huvi tekkis inimese probleemide vastu, õnne käsitlus. 3. Hellenistlik periood ja Rooma filosoofia (3 saj eKr-2 saj keskpaik eKr -6 saj pKr ), nim ka hiliskreeka perioodiks. Süntees erinevate probleemide ühendamisega. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. VANIMAD KOOLKONNAD MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos Thales, Anaximandros, Anaximenes (Mileetose linnas) ning Herakleitos (Ephesose linnas). THALES esimene teadaolev autentne Euroopa mõtleja. Oli matemaatik. Mõõtis ära püramiidide kõrguse varju abil. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse. (See oli esimene teaduslik hüpotees 28. mai 585 eKr)
Jääda küsijaks ka siis kui kõik arvavad, et nad midagi teavad. · Sokrates on äratatud südametunnistusega filosoof. Esmakordselt töstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise postuaaldina esile. Ta annab sofistide lausele: "Inimene on köigi asjade mööt" positiivse sisu. · Seejuures on ta suur vooruste kuulutaja. Voorused ilmuvad nagu sönumid teisest maailmast. · Sokraatikud - tema kölblusöpetuse edasikandjad. Küünikud, kürenaikud jne. · Sokraatika - Öppemeetod, mis on iseloomulik 1776-1830 kateheetikas kirikus ja koolis. Selle suuna eesmärgiks on tugevdada öpilaste mötlemisvöimet ja röömu öppetööst ning iseseisvate veendumuste kujunemist. 13
osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. N: meelelised naudingud seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi.
Vooruslikus on kesktee äärmuste vahel (Näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend, see tähendab, et kõik inimesed püüdlevad heolu suunas. Et olla õnnelik, peab suutma ennast hoida nendes 12 püüdlustes äärmuste vahel. Kuid ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehkj mõistuse kasutamine, mis eristabki inimest loomast Hellenism.Hellenismi esindajad: 1)küünikud, 2)epikuurlased, 3)stoikud, 4)skeptikud 1) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 109 118 http://www.hot.ee/indrme/diogenes.htm Kuigi küünikute filosoofia sai alguse 4. saj. eKr, ei saa seda siiski sisuliselt võttes nimetada klassikaliseks filosoofiaks, sest küünikute filosoofias väljendus juba antiigi langus. Rajaja Sokratese õpilane Anisthenes (u 435 370 eKr) ning silmapaistvaim esindaja Diogenes Sinopest (u 404 323 eKr). Ta elas tünnis
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut. Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnas, varast, kodakondsust, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, 11 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal kohal. Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit. Nad õpetasid käitumisega, manifest puudus. Nende käitumismeer oli väga väljakutsuv. Nad eirasid norme ja reegleid. Küünikud rääkisid väga palju vaesusest. Stoikud olid rahulikumad. Nad eitasid samuti kehtivaid väärtusid. Stoikude jaoks oli ülimalt tähtis väärikalt surra et ta oskaks seda teha kaunilt. Senecal endal selline juhus, kui Caligula oleks ta peaaegu lasnud tappa. Hiljem tuli tal palju istuda pagenduses ja taluda tagakiusamist. Lõpuks talle õnn naeratas, tema teeneid vajati noore keiser Nero kasvatamisel
kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne. -) Uus platonism: religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna. Epikuurlased * Epikuros (341-270 eKr) sündinud Saamose saarel, Atheena kolonisti pojana. Kuna ta ei tahtnud muutuda ,,Makedoonlaste talla lakkujaks" (Aristotelese järgijad) ega ,,hulkuvateks koerteks" (Küünikud Sokratese hilisemad järgijad) lahkus ta Atheenast ning hakkas teenima leiba õpetjana. 306 eKr läks ta tagasi, ostis endale maja, kus oli ka aed ning hakkas seal õpetama (kooli nimeks sai ,,Epikurose aed") nii oma sõpru kui ka linna prostituute (kõik käsid seal õppimas). Üldiselt ta ise oli oma eluviisidelt lihtne ning pigem kaldus vaesuse poole. -) Tema filosoofia mõte oli: need tühjad filosoofia laused ei ole midagi väärt, kui nendega inimese hinge ei ravita.
annaabi.ee 
