Inkad (1)

Inkad
Kes nad olid?
Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda
kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim.
Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad.
Inkariik tekkis ~ 1200. aastal.
Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg
Manco Capac.
Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime
alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel
tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi.
Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai
Cuzco linn.
Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste
sissetungi 1532. aastal.
Inkade kõrgkultuur
Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud:
­ Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja
kohta väga hea saavutus).
­ Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada
tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid
ja kindlusi).
­ Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast
keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest
tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest
Peruus).
­ Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst,
tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast
esemete valmistamise oskus.
Inkade kõrgkultuur
­ Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu.
Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla
abil.
Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega
kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga
edukalt ka vaenlaste eest.
Põllundus
Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate
kultuuriks.
Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala
(karjapidamist ei tuntud).
Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks
inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud).
Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira-
juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha
kooka.
Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus
külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid
kartuliliigid.
Põllundus
Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate
niisutussüsteemide abil.
Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid
väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale,
laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja
kompostmulda.)
Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused
olid ülimalt kõrgele arenenud.
Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti
kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal
juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.)
Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart,
sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik".
Inkade koduloomad
Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad,
koerad, merisead ja biisampardid.
Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena,
aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid
esemeid.
Alpakakasukast sai luksusvilla.
Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli
aretatud suured ja lihavad liigid.
Biisamparte kasvatati umbes samadel
eesmärkidel, nagu merisigugi.
Impeeriumi valitsemine
Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke.
Majanduselu algraku moodustas sunnismaine
külakogukond.
Impeeriumi valitseti karmilt:
­ Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva
valitseja heaks (istutasid taimi, võitlesid
lahingutes või ehitasid sildu ja teid.)
­ Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes
jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid
teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.)
­ Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud
sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes
kasutasid koormaloomadena laamasid.
Totalitaarne riik (Tähtis esmalt riik ja siis inimene).
Tähtis
Riigiusundiks päikesekultus.
­ Preestrite osa tagasihoidlik.
­ Inimesi ohverdati väga harva.
Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi.
­ Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja
karmim õppedistsipliin.
­ Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja.
Suur päikesepidustus
Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti
Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval.
Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie
püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita
tema abi ja kaitset.
Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal
Viracocha ja maa- ning merejumalannad.
Pachacuti Yupanqui
Esimene suur inkade
valitseja, sõdalane.
Tuli võimule 1438. a.
Tema poeg Tupac ja
pojapoeg Huayna
Capac laiendasid
impeeriumi.
Tähtsad sündmused
~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma
pealinnaks.
1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile
ning asub impeeriumi vallutama.
1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire
nende suurima ulatuseni.
1532.a - Algab Hispaania invasioon.
1572.a - Sureb viimane Inka - Tupac Amaru.
Inkade linna Machu Picchu varemed.
Tänan tähelepanu eest!