Rootsi aeg eestis (0)

Liivi sõda – 1558 – 1583
Pljussa vaherahu – 1583. Rootsi-Venemaa vahel -
Jam- Zapolski vaherahu – 1582 Poola-Venemaa vahel
Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel – kogu mandri eesti läks rootsile
Brömsebro – 1645 Taani-Rootsi vahel
1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis
Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang , keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia.
Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda – Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi.
Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud . Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi . Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased.
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses.
Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna . 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust.
Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust.
Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu . Näiteks kevadine viljakülv, heinategu , viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid.
Reduktsioon
1660. a sai Karl 11. rootsi kuningaks. Peale sõdu jäi Rootsi riigikassa tühjaks. Et riigi tulusid suurendada otsustas Karl 11. need riigi maad, mis olid aadlikele kingitud riigile tagasi võtta. RIIGI POOLT KINGITUD MAADE TAGASTAMIST RIIGILE NIM. REDUKTSIOONIKS(i aint even mad). Reduktsioon algas Eestis 1680. a. Eestis langes reduktsiooni alla 50% maadest , Saaremaal 30% ja Liivimaal 80%. Riigile tagasi võetud mõisad anti endistele omanikele rendile, kes osa oma sissetulekust pidi loovutama riigile.
Reduktsiooni tulemusena muutus riigi rahaline olukord tunduvalt paremaks. Riik kasutas raha nii sõjaväe ülalpidamiseks kui hariduse edendamiseks. Rendile antud maid ei tohtind ilma kuninga loata müüa.
Talupojad muutusid nüüd riigi talupoegadeks ja kuninga alamateks. Nad polnud enam pärisorjad, nende suhtes ei tohtind kasutada kodukariõigust. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused. Talupojad tegid endiselt tegu ja andis ära osa oma saagist.
Redutseeritud mõisate talupoega üle hakkasid kohut mõistma riigiametnikud ehk kreisifoogtid.
Rootsi aega nimetatakse Vanaks heaks rootsi ajaks või kuldseks ajaks.
Rahvaharidus Rootsi ajal.
Kuna Rootsis oli toimunud reformatsioon ja Rootsi oli Luterlik riik siis seadis Rootsi riik oma tähtsaks ülesandeks Luteriusu levitamist Eestimaal ja Liivimaal. Kirikus peetavatest jutulustustest ei piisanud , oluliseks peeti lugemisoskuse levitamist ja eesti keelsete raamatute väljaandmist. Probleemiks oli kooliõpetajate puudumine. Esialgu tegelesid talupoegade laste õpetamisega köstrid, kuid neid oli vähe ja seetõttu olid tulemused nigelad. Päevakorda tõusis kooliõpetajate ettevalmistamine. Selle ülesande võttis enda peale Eestis sündinud Rootslane Bengt Gottfrid Forselius , kes valdas mitmeid keeli, seal hulgas eesti keelt. Tema algatusel asustati Tartu lähedale Piiskopi mõisa õpetajate seminad( 1684 ), kus õpiaeg kestis 2 aastat ja vastu võeti noormehi alates 14. eluaastast. Koolis õpetati saksa keelt, kirikulaulu, arvutamist ja raamatuköitmist. Kõige tähtsamaks peeti aga lugemisoskust ja usuõpetust. Ainukeseks õpetajaks koolis oli Forselius.
Mõisnikud olid Eestlaste koolitamise vastu, kuna nad ei uskunud Eestlaste võimetesse. Forselius aga otsustas tõestada Rootsi kuningale et eestlased on võimelised haridust omandama. Ta võttis kaasa 2 õpilast, Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Stokholmis eksamineeris poisse Karl 11 isiklikult. Poisid tõestasid kuningale et eestlased võivad väga targad olla ja kuningas oli valmis talurahva haridust Eestis toetama .
Forselius tegeles ka haridusküsimustega. Näiteks andis ta välja eesti keelse aabitsa , jättes välja võõrtähed. Samuti ei kasutanud ta h- tähte täishääliku pikendamisel. Forselius kasutas lugemaõpetamiseks uut metoodikat.
1688. aastaks, kui Forselius suri, oli Eestisse rajatud juba 41 talurahva koolis. Enne seda oli Liivimaa maapäev vastu võtnud otsuse et igas kihelkonnas peab olema oma kool. Kahjuks jäi Forseliuse töö pooleli 28 aastaselt, kui hukkus läänemerel. Forselius oli koolitanud 160 õpetajat.
Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine.
Asd 17. sajandi algulMõisteti kogu Euroopas hariduse tähtsut, ka Rootsi. Rootsis rajati gümnaasiume ja kanti hoolt ainsa ülikooli Uppsala eest. Ka eesti alal hakati rajama gümnaasiume. Sellega tehti algust 17. sajandi 1. poolel, kui Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte rajas 1630. aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium.
1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks. Seda hakati nimetma Academia Gustavianaks ja ka Alma Materiks.
Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda : filosoofia, arstiteaduskond , õigusteaduskond ja usuteaduskond. Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppetöö oli ladina keeles. Vanusepiiri polnud. Õppetöö vormideks olid loengud ja dispuudid ehk vaidlustunnid, et arendada õpilaste esinemisoskust ja vaidlusoskust. Tartu Ülikoolis õppis mitmest rahvusest õpilasi, nagu rootslasi, sakslasi, soomlasi , poolakaid. Eestlastest üliõpilaste kohta andmeid pole.
Põhjasõja ajal ülikooli suleti ja avati alles 1802. aastal, kui Eesti kuulus juba vene riigile.
Eesti keele kirjasõna rootsi ajal.
Kuna Rootsi riik oli Luterlik siis peeti tähtsaks Piibli lugemist, selleks oli aga vaja lugemisoskust. Piiblit aga Eesti keeles ei olnud, seetõttu tõusis päevakorrale piibli tõlkimine eesti keelde. Sellega oli seotud aga palju probleeme. 1 pidi leiduma inimene kes oskab võrdselt hästi nii saksa kui eesti keelt. 2 kerkis küsumis kas tõlkida lõuna või põhja eesti murdesse. 3 inimene kes piiblit tõlkis pidi looma ka uusi sõna mida sel ajal eesti keeles polnud.
Nende probleemide üle peeti piiblivaidlusi ehk Piiblikonverentse, kus osalesid peamiselt kirikuõpetajad. Takistuseks oli ka kindla kirjaviisi puudumine sest kirikuõpetajad pooldasid võõrtähtede kasutamist. Seoses sellega kerkis üles küsimus eesti keele grammatikakoostamisest. Sellega sai hakkama tallinna toomkirikuõpetaja Heinrich Stall, kes 1637. aastal avaldas esimese eesti grammatika. Seal olid ikka kasutusel võõrtähed. Ometi kasutati seda õpikut mitukümmend aastat kuni lõpuks 1693. aastal andis Johan Harmeng uue eesti keele grammatika, kus selgitused olid ladina keeles. See õpik oli kasutusel kuni 19. saj keskpaigani, kui eesti kirjameeste selts võttis kasutusele uue kirjaviisi. Piibel aga jäigi Rootsi ajal eesti keelde tõlkimata. Tõlgiti küll Piibli 2. osa "uus testament " lõuna eesti murdesse ja see ilmus trükituna kuid esimene osa jäi tõlkimata, kuigi käsikirjas oli tõlge olemas.
Rootsi aja trükised olid valdavalt kirikliku sisuga ja trükiti kahes keeles, ühel leheküljel saksa keeles, teisel eesti keeles. Nüüd tehti erinevaid katseid trükkida ainult eesti keeles.
Algust tehti ka ilmliku eesti keelse luule trükkimisega. Need olid pilmalaulud, karjalaulud, hällilaulud. Kokku ilmus rootsi ajal üle 40 eesti keelse raamatu. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti ajakirjandus . 1675 . a hakkas tallinnas ilmuma Saksa keelne nädalaleht "Postreitung"