Tallinna tööstushariduskeskus Trinity Raudsepp, SKApe21 Tehis- ja sünteeskiud Referaat Tallinn 2022 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................... 2 TEHISKIUD.................................................................................................................... 3 VISKOOS.................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE................
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõ
siidpitsi puuvillasele riidele tikkida ja riiet töödelda happega, siis puuvill laguneb ja pestakse välja, kuna siid, valkkiuna, ei kahjustu). Higi võib põhjustada kanga värvuse muutuse ja samuti nõrgendada kiudu. Kõige tundlikum higi suhtes on siid, mistõttu siidist tooted vajavad tihedat pesemist. Ka teised looduslikud kiud võivad higi toimel kahjustuda. Kõik keemilised kiud va viskoos on higi toimele väga vastupidavad. Keemiliselt vastupidavamad on sünteeskiud, eelkõige - polüpropeen, polüeteen, polüester, kloorkiud ja spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud kiud. Eriti oluline on nende kiudude kasutamine tervisele ohtlikke keemilisi aineid käsitlevate ametite töörõivamaterjalide puhul, mis peavad olema vastupidavad nii hapetele kui leelistele. Valguskindlus /light resistance/. Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime,
taimedest. Kiud on kerge, keskmiselt tugev ja väga elastne. Niiskuse, päiksevalguse ja oksüdeerumise mõjul muutub rabedaks. Paberlõng- Toodetakse kas paberist või vahetult tselluloosist. Liigitatakse: Paber- kiudlõng. Tsellulooslõng, kus tselluloos rebitakse ja kedratakse lõngaks. Ehtne paberlõng. Omadused sõltuvad kasutatud paberi omadustest. Kui puudus on väike tugevus ja tuleohtlikkus. 1.5 Sünteeskiud Keemilised kiud mida toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest. Valmistatakse kiumolekulid ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilikiud, tavaliselt pideva tootmisprotsessina. Sünteeskiudude omadusi saab soovitud suunas muuta: Ketruslahusele lisaainete lisamisega kiu ehituse muutmisega ehk modifitseerimisega. Ketramisel kasutatavad ained on: Matistavad ained- hajub läikivatele kiududele langev valgus ning kiud näib matina. Värvipigmendid-
siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori) tõuk nn. siidiuss. Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest elementaarkiust, 70 80%), mida seob omavahel liimjas aine seritsiin (20 30%). Siidikiud on erinevalt kasvamisel tekkinud kiududest väga ühtlase läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu seritsiini kihiga
Kõik kommentaarid