Muistne Peruu (0)

Muistne Peruu & inkade riik.
Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador , osa Kolumbiat ja osa Boliiviat.
Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir.
Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike .
Ketšuad – indiaanlased .
Cuzco (ind k „ naba “) – linnriik . Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart – Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide – inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438 . a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tšiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser . Keisri tiitel oli sapa -inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed).
Külakogukond – ayllu – majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli hea arvepidamine, selle hõlbustamiseks jagati elanikkond aina väiksematesse üksustesse.
Pere – 5* pere – 10* pere – 50 – 100 – 500 – 1000 – 10000.
Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida . Pealekaebamist autasustati ja varjamist karistati surmanuhtlusega.
Inimese elu. Oli jagatud kõrgemalt poolt 5 aastasteks eluperioodideks. Igal perioodil oli inimesel teatud kohustused. Andekad lapsed integreeriti kõrgemasse üksusesse ja koolitati nii, et ta oma päritolu unustaks. Kooliharidus : kõige rohkem oli ametikoole. Mida kõrgemasse seisusesse in kuulus, seda parema hariduse ta sai.
Asulad. Olid spets tegevusalade kaupa (pottsepad, karjakasatajad jne). Kogu aeg käis ümbertegemine, et oleks hea majandada. Käis pidev töötegemine. Niisama logeleda ei tohtinud keegi. Eraomandust ja kaubandussuhteid ei tuntud. Oli ellu viidud plaanimajandus . Kogu toodang kolmeks: riigile, reservi, kogukonna ülalpidamiseks. Iga riigi ala oli kindlustatud hädavajalike elutarvetega. 55 a sai pensionile, kui nii kaua elati. Kõik in olid kohustatud teatud vanuses abielluma. M hiljemalt 25 aastaselt, N 20. Kui selleks ajaks polnud leidnud kaasat, siis määrati sunniviisiliselt. Sellise riigi toimimiseks oli hädavajalik pidada arvemajandust. Qipu – meelespidamissüsteem, kus nööride ja sõlmede kuju ja värvide süsteem aitas meeles pidada. Selle kirja tegijad ei tohtinud eksida (1 kord = noomitus , 2 = peks, 3 = surmanuhtlus), erikoolitus võttis kaua aega. Kontrollile allusid inimese kõik toimingud . Niisuguse riigi administreerimiseks olid oma vahendid. Teedevõrk 16000 km. Iga 15-20 km tagant olid postijaamad ja kulleriteenused. Kõik teated jne anti edasi teatepulga meetodil.
Riik oli sõjaliselt võimas. Selle kindlustas 20 – 25 a meeste kohustuslik väeteenistus. Oli olemas ka kutseline eliitvägi, kuhu valiti mehi lapsena ja see oli keisri ja kõrgemate ülikute kaitsevägi.
Kolm keeldu: ära laiskle, ära valeta, ära varasta . Kogu elu võeti sinna kokku. Karistussüsteem: kõigepealt tehti suusõnaline hoiatus , teise eksimise puhul juba ränk ihunuhlus, 3 eksimine või ränk kuritegu oli surmanuhtlus. Vangla – mässaja pandi keldrisse, kui ta 24 h jooksul ellu jäi, siis oli ta vaba mees, AGA see kelder kubises mürgimadudest jt. Kõrge seisuse jaoks rakendati kõikidest privileegidest ilmajätmist ja orja seisusesse panemist.
Inkadel polnud kirja millegi ülestähendamiseks. Kirjadust jt esitasid pidudel erilise mäluga inimesed.
Inkad ei kasutanud ratast ega pottsepaketast. Nad tundsid aga ei kasutanud! Miks? Ei teata, vb nt seepärast, et seal polnud õigeid veoloomi.
Inakde arhidektid suutsid ehitada ilma sideaineta suuri templeid, mis nõudis väga head inseneritaipu, tööjõudu ja riiklikku reguleerimist.
Inkade kõrgeim jumalus oli taevaolend, kes kandis algul nimetust hiracocha – oli juba varasemate aegade jumal. Pachacamak – inkade taevajumal . Kõige tähtsam taevakeha – Päike. Kujunes päikesekultus. Päiksesjumal – Inti (inkade k „päike“). Ta oli hõimukaitsejumal. Tähsaimal positsioonil. Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal – Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna , vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna – Pachamama. Mamacocha – ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev – Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused.
Ohverdamine . Peruus oli inimohver vägagi erakorraline nähtus, aga kui seda tehti siis kasut lapsi (uimastati kokaiiniga ja maeti elusalt). Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke . Oli pühaks peetud objekte, nähtusi – huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus . Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt).
Vastasseis: vari ja valgus (mis usuti tulevat päikesejumala kahestumisest).
Inkad uskusid, et maailm oli loodud päikesejumala poolt. Maailm koosnes kolmest ilmast (taevas, inimeste ilm, allilm – veel sündimata inimeste hingede ladu.:D) kõrgeid inimesi palsameeriti. Preesterkonnal puudus kindel seisus, preestriks vaadati inimene juba lapsena või valitit kõrgemast seltskonnast. Riigi ülempreester oli keisri lähedane sugulane, tal oli ettenägemisvõime, koolide järelvaataja.
Reiligioon toimis ka riigi ideoloogiana! Preesterkond oli ka propagandatalitlus.
Inkade riik oli erakordne nähtus! Varatotalitaarne riik (ainus Kolumbuse ajal).
Riik valitses eesmärgipäraselt inimeste elu kõiki tahke. See on võrreldav 20. saj tuntud totalitaarsete riikidega.