Rootsi aeg-kuldne aeg? (0)

Rootsi aeg – kuldne aeg?
Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu , millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 – 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg.
1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine . Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes . Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu.
Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli  leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius . 1684 . asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686. aastal välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Ta õpetas talupoisse tasuta ja oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. 1637.aastal koostas aga H. Stahl esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung – avaldas 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Need reeglid kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani.
Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Selle poolest oli Rootsi aeg Eestile kasulik.
Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati “veeproovi”. Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette. Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati “nõiad” tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega.
Rootsi aeg lõppes Põhjasõjaga (1700 – 1710). Eestis kestis Rootsi aeg rohkem kui 100 aastat, mis tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi positiivseid muutusi, kui ka mõningaid halbu kaasnevaid sündmuseid.