Tehis ja sünteeskiud uurimustöö (0)

TEHIS - JA SÜNTEESKIUD
Jõhvi Gümnaasium
Toomas Tint
Sisukord
Tehiskiud ....................................................................................................... 3
Viskoos ........................................................................................................... 3
Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4
Modaal ............................................................................................................ 4
Lyocell ..........................................................................................................5
Vaskammoniaakkiud .................................................................................5
Atsetaat .........................................................................................................6
Triatsetaat.....................................................................................................6
Bamboo Rayon ............................................................................................7
Valkkiud ......................................................................................................7
Sojakiud .........................................................................................................7
TEHISKIUD
Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained , mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb.
Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos , millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku, maapähklivalku ja sojaoavalku.
Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, India, Kanada , Suurbritannia ja paljud teised, millest esimesed 5 riiki toodavad kogu maailma tehiskiudude toodangust umbes 50 %.
Tehiskiud on viskoos, modaal, atsetaat, triatsetaat, lyocell ja vaskamoniaakkiud.
VISKOOS
Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, pöögi, kuuse või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Viskooskiule on iseloomulik kiu ristlõikepinna kuju, mis varieerub olenevalt tootjast ja tootmismenetlusest ning võib olla ümaram või lapikum, ebaühtlasemate või siledamate servadega . Tavaviskoosi pind on sile ja seal võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Värvusel on viskoos läbipaistev, kollakas ning pleegitades muutub valgeks. Samuti on sellel ka klaasjas läige, kuid tihti on see eemaldatud . Müügil on nii läikiva, kui mati pinnaga kiude . Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu ei ennustata ka tootmise märkimisväärset suurenemist , sest tootmisseadmed ja märgketrus on väga kallid, samas on aga viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine.
Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures ei kahjusta viskooskiude, ent pikaajaline kuumutamine 120 C juures kahjustab. Ka põlemisel käituvad puuvill ja viskoos sarnaselt, seega põleb ka viskoo suure leegiga , väga kiirelt ning eritav puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imades endasse palju rohkem vett kui puuvill, ent kuivab aeglaselt, mis omakorda hõlbustab viskoosi värvimist hea imavuse tõttu. Samuti kasutatakse seda ka mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. Looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevad, kuid viskoos on märjalt nõrk, mis tõttu rebeneb kergest. Seetõttu peab viskooskiust esemete pesemisel olema ettevaatlik, eriti veel tsentrifuugimisega. See eest talub see aga hästi keemilist puhastamist, ent pestes saab paremini puhtaks, kuivpuhastus on aga kõiges soovitatavam puhastus meetod. Samuti ei kannata viskoos ka keetmist ja pikaajalist päikesevalgust.
Viskoos talub hästi leeliseid, kuid happed lagundavad kiudu . Kuna viskoos on väga hügieeniline ei tekita see allegiat, sobides hästi just suverõivasteks ja voodrikangaks, eriti veel talverõivastele, kuna see ei elektriseeru nagu sünteetilised kiud. Viskooskangas on hea langevusega, jahe, pehme, kuid ei hoia vormi, kortsudes kiiresti. Tänu siledale pealispinnale, saavutatakse väga head tulemused kangaste värvimisel ja mustrite trükkimisel. Kanga vormihoidvuse parandamiseks kasutatakse viskoosi tihti koos sünteetiliste kiudega, millega väheneb ka sünteetiliste kiude elektriseeruvus. Villaga koos parandab viskoos villa vastupidavust , vähendades vanunemis ohtu, puuvillale annab aga parema läike ja erksama värvi.
Viskoosi tüübid:

• Solution dyed – ketrusvärvitud
  
• Modified cross section – profileeritud ristlõikega
  
• Intermediate or high tenacity – tugevad ja ülitugevad kiud
  
• Optically Brightened – optiliselt valgendatud
  
• High absorbency – väga hügroskoopsed
  
• Hollow – õõnsad
  
• Microfibres
  
• Flame retardant – raskesti süttivad
  
• Visil Rayon – silikoniseeritud – sisustustekstiilide ja kaitseriietuse jaoks
  

MODAAL
Modaalkiud on koostiselt puhas tselluloos ning viskoosile sarnaste omadustega kiud, millelt on kõrvaldatud peamised viskoosi puudused nagu kostsuvus, väike tugevus märjalt ja kokkutõmbamine. Seega kortsub modaal vähem kui viskoos, ent on märjalt oluliselt nõrgem kui puuvill, samas tugevam kui viskoos. Kuna modaal on tsellulooskiust, on omadused sarnased puuvillakiuga. Värvitavus on sarnane, väiksema niiskusimavusega ja venib halvemini kui viskoos. Modaal on tuhmi läikeline. Seda kasutatakse puuvilla, villa ja villatüüpi sünteeskiududega segatuna kudumite, pesu, sägiriide, ülikonna – ja mantliriide valmistamisel. Segatuna teiste kidudega muudab modaal toote pehmemaks, kergemaks ja läikivamaks.
LYOCELL
Lyocelli piloot tootamine algas 1990a, kuna tekkis hüdraattselluloos kiudude tootmismenetlus konkkonnahoidlikumaks muutes. Tootmisprotsessist on ära jäetud väävelsüsinik (asendati looduslike ensüümidega). Selle tootmisel on pikk ja kallis protsess. Kaubanduslikud nimetused on: Lyocell by Lenzing, NewCell ja Tencel. 1998. Aastal toodeti 125 000 tonni lyocelli. Lähtainena kasutatakse tselluloosi, tavaliselt puidutselluloosi. Lisaks kulub mittemürgise ja kogutava lahuse kasutamisele vähem vett ja energijat. Tootmisprotsess on üks kuuendik viskoosi tootmise ajast. Ristlõike pindala kuju on ümmargune. Toodetakse põhiliselt puuvilla staapelkiuna. Molekuli pikkuselt on ta võrreldav modaaliga. Kiudu saab toota ka säbarana ja mikrokiuna.
VASKAMMONIAAKKIUD
Leiutati 1897a.
Cupro on vaskammoniaakmenetlusel saadav tsellulooskiud.
Kaubanduslikud nimetused on: Bembleise, Bemberg ,
Bemsilke, Cupioni ja Cupresa.
Alates 1990ndatest aastatest on vaskammoniaakkiust taas saanud
soositud moekiud selle siiditaolisuse ja pehmuse tõttu.
Cuprot toodetakse Jaapanis ja Itaalias. Kogused on väga väikesed.
Tooraineks kasutati varem ainult puuvillalinterit, tänapäeval on
ülipuhas puidutselluloos selle välja tõrjunud.
Kiuketrus sarnaneb põhimõtteliselt viskoosi tootmisega.
Vaskammoniaakkiu tootmine on üsna kallis vase kalli hinna tõttu.
Tänapäeval suudetakse vaski koguda ja taaskasutada.

ATSETAAT
Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla
92% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud.
Kaubanduslikud nimetused: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel,
Silcor .
Tähtsamad atsetaati tootvad riigid on Ameerika Ühendriigid,
Jaapan, Suurbritannia ja SRÜ riigid.
Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest.
Atsetaatkiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.
Ristlõikepind meenutab neljast või viiest osaliselt ühinenud sõõri.
Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel.
Sama tugev kui viskoos.
Atsetaat on viskoosist veidi elastsem , kortsuvuselt sarnanevad.
Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna.
Atsetaadi kasutusalaks on tooted, mis eeldavad siidjat
läiget ja langust.
Pidurõivasteks ettenähtud kangastes, lipsudes,
kardinates, paeltes, kettkoetoodetes ja lausmaterjalides.
Sigaretifiltrid, legoklotsid
TRIATSETAAT
Niiskusimavusvõime on suhteliselt väike, teda on raskem
värvida kui tsellulooskiude.
Triatsetaat elektriseerub hõlpsamini ja seda saab
termofikseerimise abil pesukindlaks muuta.
Triatsetaat on tänu oma ehitusele atsetaadist stabiilsem.
Kuumuskindlus on parem.
Vetruvus on atsetaadiga võrreldes parem ehk see kortsub
vähem ja vetrub hõlpsamini.
Vastupidavam keemiliste ainete toimele.
Põletusproovil lõhnab hapukalt. Kindlam eristusviis atsetaadist
on lahustuvuskatse.

BAMBOO RAYON
Suurim tootja Hiina
Kasvab väga tiheda puhmana ja kiiresti (4-5 a
koristusküps)
Tootmine sarnaneb kõige enam lyocelli tootmist
Pehme ja siidine
Hingav, hügroskoopne, hästi värvitav
Antimikroobsus pole tõestatud
VALKKIUD
LOOMSED
Piimavalk - kaseiin
TAIMSED
Sojavalk
Maisivalk
Maapähklivalk - tooraineks kasutatakse õli pressimisjäätmeid.
Tema tootmine oli kallis, mistõttu see lõpetati varakult.

SOJAKIUD
Toodetakse sojaoa jäätmetest.
Pehme, hästi drapeeruv, hea
värvikindlus, hügroskoopne,
soojapidav
Kutsutakse ka “taimseks kašmiiriks”
Kasutatakse segus kallimate kiududega
või nende asemel.
PILDID
Viskoos: Lyocell ja selle valmistamine:
Vaskammoniaakkiud: Atsetaat:
Bamboo Rayon:
Kasutatud kirjandus:
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE%20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Tehiskiud
http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I%20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil#Tehiskiud
11