Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandus - Iseseisvad Tööd (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Iseseisvad Tööd
Kirjandus
Andres Möll
PA11-B

Sisukord


1. Boccaccio „Dekameron“ 2 novelli 2
Kolmanda Päeva II Novell 2
Üheksanda päeva VII Novell 2
2.Fr. Tuglas 2 Novelli 3
Suveöö armastus 3
Toome Helbed 3
3.E. Vilde 1 Romaan 5
Mäeküla Piimamees 5



  • Boccaccio „Dekameron“ 2 novelli


  • Probleemid novellis
  • Peategelane, eesmärgid, iseloom
  • Novelli kui žanri tunnused

    Kolmanda Päeva II Novell

    Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külastada. Kuningas sai kohe aru, et midagi on valesti ning teadis, et see pidi olema keegi tema teenritest. Ta läks oma teenrite tuppa ja teades, et tegija pulss ei ole vallatsemisest veel maha rahunenud, kontrollis ta kõik magajad üle. Ta leidiski tallipoisi. Suure skandaali vältimiseks lõikas ta tallipoisil juustest ühe salgu, et hommikul oleks näha, kes oli süüdlane. Tallipoiss, kes teeskles magamist aga oli kaval ning lõikas ka teistel teenritel samast kohast juuksesalgu. Hommikul oli kuningal jama majas , sest kõigil teenritel oli nüüd juuksesalk puudu ning ei olnud võimalik süüdlast leida. Ta noomis neid aga karistada ei saanud keegi, kuningas ei tahtnud sellest suurt kära, ning see olukord vaikiti maha.
    Tallipoiss sai oma tahtmise, ning pääses karistuseta tänu oma nutikusele ja kuninga üle kavaldamisele.

    Üheksanda päeva VII Novell

    Jutt räägib noorest ja ilusast naisest, nimega Margarita, kes on väga tujukas , isekas ja ebameeldiv. Margarital oli mees, kes ühel ööl nägi unes , et tema naist ründasid metsas hundid ning kiskusid lõhki tema näo ja kaela, naine aga jäi ellu. Kuna mees hoolis väga oma naisest vaatamata sellele kui ebameeldiv ta oli, palus ta naisel sel päeval mitte välja minna, naine aga ei kuulanud teda ja nähvas vastu. Mees palus siis vähemalt metsast eemale hoida. Naine aga arvas , et mehel on teine suhe ja, et mees saab temaga metsas kokku ja seepärast palus naisel metsa mitte minna. Margarita aga läks ikka metsa, ja loomulikult ründasid seal teda hundid, kes oleks ta peaaegu ära tapnud . Ta pääses eluga tänu vastu tulnud karjustele, kes viisid Margarita kiiresti arsti juurde. Pärast pikka paranemist ei taastunud tema nägu ning ta jäi väga koledaks. Ta kahetses peale seda tihti, et ei olnud oma meest kuulanud ja nii isepäine oli olnud.
    3. Mõlemad Novellid , on lühikesed, kiire ja sisuka tekstiga ning lõpus on püänt.
  • Fr. Tuglas 2 Novelli


    Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. Novellides “Suveöö armastus” (1906) ja “Toome helbed” (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest.

    Suveöö armastus


    Novellis “Suveöö armastus” keskendub kirjanik mehe ja naise – sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali – hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa muuta Maali meelekindlust. Läbi suveöö kulgev sõnaheitlus ja tagaajamine, mida ilmestavad impressionistlikud looduspildid, lõpeb koidikul Kusta kuuletumisega Maalile. Novelli lõpus õpib Kusta tundma Maali armastust ja emalikku hoolt, Maali unenäos aga kõlavad kaugelt pulmakellad.
     “Suveöö armastus” on žanripuhas klassikaline novell, mis keskendub ühele tegelaste elu mõjutavale sündmusele.

    Toome Helbed


    Novelli “Toome helbed” peategelane on tütarlaps Leeni . Toomingate õitesajus nukkudega mängides avastab Leeni enda jaoks täiskasvanute maailma suure saladuse – armastuse. Tema hinges tekivad naise ja ema tunded mis avanevad jõekaldal kalastavat karjapoiss Vidrikut kohates. Karjapoiss ei märka Leeni siseelus toimunud muutust, tema mõtetes on vaid suur kala, kes ei taha kuidagi õnge otsa tulla. Koos esimese armastusega elab Leeni läbi ka pettumuse. Hetkeline õnnetunne asendub valuga, suvisest toomingate õitesajust saab otsekui vaikne külm talveõhtu.
    “Toome helbed” on impressionistlik novell. Leeni läbielamisi kujutab Tuglas detailselt, kasutades selleks ka loodupiltide meeleoluvarjundeid.
  • E. Vilde 1 Romaan


    Mäeküla Piimamees


    Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.
    Romaani stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Teoses on palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist.
    Peategelane on Prillup , kõrvaltegelased Mari ja Kremer . Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Viimane on seevastu üsna jonnakas ja isepäine, kuid mitte täiesti järeleandmatu. Võõraste vastu on ta trotsi täis, heaks näiteks selle kohta on juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist.
    Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida.
    Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine , võimalused, eetika , abielu ja armastuse keerukus , naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja . Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena. Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja nii anda oma valduses olev Jaani maa ja amet (ja Kurust kuuendik ) Prillupi naise "kasutamise" vastu talle. Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks. Prillup hakkab küll pärast seda kahetsema ning tahab naist tagasi, kuid on juba hilja. Mees joob tihti ja on masenduses . Lõpuks jääb ta oma hobuse vankril tukkuma ja külmub surnuks . Mari põgeneb mõisniku juurest koos lastega linna elama. Ta on oma endises abikaasas sügavalt pettunud.
  • Kirjandus - Iseseisvad Tööd #1 Kirjandus - Iseseisvad Tööd #2 Kirjandus - Iseseisvad Tööd #3 Kirjandus - Iseseisvad Tööd #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vazzar Õppematerjali autor
    Eesti keele iseseisva tööna tehtud lühikokkuvõtted: Boccaccio „Dekameron“ 2 novelli:Kolmanda Päeva II Novell, Üheksanda päeva VII Novell, Fr. Tuglas 2 Novelli: Suveöö armastus, Toome Helbed, E. Vilde 1 Romaan: Mäeküla Piimamees4

    Sarnased õppematerjalid

    Mäeküla piimamees - kokkuvõte
    1
    doc

    Mäeküla piimamees - kokkuvõte

    Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea

    Kirjandus
    F-Tuglase novellid - Essee
    2
    doc

    F. Tuglase novellid - Essee

    22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju j

    Eesti keel
    Mäeküla piimamees
    4
    doc

    Mäeküla piimamees

    "Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

    Kirjandus
    Mäeküla Piimamees
    2
    doc

    Mäeküla Piimamees

    Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloomusta Marit. Mill

    Kirjandus
    Dekameron
    4
    doc

    Dekameron

    Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis

    Eesti keel
    GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
    20
    pdf

    GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

    Pearul oli lastest ükskõik, kuid peksis ja oli karm o Mida head Pearus? Oli abivalmis, ehitas Krõõda jaoks matuste tee. Lubas andresele reed laenata. Muretses naabrite pärast, tegi neile kõrtsis jooke välja. Mida halba Pearus? Vaenulik naabrite vastu, rääkis teistest taga, joobes peaga vägivaldne, tal puudus tõde ja õigus. o Kummas peres elada? Andrese pere( Andres asutas tehtud tööd, palk saadi ausalt kätte). Pearu pere( rikas, mõjuväärsam pere, otseselt ei pidanud midagi tegema, kõrge suhtlusringkond, vähem piiranguid) o ,,Tõde ja õigus" II osa Inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek Autobiograafiline Koolilugu Hugo Treffneri gümnaasium = tegevus Mauruse koolis Üks ja sama skeem ( II osa algust võib käsitleda Indreku võitlust haridusega)

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    99
    doc

    11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

    6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur ­ Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"

    Kirjandus
    Eesti proosa
    25
    docx

    Eesti proosa

    Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun