Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorral
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; j�
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu Venemaad
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa t
ajast. Vene riigi territooriumi hakati valitsema ühtede põhimõtete alusel. Toimus haldusreform, millega jagati riik kubermangudeks. 1721. aasta oktoobris vormistatakse juriidiliselt impeerium. Peetrile omistati imperaator/keisri tiitel, millega tähitsati ka impeeriumi lõpliku loomist. Impeeriumi loomine oli seotud ka Põhjasõja võiduga. Peetri jaoks tähendas impeerium seda, et uus riik pidi asendama minevikuimpeeriumi Bütsantsi. Venemaast pidi saama viimane Rooma, õigeusu kants. Just õigeusk pidi olema veduriks, mille toel Venemaa pidi laienema. Sooviti endaga liita võimalikult suurt õigeusklikku elanikkonda. Peeter I rõhutas, et uus riik on Bütsantsi järglane ja võimet ennast kaitsta erinevalt eelmisest impeeriumist. Impeerium püsis ~200 aastat. Impeeriumit iseloomustas neli üldist tunnust: 1. Ühiskonna militariseeriuts suudeti luua lühikese ajaga regulaararmee, millest sai laieneva impeeriumi tugitala.
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudm
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Kõik kommentaarid