Globaal probleemid (0)

Aleks Luik
8.klass
Globaal Probleemid
Kliima soojenemine

Mis on põhjustanud kliima soojenemise?:
Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni.
Globaalsed probleemid:
Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas.
Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Suured tormid ja tornaadod on tapnud tohutult inimesi ja võtnud miljonitelt kodud.
Viimased aastad on olnud palju soojemad, kui kunagi varem.
Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese.
See on viimase 100 aastaga kahekordistunud.
süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt
Tagajärjed:
Vesi:Suure tõenäosusega veevarud suurenevad maakera kõrgematel laiuskraadidel ja niiskes troopikas , sealhulgas rahvarohketes piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias. Seevastu parasvöötmes ja kuivas troopikas, mis praegu kannatavad veepuuduse all, veevarud vähenevad.Põuast mõjutatud alad kliimamuutuste käigus suurenevad. Äärmuslike vihmade juhtumid omavad suuremat mõju nii sageduse tõusu kui ka tugevuse kasvu tõttu, suurendades üleujutuste ohtu. Üleujutuste ja põua suurenenud sagedus ja tõsidus mõjutavad mitmete maailma piirkondade jätkusuutlikku arengut. Jääliustikes ja lumikattes säilitatud veehulk kahaneb kliima soojenedes, vähendades suve- ja sügiseaega piirkondades, kus hetkel elab rohkem kui kuuendik maailma elanikkonnast.
Ökosusteemid:
Paljud ökosüsteemid tõenäoliselt kogevad ennenägematut kombinatsiooni kliimamuutustest (nagu kulutuli ja muud tänapäeva globaalsed muutused). Muutuste kestvus ja maht võivad olla sedavõrd suured, et muutused ületavad ökosüsteemide võime kohaneda uute oludega.Selle sajandi teisel poolel saavad maismaal olevad ökosüsteemid pigem süsiniku puhasallikaks kui selle summutajaks. See lisasüsinik võimendab kliimamuutuseid.Umbes 20-30% liikidest on tõenäoliselt pöördumatus väljasuremisohus, kui globaalne keskmine temperatuur peaks tõusma 1,5-2,5°C kõrgemale 1990.aasta tasemest. Kui ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus ületab 1,5-2,5°C, siis suure tõenäosusega toimuvad ökosüsteemides muutused, mis mõjuvad ebasoodsalt inimeste poolt tarbitud keskkonnakaupadele ja –teenustele.  
Toit:Saagikus tõenäoliselt suureneb kõrgematel laiuskraadidel olukorras, kui ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus saab olema 1-3°C ning väheneb märgatavalt pärast seda.
Ekvaatori lähedal, eriti hooajaliselt kuivas troopikas, on võimalik, et saagikus väheneb isegi väikese ülemaailmse temperatuuri kasvuga. Saagikuse vähenemine võib omakorda suurendada näljariski.Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku toodangut negatiivselt, eriti ekvaatori lähedal.
Rannikud :Kliimamuutuste ja merevee taseme tõusu tõttu seatakse rannikualad ohtu ning inimese põhjustatud kasvav surve rannikualadele halvendab olukorda veelgi. On tõenäoline, et korallide hulk väheneb suurenenud pleegitamise ja suremuse tõttu, mida põhjustab merevee temperatuuri tõus. Soolaksood ja mangroovid saavad samuti mõjutatud merepinna taseme tõusust. 2080 . aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga.
Tööstus:Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti.  Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja jõgede üleujutuste tasandikel. Riski suurendab tihe seotus kliimatundlike ressurssidega ja asumine ekstreemsete ilmastikusündmuste piirkondades.Vaesed kogukonnad võivad olla eriti haavatavad, kuna nad kalduvad koonduma suhteliselt kõrge riskiga piirkondadesse. Vaesed kogukonnad on ka piiratud toimetulekuvõimega ja nad võivad olla rohkem sõltuvuses kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud.
Tervis:Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala kohanemisvõimega inimesi alatoitumuse ning sellest põhjustatud haiguste kasvuga. Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide, tulekahjude ja põudade tõttu suurenevad surmad, haigused ja vigastused, tõuseb ka veega seotud haiguste koormus. Kliimamuutused soosivad malaaria levikut erinevates piirkondades. Mõnedes kohtades toob kliimamuutus ka tulu tervisele nagu külmast ilmast põhjustatud surmajuhtumite vähenemine.
Mida saad teha sina kliima soojenemise vastu ?
TAASKÄITLE OMA PRÜGI:
Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel.
ISTUTA TAIMI:
Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga.
ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDID KOGUAEG SISSE LÜLITATUNA:
Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas.
KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID:Kasuta ühistransporti või kondimootorit. Iga sõidetud miiliga tekib pool kg CO2-te.
HOIDU LIIGSEST PAKENDAMISEST :Kui tekitad 10% vähem prügi siis sellest juba tekib 1200 kg vähem süsihappegaasi.
KONTROLLI OMA REHVE :Korrektselt täis pumbatud rehvidega sõites väheneb bensiini kulu 3%. Iga liitri bensiini kasutamisel tekib 10 kilo süsihappegaasi.
VAHETA ELEKTRIPIRNID:Kui üks tavaline elektripirn asendamisel säästupirniga säästad aastas 70 kg süsihappegaasi.
KASUTA VÄHEM SOOJA VETT:Vee soojendamiseks kulub palju energiat. Kaustades madala survega dušši segistit, peatad 150 kg süsihappegaasi tekke aastas.
REGULEERI OMA KLIIMASEADET:Talvel kahe kraadi jagu madalamale ja suvel kahe kraadi võrra kõrgemale seadistatud kliimaseade hoiab kokku tonni süsihappegaasi aastas.