Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei
vangistamised Nõukogude võimu poolt, viimastel aastakümnetel aga noorte lahkumine küladest linnadesse ja assimileerumine. Kuid veel tänapäevalgi võib nii mõneski sajandivanuses külas kohata eestlasi. Eestlaste ühtekuuluvustunnet on eri aegadel aidanud alal hoida ja tugevdada eestikeelne haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestimaaga, ühtne kompaktne külakogukond ning eraldumist soosivad kohalikud olud Siberi mitmerahvuselises ühiskonnas. Võõrsil on oldud üle sajandi. Nõukogude võimu kehtestamine ja Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise emamaale. Aastatel 1920-1923 pöördus Venemaalt emamaale tagasi üle 37 000 eestlase. Eestlaste idadiasporaa vähenemisel oli ka teisi põhjusi stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t
veebruar algas uus revolutsioon loosungitega: ,,Leiba!"; ,,Tööd!"; ,,Sõja lõpp!". Järgmisena nõuti tsaari tagasiastumist ja 3. märtsil kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile ning Venemaast sai vabariik. Novembris 1917 sai Venemaast Nõukogude Venemaa. 1922 Nõukogude Liit, 1991 taas Venemaaa. Võimule tulid punased ning novembris 1917 algas punane terror, mistõttu hukkus 12 miljonit elanikku. Stolõpini reformid. *küla ümberkujundamine; *taluperemehe loomine. 1) külakogukond pidurdab põllumajanduse arengut. 2) Külakogukond ei kaitse riiki revolutsioonide eest, vaid soodustab neid. 3) Stolõpin asus külakogukonda lõhkuma, et soodustada ettevõtlikel talupoegadel oma talude rajamist: a) maade kruntiajamine; b) metsakorraldus ja majandamine. 10. aasta jooksul lahkus kogukonnast 20% talupoegadest ja nendest u. Pooled rajasid talu, ülejäänud müüsid maa maha ja läksid linna. Kõige selle tulemusena tundus Stolõpin vaenlasena ning ta lasti
reformi ettevalmistamist. 19. veebruaril 1861. aastal avaldati vastav manifest ja selle juurde kuuluvad faktid. Pärisorjuse kaotamine hõlmas sisuliselt kolme olulist muudatust: 1.Talupojad said isikliku vabaduse. 2.Isiklikult vabadele talupoegadele anti maad. 3.Pärisorjusest vabastatud talupoegade haldamine läks nüüd mõisniku käest riigivõimu poolt kontrollitava talupoegade omavalitsuse kätte. Omavalitsuse peamisteks lülideks olid vald ja külakogukond. Suurte reformide ajastu Pärisorjuse kaotamine tegi möödapääsmatuks ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades.18601870.aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi majanduslikku,poliitilist,sõjalist ja kultuurilist palet. Nende reformide tulemused olid järgmised: · Seisulikud vahed vähenesid. · Majanduselu elavnes. · Kultuurielu elavnes. · Ühiskond ,,vabanes vaimselt". Rahulolematuse kasv
Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel.
kõrval tähtsamaks eestlaste majanduslikku olukorra parandamist. USA kodusõja tulemus Põhja osariigid võitsid ja orjapidamine kaotati. 14. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Talupojad said õiguse omada kinnisvara, Reform säilitas mõisnike maaomandi tegelda käsitööga, kaubandusega ja ajada ise kohtuasju. Mõisinik ei võinud enam talupoegi müüa, Maa tuli välja osta ja säilis külakogukond ja osta või vahetada ega segada tema perekonna ühiskäendus. asjadesse.
alguses? Vastuolud teravnesid kolooniate pärast (Maroko kriisid), Balkanil kuumenesid vastuolud, Armeed olid võitlusvalmis, natsionalismi tõus, sõjalised liidud. 4.leia vastuolud mis tegid Balkani ps n-ö püssirohutünni. Riikide vahel (,Serbia Austria-Ungari); vastuolud rahvuste vahel; vastuolud usundite vahel. Lk. 25 1nimetage vastuolud mis iseloomustasid venemaa ühiskonda 20. saj algul. *Arenev majandus ja mahajäänud ühiskonnaelu korraldus ( säilinud külakogukond). *Säilinud absoluutne monarhia (Isevalitsus) ja rahva arusaamad . *Mahajäänud põllumajandus (mõisamajandus) *Äärealadel toimus venestamine ja usuline rõhumine. *Lisaks vastuolud saksa ja rahvusliku kogukonna vahel (Eesti, Läti) või poolakad leedulased. *Klassivastuolud ühiskonnas. 2. kirjeldage sotsiaaldemokr. ideede populaarsuse põhjusi venemaal Sobis Vene külakogukonnaga ja vaesete hulgast pärit noorte haritlaste arusaamadega ideaalsest ühiskonnast.
Kelvingi...Talgud; Mardi- ja Kadripäevade kombed; Katkenud on laste jõulupidude korraldamine, sest on ruumide puudus ürituse läbiviimiseks; Kadunud traditsioon on veel rannakalurite uusaastatervituse läbiviimine, kalurite päev. Haabneeme: Kalurite päev, Muinastulede öö, Georg Ots laevahuku mälestusrongkäik Ajaloolised sündmused Leppneeme: Muud väärtused Leppneeme: Leppneemes eksisteerib traditsiooniline külakogukond, kuid see hõlmab peamiselt põliselanikke, kes on omavahel tutvus- ja sugulussidemetes. Uusasukate kaasamist külakogukonda peab Leppneeme Külaselts oma tähtsaimaks eesmärgiks.; Looduslähedus; Hõre asustus; Vaikus ja rahu; Külamiljöö; Ühised ettevõtmised; Sadam; Uued tänavad; Meri; (Ja ka jällegi eelmistes töödes mitteväljatoodud Lasteaed ja Kauplus) Haabneeme: Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala Elanike arv (2018)
koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine külakogukond. Impeeriumi valitseti karmilt: Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks (istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid.) Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.) Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid.
Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju erinevaid rolle, peamiseks vilja- ja karjaedendamine, aga teiste hulgas kaitses ta ka vilja ilma eest ning karja huntide ja muude kahjude eest. Öeldi isegi, et Peko võimuses on ilma muuta. Peko oli ka üks vähestest jumalatest, kelle kohta teame, et esivanemad on kujusid teinud ning sedamoodi austanud. Peko austamine toimus salaja, sellesse olid hõlmatud vaid mõned üksikud pered või külakogukond, mille raames üks perekond hoidis aasta aega Pekot oma viljasalves. Pekoga seotud rituaalid - Peko pidu peeti kaks korda aastas, üks kevadel ja teine sügisel. Algselt erinesid need kombestikult teineteisest oluliselt, kuid hilisemalt olid mõlemas praasnikud sisuliselt samad. Peo kirjeldus M. J. Eiseni ja J. Sandra töödes on järgmine(kirjeldatakse sügist Peko pidu): "Praasniku ööl kogunesid Peko-osalised mehed peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul
seega Venemaal revolutsiooni toimuda. Lenin võttis Marxi mõtetest kinni ja ütles, et Venemaa saab SRi alguspunktiks ja seejärel levib sealt revolutsioon (kasvõi vägivaldselt) edasi lääneriikidesse, mis oma arenenud majandusega aitavad jalule ka Venemaa. Eesmärk oli minna otse feodaalselt korralt sotsialistlikule ja kapitalistlik arengufaas vahele jätta. Marx andis Vene revolutsiooniks mõtte! Ütles, et Vene külakogukond võib olla sotsialismi lähtepunktiks. Ainult tsarism jms peab nende teelt kõrvaldatud olema. Revolutsiooni läänes aga ei järgnenud (selle peale Marx ei mõelnud). Niisiis hakkasid venelased looma eeldusi sots.pöördeks peale sots.pöörde toimumist. Kindlasti on Marx ja Vene eksperiment seotud. 8. Marxi teooria võimalused kaasaegse ühiskonna analüüsil. Huvitav oleks jälgida absoluutse vaesumise teooria arengut tänapäeval (kuigi selles on
õnnestunud,“ Samas leiab ta: “Järjekordne raamatuadaptsioon, mida pole õnnestunud hästi filmi keelde tõlkida. Liiga paljud liinid ning tegelaskujud konkureerivad ekraaniaja pärast ning režissöör ja monteerija on silmnähtavalt jännis loo fookuse hoidmisega. Keskne tundub olevat armastuslugu, ent selle toimimiseks on tegelased liiga nõrgalt välja joonistatud,“ Siiski soovitab Rauni filmi vaatama minna. „Kuigi algmaterjalist on kõrvale hiilitud, leian ma, et tolleaegne külakogukond koos värvikate karakteritega on kaunilt elluäratatud!“ Arvan samuti, et filmi tegelaste valik on olnud hea. Osad karakterid olid hästi väljamängitud, arvestades sellega, et enamus osatäitjad polnud professionaalsed näitlejad. Ringo Ringvee arvas filmist järgmiselt: „Rainer Sarneti uus kauamängiv film «November» on väga ilus film. Öeldakse aga, et ilu ei sünni patta panna, ning ega ilusatest kaadritest eesti filmis puudust ei ole
Need eri sõltuvuskanalid võivad olla eri kombinatsioonides. Talupoegkond: kujunemine ja sõltuvused. Põhimikuhärrusega kaasneb ka talupoja isilik sõltuvus. See sõltuvus on kolme kanali kaudu: isiklik sõltuvus, sõltuvus maa kaudu, sõltuvus kohtu kaudu. Need eri sõltuvuskanalid võivad olla eri kombinatsioonides. Vaba talupoeg ei kadunud. Allood vabade talupoegade maavaldus. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaupa. Külakogukond pole mitte muinasgermaani pärand, vaid keskaja produkt. Varakeskajal toimus ühest küljest seniste orjade õiguste teatud määral laienemine, samal ajal seni vabad olnud inimesed sõltuvusse sattumine. Varakeskaegne talupoeg oli õiguslikult diferentseeritud. Mõned talupojad olid suuremas sõltuvuses kui teised, seejuures vabade talupoegade seisund on halvenenud. See toob talupoegkonna ühtlustumise, erinevate talupoegade lähenemise üksteisele. Sunnismaisus tähendab ka
talupoja tunnet. Ühele taluperele mineva maa suuruse aluseks oli juba varasemast ajast, teotöö või obroki eest tema harida olnud maatükk. Maad ei saanud talupoeg aga tasuta. Selle ostis mõisniku käest riik ja ostusumma koos protsentidega pidi talupoeg riigile tagasi maksma 49 aasta jooksul. Pärisorjusest vabastatud talupoegade haldamine läks nüüd mõisniku käest riigivõimu poolt kontrollitava talupoegade omavalitsuse kätte. Omavalitsuse peamisteks lülideks olid vald ja külakogukond. Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. 1858. aastal alustasid keskvõimud, enamike mõisnike vastuseisust hoolimata, pärisorjuse kaotamise reformi ettevalmistamist.19. veebruaril 1861. aastal avaldati vastav manifest ja selle juurde kuuluvad aktid.
http://placeholdermedia.com/projects/59revolutions/imageinfo.php 17. oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyotr_Stolypin_LOC_07327.jpg Iseseisev töö Soome Baltimaad Soome: 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga. Soome sai ulatusliku autonoomia. 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama. Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi
6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng. - Inimkoosluse vormid : Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel. Sugukond – veresugulus. Külakogukond – Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused. Riik – ühiskondlik leping. 8. Korrata kõik mõisted. 1. Ühiskond – süsteemne tervik , mille osad on omavahel seotud, müjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. 2. Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. 3. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 4
pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna
põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellekellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või
3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud liiga väikesed ning eri perede põllusillud olid tihedalt üksteise kõrval, nii et ühe pere põllulapid ei moddustanud eristuvat tervikut. 7. Mida eluks vajalikku hankisid talupojad metsast? Küttepuud 8. Mida kujutasid endast koormised?
Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed). Külakogukond ayllu majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli hea arvepidamine, selle hõlbustamiseks jagati elanikkond aina väiksematesse üksustesse. Pere 5* pere 10* pere 50 100 500 1000 10000. Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida. Pealekaebamist autasustati ja varjamist karistati surmanuhtlusega. Inimese elu. Oli jagatud kõrgemalt poolt 5 aastasteks eluperioodideks. Igal perioodil oli inimesel teatud kohustused
3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja karjakasvatamisega. Riik - tänapäevane peamine ühiskondlik ühendus Riikide ühendus - ? (EL, N.A.F.T.A., Aafrika ühendus) Ühiskond Üks kindel seaduspära - ühsikonna sajanditepikkuse arenguga on inimgruppide, rahvaste, riikide vaheline sõltuvus pidevalt suurenenud. Ühiskond- inimeste kogum, kindlad reeglid, erinevad ühiskonna kihid ja nende vahel läbi saamine.
Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi. Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid
pihta tule,järgnesid rahutused kogu maal. 14. Miks olid sotsiaaldemokraadid Venemaal 20.saj alguses populaarsed? Tooge näide. Sotsiaaldemokraadid olid populaarsed kuna rahvas soovis ise seada üles oma elunormid. näiteks sooviti lühemat tööaega ja suuremat palka. 15. Mida püüdis P.Stolõpin läbi suruda agraarreformiga ja kas see õnnestus? Põhjendage oma vastust? Et teistele suurriikidele järele jõuda tahtis ta Vene maaelu ümber kujundada,et tekiksid iseseisvad talud.Senine külakogukond lammutati: talupoegvõis oma maa eraomandiks kinnistada. See ei õnnestunud see läks aeglaselt ja tekitas palju segadust, hiljem pöördus Stolõpin tagasi venestamispoliitika juurde. 16. Milles seisnes 1905.aasta revolutsiooni tähtsus Venemaa (sh Soome ja Eesti ) ühiskonnakorra arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905
reguleerivad seadused ja tavad * ülalpeetav see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene * tööjõud ühiskonna töövõimelised inimesed Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine Kooselu vormid: 1) inimkari koosseis polnud püsiv, ühine töö ja vara 2) sugukond koos elasid sugulased ehk püsiv kollektiiv, ühine töö ja vara 3) külakogukond augulaste kõrvale asus elama ka võõraid, kujunes välja eraomand, oma perekonnas tööriistad ja vara 4) riik organiseeritud kogukond, oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Millised on kodanikuühiskonna tegevuse eesmärgid? - kohaliku elu edendamine - inimeste ühtekuuluvustunde tugevdamine Mida annab inimestele kodanikuühiskond? - võimaluse ennast teostada - kujundada elu vahetus koduümbruses
veel polnud) ( e 1907 Venemaa-Inglismaa-Prantsusmaa ) Kolmikliit: Saksamaa soov laiendada mõjuvõimu; Austria-Ungari vajas saksa tuge; Itaalia püüdis ennast kaitsta. 1913 liitub Türgi. Antant: Prantsusmaa soovis kärpida saksa mõjuvõimu; Venemaa konfliktid Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas. Isikud ja nende roll ajaloos: Nikolai II, Pjotr Stolõpin. Pjotr Stolõpin: peaminister pärast 1905. a revolutsiooni Agraarreform: lammutatakse külakogukond; tekivad iseseisvad talud; tekib eraomand. Nikolai II vene viimane tsaar. 1917 kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt. 17. okt allkirjastab tsaar oktoobrimanifesti, lõi riigiduuma. 17. oktoobrimanifest (õpilane oskab tuua ka seoseid eesti ajalooga). -sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus -ühinemisvabadus (võimalik asutada poliitilisi ühendusi; erakondade,parteide teke) Eestiga seos: Eestis toimusid ka rahutused, Põhja-Eestis mõisate rüüstamine.
Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav
Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu a) taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile üksiktalu.
a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid) 6 · Põlluharimine keskajal: · NB! Talupoegi ühendas külakogukond, st. et: osa koormiseid täideti ühiselt (kogukondlikud koormised) põllumaad hariti koos (e. väljasundus) · põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks · et kellelgi poleks liialt hea / halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber · põldude kuju tõttu tuli ühiselt künda, külvata, lõigata, loomi karjatada külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise (NB! jahiõigust polnud!)
tegemine ei sõltu kohast ja ajast, vaid võimekusest ja oskusest kasutada telekommunikatsiooni. Paindlik töö ja vaba aeg, kodus olemine või näiteks lapsehooldus on ühendatud töötamise ja õppimisega. Heaoluriik (õpik, lk 13-16). A. Tekkimine ja põhjused 1. Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 2. Varem riigil neid ülesandeid ei olnud (kirik, perekond, külakogukond, vald) 3. Inimesed ei vajanud riigilt abi 4. Tekkisid demokraatlikud valitsemisreziimid 5. Need tingisid erilise ühiskonnatüübi - heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi tekkimine 19. saj lõpus 20 saj algus Saksamaal - 1880 a. P- Euroopas 20. saj. esimesel kümnendil P- Ameerikas 1930. aastatel ja F. Roosevelti uus poliitiline kurss Vaatame lk 13. Riiklike heaolukulude kasv 20. saj teisel poolel Heaoluriigi olemus ja ülesanded 1
· Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha. HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD · Metsheinamaade niitmine praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad. · Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi
Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega. Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1. Vana-Idamaade majandusõpetused Vana-Idamaade orjandusriikide olulisemaks iseärasuseks oli see, et seal säilisid kaua külakogukond, riiklik omand maale ja osaliselt ka orjapidajate ühisomand orjadele. Väga suurt tähelepanu pöörasid Vana-Idamaa kirjanikud klasside küsimusele. Majandusvaated olid naiivsed. Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/ 1.2. Vana-Kreeka majanduõpetused Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid
oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud, senine külakogukond lammutati:talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus Stalõpin tagasi venestamispoliitika juurde ning see tekitas pingeid ja 1911 ta mõrvati. Soome- oli venemaa üks arenenumaid piirkondi, siis otsustasid venelased sooem autonoomiat piirata ja saatsid Nikolai Bobrikovi- kindralkuberneri ning tema ettepanekul andis Nikolai 2 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku privileegidest.Vanasoomlased-
· Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine. · Aristotelese mittetunnustamine, kuna tema õpetus ei tee inimest paremaks. · Maailm võib paremaks minna optimism · Progressi idée lavaletulek. · Maadeavastused · Keskklassi vaenaseks oli kirik.
renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis Külakogukond kasutas läheduses asuvaid karja- ja rohumaid ning metsi ühiselt. Metsas jahti pidada ei tohtinud, sest see oli feodaalide eesõigus. Lääne-Euroopas olid mõningad talupojad ennast 14. sajandi alguseks pärisorjusest vabaks ostnud. Arenenumates piirkondades: Põhja-Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa ning Inglismaa. Feodaal ei saanud teda enam osta/müüa/vahetada, kuid maad pidi ta edasi rentima. Keskaegne linn Keskaja algul linn kui käsitöö- ja kaubanduskeskus puudus
et potentsiaal ei pruugi realiseeruda, sest puudub juht. Marcuse tuleb välja mõttega, et üliõpilased on see juht – paljud üliõpilased olid mässumeelsed, nad olid kõige vähem massikultuurist mõjustatud, rohkem kriitilist mõtlemist, ei ole nii intergreeritud massiühiskonda, sest neil pole veel tööd. Tönnies: Saksa sotsioloog (1855-1936). Eristab inimkonna ajaloos kahte tüüpi ühiskonnad: kogukond ja seltskond. Sõnastas esimesena täie selgusega. Kogukondlik ühiskond külakogukond, inimsuhted on loomingulised, töid tehakse koos, keskne mõiste on au. Teist tüüpi ühiskond teistsugune, inimeste käitumist ei reguleerita auga, põhilised on politsei, kohus, kes hoiavad inimesi ühiskonnas. Arnold Hauser: (1892-1978). Ungarist pärit juut, lahkus Ungarist Saksamaale, seejärel Inglismaale. Otseselt kunstisotsioloog. „Kunsti sotsiaalajalugu“ – kunst ja kirjandus on pandud kõrvuti. Kirjandus on kõige
rahvaesinduse Riigiduuma valimised . Aalgas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha, järgnesid ka vastuhakud sõjaväes 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järk-järgult maha, pöörduti tagasi konservatiivse poliitika juurde Peaminister Pjotr Stolõpin asus toetama reforme (1907-1911) - kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud - senine külakogukond lammutati - Stolõpin pöördus tagasi jäiga venestamispoliitika juurde (suurendas pingeid riigis) - hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine SOOME + VENEMAA - 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga - Soome sai ulatusliku autonoomia - 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama. - Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis Nikolai II 15. veeb 1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome privileegidest.
Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi värvati talupoegade seast. 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine, ning toimusid ümberkorraldused sõjaväes. Armee koosnes peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest. Talupojad moodustasid peaaegu enamiku Bütsantsi elanikkonnast. Nad olid isiklikukt vabad kuid pidid maksma makse. Maksu tasumise eest vastutas kogu külakogukond, ehk kui mõned olid maksujõuetud, pidid teised nende eest maksma. Maksuraskuste tõttu olid paljud talupojad sunnitud laenu võtma, tagatiseks nende enda maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maalapid kokku ning üha enam jäid talupojad maata, ning muutusid rentnkeks. Keisrid püüdsid talupoegi seadustega aidata ning maade kokkuostmist takistada, kuid sellest polnud kasu, sest 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine. See võib olla 1 Bütsantsi langemise põhjustest.
aasta jooksul suudeti revolutsioon summutada. Kõigi tehtud järeleandmisi siiski tagasi ei võetud. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Seda kehastas rahva pool valitud (küll ebademokraatlikult) Riigiduuma. Kahjuks olid selle volitused üpris piiratud. Siiski oli vaja reforme, et teistele suurriikidele järele jõuda. Neid hakkas teostama peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada. Senine külakogukond lammutati, talupojal oli õigus sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Tallinnast pidi tsaarivõimu arvates saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel
Ükski ühiskonnaklass ei saa üksinda hakkama. Kõige tähtsam on terviku huvi. Igaüks teenib tervikut, tehes seda, mis on tema ülesandeks. Platon läheneb üksikisikule lähtudes tervikust, meie läheneme tervikule lähtudes üksikisikust. Platon uurib indiviidi tema olemuse kaudu, meie tema isikuvabaduste kaudu. Vanas eas polnud Platon oma utoopiavaimustust kaotanud, oma viimases teoses "Nomoi" ehk ,,Seadused" Ateena demokraatia jätkuvale lodevusele. Tema uueks ideaaliks on külakogukond, mis asub rannikust piisavalt kaugel, et olla vaba häirivatest võõrastest mõjudest. Hääleõiguslikke olgu 5040, sest see on kergesti jaguv arv. Nad valigu 360 hoolekandjat, kes korraldavad majandust ja annavad välja seadusi ja moodustavad 26 liikmest koosneva Öönõukogu, kes langetab otsustusi kõigis elutähtsates majandus ja kultuuriküsimustes. Kõiki ärgitatagu aktiivselt maad harima ning keerulisi finantsoperatsioone püütagu vältida. Vara pärimine olgu rangelt piiratud
Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG 11 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele.
14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele.
· RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521
b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere: · Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest. · Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel. c. Talumaja: · Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata tellistest. · Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi.
Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser. Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega hernan cortes. Ta sai hakkama mehhiko vallutamisega,. Otsiti aardeid. Viimane keiseri piinati surnuks ja paljud elanikud vangistati. Aardeid ei leitutki. Süstemaatiline vallutusretk hakkas 1526
Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga ühised külapõllud ja heinamaad olid jagatud talude vahel kasutamiseks hulga väikeste, segi paistatud tükkidena.
saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond jumala asemikuna maa peal oli keiser riigiusundiks oli päikesekultus haridussüsteem arvestas vajadusi ja põhines mälul kirja polnud neil oli oma 3 seadust Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta! ehitati hiiglasuuri templeid ja kindluseid kõrgmägedesse tahutud kividest Eurooplaste vallutuste mõju kõrgkultuuride loomulik areng peatati riigid allutati ja kultuurisaavutused hävitati
Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf
Sugulusantropoloogia Sugulusantropoloogia - õpetus ettekujutustest, mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel inimestevaheliste suhete võrgustikust. Sotsiaalne rühm on: paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud, liikmed on omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid. Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Need grupid võivad olla: 1) primaarsed (perekond, sõprade ring, külakogukond liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit pole vaja) 2) sekundaarsed (ametirühmad jne siin kindel vorm, organisatsioon, mis rühma koos hoiab). Sugulussuhted määravad paljuski ära sotsiaalelu korralduse: reeglid käitumiseks hädaolukordades, pruudiluna reeglid, omandiõigused, hüvede vahetus jne. C
sisemiselt muude taluehitistega. Peale suure palvetoa oli ka mõni ruum kaugemalt tulnutele. Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht
periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad neoliitikumi; kaasajal kuuluvad siia Uus-Guinea mägismaade elanikud, Nueri ja Dinka suguharud Sudaanis. Suguharu (chiefdom): liikmeid 5000 20 000 ja enam; sotsiaalse organiseerituse alusel veresugulusel põhinev juhtimine, kõrgetasemelised võitlejad; majanduslikult akumuleerimine ja
annaabi.ee 
