Andekus - kas kink või koorem? (8)

Katrin Olhovikov
10. klass
22,01,07
Andekus – kink või koorem?
Kõik inimesed on mingis valdkonnas omamoodi andekad – keegi oskab hästi süüa teha, keegi mängib mingit muusikainstrumenti. Need on oskused, mida saab õppida ja edasi arendada, kuid on olemas ka isikuomadused või oskused, mis väljendavad inimese käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine . Kas aga oma andekust alati märgatakse?
Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma klaverimängu vastu. Minu peamiseks mõjutajaks oli minu täditütar, kes samal ajal muusikakoolis käis. Ma nägin, kuidas ta mängis, ja loomulikult tahtsin ka pillimängu õppida. Varsti pandigi mind muusikakooli klaveri erialale . Peagi olin võimeline koos täditütrega pereringis jäätiseraha eest kontserte andma. Nüüdseks olen lastemuusikakooli edukalt lõpetanud.
Nagu näite põhjal selgub, avastati minu anded küllalt vara selleks, et oleks aega neid arendada. Kindlasti on olnud aga juhtumeid, kus lapse anded on jäänud märkamatuks või arendamata. Põhjusi võib olla vähemalt kaks. Esiteks, kui on küll avastatud anne, kuid pole võimalusi selle edasiseks arendamiseks rahapuuduse tõttu. Teiseks, kuigi seda juhtub harva, ei soovi inimene ise oma annet arendada, kuna see talle mingil põhjusel ei meeldi.
Nii mõnegi lapse elus on olnud momente, kus vanemad on talle avaldanud survet oma ande arendamiseks. Ludwig van Beethoveni isa sundis poissi alatasa klaveri- ja klavessiinimängu harjutama. Ludwig pidi mänguks valmis olema isegi kell neli hommikul , kui tema purjus isa oma sõpradega koju tuli ja teda esinema sundis. 1781 . aastal kirjutas Saksa väikelinna Bonni autoriteetne muusikaõpetaja Neefe ühes artiklis:“ See üheteistkümne aastane poiss mängib osavalt ja väljendusrikkalt klavessiini. Ta oskab täiuslikult lehest lugeda, on küllaldane märkida, et ta mängib vabalt J. S. Bachi „Hästitempereeritud klaverit “… /---/ Noor geenius väärib reisimiseks vajalikku toetust, sest kui tema õpingud jätkuvad niisama edukalt, nagu need algasid, siis kasvab temast teine Mozart .“. Beethoveni isal oligi soov, et tema pojast saaks teine Mozart ja Ludwig ei petnud oma isa lootusi. Kuigi helilooja hakkas 26-aastaselt kurdistuma, komponeeris ta kõik oma geniaalsemad teosed just kurdiks olemise ajal.
Kuigi enamikel juhtudest on andekus kingiks , võib see mõnikord ka koormaks osutuda. Üks muinasjutt räägib ühest poisist, kellel oli võime kulda leida, kuid niipea, kui ta kulla lähedale sattus, hakkasid tal piinarikkad peavalud. Kuigi varsti sai poiss oma peavaludest lahti ja tõmbas kulda nagu magnet, millal iganes vaid tahtis, ei olnud see sugugi parem, sest ta muutus kurjaks ja halastamatuks inimeseks .
Andekuse koormaks olemine võib väljenduda ka selles, et inimesi võidakse nende teadmiste ja oskuste pärast kadestada. Samuti võidakse teise inimese teod endale omistada. Mozarti „ Reekviemi “ tellimisega on seotud kummaline asjaolu . „Reekviemi“ tellis Mozartilt tumedas keebis võõras, kes palus teose tingimata lõpetada kindlaks tähtajaks. Suure täpsusega ja korrapäraselt saatis võõras, kes keeldus nimetamast oma nime, honorari. Hiljem selgus, et salapärane võõras oli muusikaharrastaja ning helilooja-asjaarmastaja krahv Walseggi teener. Krahv andis sageli tellimusi tuntud muusikuile, nimetamata oma nime, ja esitas teoseid hiljem kodukontsertidel oma loominguna.
Nagu eelpool mainitud , võib anneteks nimetada ka isikuomadusi, teisisõnu oskusi, mis väljenduvad inimese käitumisviisis. Kas ka see pole andekus, kui osatakse teist inimest lohutada, kui viimane on üle elanud näiteks lähedase inimese surma? Oskus inimestele toeks olla ja neid helgematele mõtetele juhatada on võib-olla kõige parem and, mille loodus on suutnud inimesele kinkida , sest kui kõik käiksid ringi, olles kibestunud ja murest murtud, mis saaks siis meie maailmast? E. H. Porteri romaan „ Pollyanna “ räägib tüdrukust, kes oli kogu aeg rõõmus. Ta leidis alati igas olukorras midagi, mille üle rõõmu tunda. Pollyanna oli võimeline manama naeratuse ka kõige tõrksama ja õelama inimese näole. Kui kõik inimesed hakkaksid mängima Pollyanna „rõõmumängu“, ei oleks kellelegi ükski anne enam koormaks.
Kui vaadelda elu kristlikust vaatepunktist, siis on veel olemas ka nn. vaimuanded, mida Jumal annab neile, kes on Kristuse oma päästjaks tunnistanud. „Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus , teisele andeid terveks teha samas Vaimus, teisele vägevaid tegusid , teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist. Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab.“ (Pauluse 1. kiri korintlastele ptk 12 salmid 8-11).
Oma annete üle võib kas uhkust tunda või neid häbeneda. Uhkust võib tunda näiteks see , kes tänu oma andele on elus kaugele jõudnud. Kuid isegi siis, kui oled juba eluredeli kõige ülemisel pulgal, võid sa sealt langeda kõige madalamale kõige ootamatumal hetkel. Hector Malot kirjeldab oma romaanis „Perekonnata“ Remi ja tema isanda Vitalise rännakuid läbi Prantsusmaa. Kuni Vitalise surmani arvab Remi, et tema isand on lihtne koeratantsitaja, kuid pärast Vitalise surma tuleb avalikuks, et Vitalise tegelik nimi oli Carlo Balzani ja et ta on olnud kunagi väga kuulus laulja. Kuid ühel päeval kaotas ta järsku oma hääle. Nüüd, kuna ta ei suutnud olla enam lauljate kuningas, ei tahtnud ta vähendada oma kuulsust ja hakata esinema tema reputatsioonile mittevastavais teatreis. Sellepärast loobus ta Carlo Balzani nimest ja muutus Vitaliseks, varjates ennast sel teel kõigi nende eest, kes olid teda tundnud tema hiilgeajal. Selleks, et endale elatist teenida, katsetas ta mitmesuguste ametitega, kuid tal ei õnnestunud ja nii langes ta järjest allapoole, kuni muutus koeratantsitajaks.
Loodus on kõikide inimeste eest hoolitsenud, andes igaühele mingisugusegi ande, olgu see kaasasündinud talent või isikuomadus. Oma andeid tuleb märgata ja õigesti kasutada, tehes ühiskonnale head. Kui inimene aga oma oskusi ja teadmisi ei kasuta, võib ta päästevestita olles elukeeristes hukkuda.