Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni. 7. Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse. Inimese veebilanss: tulem - a) joogid; b) toit, kaasaarvatud kuivtoit; c) ainevahetuslik vesi. Väljund: a) uriin; b) higi; c) hingamine; d) rooja koostises - iste. Täiskasvanud inimese veevajadus on 35-40 ml iga kahakaalu kilo kohta ööpäevas. Ökosüsteemi tasandil 1
8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja
intelligentsus · Väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, katsetamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. · Inimesele meeldib põhjendada. 3. Muusikaline intelligentsus · Väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline
kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses.
TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega: neile esitati arvutiekraanil kas kolm või kuus objekti - põhili...
a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad
seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. Muusikaline intelligentsus Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema). Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba
Neil võib selles suhtes küll õigus olla, kuid hiljem süvenevad stressi sümptomid veelgi. Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist. Et liigset stressi vältida on oluline: * lähedaste inimeste toetus. Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab tema tundeprotsesse. Muutused võivad kaasneda nii kuulmises, nägemises, haistmises, puute-, temperatuuri, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas. *oluline on oma tuleviku tunnetus, selles peegeldub perspektiivi ja lootuse tunne. Sellele, kes edasiselt elult ei julge midagi head loota, tundub tulevik nõnda ,,hall", et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul, kui usud endasse ja oma tulevikku, tuleb sinusse energia ja ettevõtlikkus
Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse: · Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised
kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid seejuures nii mõndagi kord oma senistes valdustes võimule asevalitseja staatuses. Niisugune korraldus ei saanud paratamatult olla püsiv : lootes endist sõltumatust taastada, tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Asevalitsejate kohus oli hoida oma võimualune ala sõna kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Tavaliselt kutsuti Mesopotaamia riikides sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel - asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul. Hetiidi impeerium koosnes paljudest väiksematest sõltlasriikidest, mis kõik allusid hetiidi
saamise vahelisel perioodil see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumisteta. Küpsus (mature)- kui kasutatakse küpsuse mõistet lastega seoses, siis viidatakse tavaliselt konkreetse lapse käitumisele võrreldes teiste samaealistega. Samuti kasutakse terminit küpsus ka seoses füsioloogilise arenguga. Füüsiline areng (physical development)- hõlmab muutusi inimese organismis: pikkuses, kaalus, luude tiheduses, lihastes, nägemises, kuulmises. Füüsiline areng mõjutab nii kognitiivset arengut kui ka isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise.
2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste tegevuste tulemusrikkas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises. Samuti võimes lahendada matemaatikaülesandeid ning huvis sarnaste vaimsete tegevuse vastu. 3.Muusikaline intelligentsus ilmneb võimes ära tunda ja imiteerida rütmi ning viisi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda ette kandma, lisaks muusikalises kuulmises ja mälus. 4.Ruumiline intelligentsus peegeldub võimes orienteeruda ruumis, lisaks ruumilises kujutlusvõimes ning kaartidel kasutamise oskuses. 5.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus väljendub eelkõige heas kontrollis oma liigutuste üle. Lisaks eriti heas võimes tööriistu ja aparaate kasutada ning üldises käteosavuses. 6.Enesetunnetamisintelligentsus seisneb võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida enda käitumist
keele kida lühidus, suulaelõhe, huulelõhe, suulae vale kuju, mitmesugused kasvajad ninas ja adenoidid. Artikulatsiooniaparaadi ositiseks on huuled, hambakaared, keele ots, suulagi ja kurgukaared. Kõneprotsess ise koosneb kahest osast tajumisest ja hääldamisest. Õige häälikuline kõne on lapse mõttemaailma kujunemisel lahutamatuks osaks. Sellepärast on väga tähtis õigedti kuulda ja hääldada. Kuulmist võib lugeda kõne nurgakiviks. Kõige väiksemgi rike kuulmises kajastub otsekohe kõnes. Oma kõne kuulmine 1/10 sekundilise hilinemisega toob kaasa kogeluse. Kogeleja, kes oma kõnet ei kuule, võib ajutiselt veatult kõneleda. Vale hambumus põhjustab üldise segase ja isegi ebaesteetilise hääldamise, sest keel ei jää hambakaare taha, vaid liigub avatud kohtadest suust välja. Häälikutest kõige rohkem kannatavad s, s, z, z, t, d, f, v, p ja b. Kõneravi algab pärast anatoomilise vea kõrvaldamist või kõrvaldamise ajal.
· Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad , lõdvestumise aeg pikeneb · Veresoonte elastsus alaneb · Luud hõrenevad ja nõrgenevad · Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb · Muutused välimuses (naha vananemine, kõrtsud, Põhitegevused- tukastamine, söömine, jalutamine, vestlemine. Huvitav see, et samad tegevused on peamised ka üliõpilastel. 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE 2.1. Kuulmine Kuulmises täheldatakse esimesi muutusi juba alates 25.-30.astaist. Kõige enne hakkab nõrgenema võime kuulda kõrgemaid toone. Kord-korralt süvenedes võib kõrgete toonide kuulmine 50-60 aasta vanuses täiesti kaduda ja ka keskmiste toonide kuulmine tunduvalt nõrgeneda. Madalatooniliste helide kuulmine säilib reeglina kõige kauem, selle nõrgenemist täheldatakse tavaliselt alles kõrges eas. Häirivaks võib osutuda ka see, et kõrgemate toonide kuulmisvõime nõrgenemine
tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses -> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele <- <-Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla
Sperlingi vastus oli ,,ei ! Mispärast? ·See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi... Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn).
Iga teine autoomanik kardab oma sõiduki ärandamist. 1 lk 45-47 Terje Aarna 6 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 2 KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI? 2.1 Selge olukorrataju taastamine Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab kõiki tema tunnetusprotsesse. Stressiga võivad kaasneda muutused nii kuulmises, nägemises, haistmises, maitsmises kui ka puute-, temperatuuri-, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas.2 2.2 Ümbritseva tunnetus Tüdrukul tuleb minna hilja õhtul läbi metsatuka. Ta kardab pimedust, kuid teist teed ei ole. Päeval nii haljad ja kenad puud tunduvad öö lähenedes ühtäkki sünged ja hirmuäratavad. Tüdruk arvab kuulvat enda kannul kahtlast krabinat ja kiirendab sammu. Taamal põõsa taga näib aga varitsevat tume kogu... Kohkunud tüdruk pistab täiest jõust jooksma.
puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi. Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises: kõrvalest – kuulmekanal – trummikile – vasar – alasijalus – poolringkanalid – ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid.
sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. 3) Muusikaline intelligentsus Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema). Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba
Õppetöös on õpetaja huvitatud, et õpilaste huvi koonduks õppimisele. Kui õpetajal õnnestub õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda ehk siis vallandada oreinteerumisrefleks, siis on ka lootus, et lastel tekib õpetatava vastu huvi ning vallandub informatsioonitöötlemisprotsess, mis on õppimise eelduseks.12 Etristatakse ka ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ja kajalist sensoorset mälu (kuulmises).13 2.3 Lühiajaline mälu ,,Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust (e pikaajalisest mälust) saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tähelepanu suunamisega sensoorse mälu materjalile või püsimälust aktualiseeritud infole tuuakse vajalik osa sellest üle lühimällu, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas) suunata püsimällu
basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?? osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis omavahel veel kiude vahetavad vastaspoolte vahel: Erinevus nägemisega: nägemises hulk Sissejuhatus psühholoogiasse 23 infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitustele aju koorealuses süsteemis Sissejuhatus psühholoogiasse 24 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast,
abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust. Mälumaht - muutub ökonoomsemaks, vabanevad nö mälupesad, kui oled õppinud või harjunud teatud koosesinevaid elemente tervikuks koondama Maagiline arv Georg Miller, näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel
Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu Cordi organist lähtuvate kuulmisnärvide kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis.ganglion on närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum. Info jaotus tonotoopiline, neutronite sagedusspetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus. Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast. Nägemises hulk infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitusele aju koorealuses süsteemis. Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- ja väljalülitumisele. Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas.
sümbol, lühend jne). Täiest uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse vahetu mälu mõistet. Vahetu m'lu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn maagilise arvuga (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja reprodutseerima. See arv on +/-2 (umbes 5 ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises). Meeldejäetava info üheks tunnuseks on tema emotsiogeensus – võime esile kutsuda tundmusi, olla erutav, ohtlik või hoopiski igav. - Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30. eluaasta vahel. Hiljem algab mälu üldvõimekuse langus. Professionaalne mälu aja abstraheerimisevõime võivad isegi paraneda või säilitada oma taseme vägagi pikka aega. Vahetu mälu halvenemist kompenseeritakse materjali oskuslikuma organiseerimisega ja
muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes ei ole halvenenud. OSA C. SUHTLEMINE JA KUULMINE 1. Kuulmine: korras 2. Suhtlemisvahendid ja tehnikad: kõne, zestid. 3. Väljendusviisid: kõne. 4. Enese arusaadavaks tegemine: informatsiooni sisu väljendamine sõltumata vahenditest tavaliselt arusaadav 5. Kõne selgus: kõne on selge, sõnad on eristatavad ja arusaadavad 6. Teistest arusaamine: saab aru 7. Muutused suhtlemises ja kuulmises: isiku eneseväljenduse, arusaamise või informatsiooni võstuvõtmise võime muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes on paranenud. OSA D. NÄGEMINE 1. Nägemine: adekvaatne, eakohane, lugemisprille näeb peeneid detalle, ka tavalist kirja ajalehes, raamatus ja televiisoris. 2. Nägemishäired ja raskused: puuduvad. 3. Nägemise abivahendid: prillid. OSA D. MEELEOLU JA KÄITUMINE 1
neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) 58 * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = subjektiivne helisagedus, „tämber,“ heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool
Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu ,,mahtu"- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui 4-5 infoühikut, kuulmises 7+/-2 ühikut. 33. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? ADHD hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega. ADHD põhisümptomid: Tähelepanu puudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus Õpetamise põhimõtted Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel: loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond; tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi; päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta);
vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada. «Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil. Praegu õpib Eesti esimene implantaadilaps Ellen tavakoolis. Paar aastat vanema poja kuulmises hakkas Müil kahtlema samal ajal, kui avastati tütre kurtus. Talle piisab kuuldeaparaadist ja temagi käib tavakoolis. Müili sõnul on laste kurtust raske kahtlustada, kuna lapsed omandavad oskuse käituda kuuljatena. «Nad tunnevad vibratsiooni, reageerivad näoilmetele ja päris pisikestena lalisevad nagu teisedki lapsed, lisaks võivad mõned arstid öelda, et kaheaastane poiss ei peagi veel rääkima, ja see kõik võib vanemad eksiteele viia,» selgitas Müil. Eestis kaks kooli
mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks Lahknemisnegatiivsus (MMN) – infotöötluse spetsiifiline okrtikaalne muster – automaatne ernevuse avastamise mehhanism - MMN sõltub erinevuse suurusest - Mmn ei ole vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus (ennustus) - Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees - Tekib ka abstraktsete joonte erinevuse peale - Eeldatavad generaatorid (kuulmises): frontaalne ja supratemporaalne piirkond vastavalt tahtmatu tähelepanu suunamise ja helianalüüsi ülesandega - Varane (jooned) ja hilisem (sisu) MMN - MMN on primitiivne intelligentsus - Omab kliinilise korrelaate, seotud NMDAR-süsteemiga Tähelepanust sõltuvumatust saab kontrollida eksperimentaalselt
). Loogilis- matemaatiline: väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Muusikaline: väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Ruumiline: ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kineetiline: seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamis: väljendub võimes mõista
et ta otsustab kõnesoleva eseme või teenuse kasuks. Mudel näitab, et esmaseks etapiks on tähelepanuprotsessi käivitamine. 60. Sensoorne mälu. Sensoorse mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. 61. Lühiajaline mälu Lühiajaline ehk ikooniline mälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses (ja selle ,,perifeerias") käepärasena, aktualiseerituna.Lühimälu on nö taktikaline mälu. lühiajalise mälu tunnused:
Inimesetajus on oluline koht silmadel (teaduse seisukohalt on suu inforikkam). Silmad on olulisemaid suhtlemise ja hinnangu kujunemise mõjustajaid. Kaheks oluliseks muutujaks on pilgu suund ja selle muutused ning silmamusta läbimõõt. Sagenenud pilku endale tajutakse huvina enda vastu, domineerimispüüdena. Suurem silmamusta (pupilli) läbimõõt vihjab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele, rünnakuhimule. Sotsiaalse taju erisused avalduvad ka kuulmises. Ka kuulmise abil on võimalik paljutki ära tunda ja eristada, isegi kui jätta kõrvale sõnad ja nende tähendused. ÜKSIKUTE TAJULIIKIDE ERISUSI Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis, objektiivne järgnevus sündmustes. Objektiivne ja subjektiivne aeg. Subjektiivne e psüühiline kui pikk ajavahemik inimesele tundub, mitte see kui pikk ta tegelikult on. Sõltub
Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni 7) Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse Veebilanss: Tulem: joogid, toit, ainevahetuslik vesi Väljund: uriin, higi, hingamine, rooja koostis Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil: 1) Vesi kui elukeskkond vees elavad kõigi 5 liigi esindajad 2) Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosüsteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni 3) Vesi on kliimat kujundav faktor. Nt sademed, hoovused ja veeaur kui
võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; · Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Üheks teadmiste
- Mitte tähe ja selle tähega seotud hääliku äratundmine, vaid viivisega tähelepanu nihutamine - Tähelepanuprobleemid tulenevad parietaalsagara assotsiatsioonialadest (pole vaja teada) kuhu tuleb info kõikidest sensoorsetest süsteemidest mille järel algatatakse liigutused lugemise ajal - Tähelepanu ümberlülitse defitsiidid on laiemad Sensoorsed defitsiidid - Sensoorne eritus kehv – pole probleemi kõne kuulmises vaikuses, kuid ei erista hästi mu kõnemüra taustal - Harjutada algul aeglaselt, hiljem intervalli lühendada - Magnotsellularne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad justkui ringi. Kui ühe silmaga loeb või kasutab värvifiltrit on parem. ….. - Vasak-parem eristus kontrollrühmal ja düsleksikutel - Düsleksikutel sooritus vanusega EI parane Veel teste:
Ü. Suursaar arendanud meetodeid, mis aitavad seda teha. Üheks enam levinuks neist on meditatsioon, mis aitab mõistusel saavutada rahulik selguse ja avatuse seisund. Tavaliselt inimese pea kubiseb mõtetest. Mõistus toimib kommentaatorina see on halb, see hea. Meditatsioon on viis sellise hinnangulisuse kaotamiseks ja rahu ning vaikuse saavutamiseks. Buddha ütles: ,,Nägemises peaks olema vaid nägemine, kuulmises vaid kuulmine ja mõtlemises vaid mõte." Nad istuvad ja tunnetavad, kuidas õhk neisse voolab ning kuidas ta välja voolab. Istudes saavad nad teadlikuks oma kehast, nagu ka neid ümbritsevast vihmast ja tuulest. Mõtted võivad küll pähe tulla, ent nad lasevad neil minna. Sel viisil loodavad nad oma tõelist mina leida, leida vabadust hirmust ja leida õnne. See ei juhtu ühe korraga, harjutamine on oluline.
vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; 32 · Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka
vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega.
Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse mälu: - Sensoorseks. Põhiliseks sensoorse aju funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel (tavaliselt vähem kui üks sekund) säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist lähtuvalt eristatakse ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Sensoormälu kestus – mälujälje loomine ca 50 msek. Jälje kestus ca 100-400 msek. - Lühimäluks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Lühimälu kestus – mälujälje kestus 4-12 sek. Jälje kestus seesmise ülekordamisega
Tajuda nende osade algust ja lõppu Täht-heli vastavus Tähelepanus - Vähene valivus - Vähene püsivus Tehniline tõlge. Dekodeerimise raskused. Visuaalsetest märkidest helid tekitama. Edasi juttu tunnetusprotsessidest, mis probleemid tajus on nendel lastel. Miks nad on hädas selle tõlke sooritamisega. Eelmise sajandi II poolel kaalukauss muutus, leiti, et probleem ei ole nägemistajus vaid pigem kuulmistajus. Tegelikult mitte pelgalt kuulmises, vaid kuuldud info töötlemises. Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks. – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Kui sõna tehtud kõnetaktideks, siis nende algust ja lõppu. Niimoodi jõutakse häälikuteni. Nendele kahele oskusele tugineb see, et laps suudab tähe ja heli omavahel kokku viia. Õpetame lapsele tähekujusid, et sellise kujuga märk on A, sellele vastab häälik A jne
Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu: Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine Tähelepanu kui protsess (selekteerimine) ja kui seisund (aktivatsioon)
annaabi.ee 
