Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ODD ja FDD (0)

1 Hindamata
Punktid
ODD ja FDD
Sissejuhatus:
ODD – Optical Disc Drive . Eesti keeles optiline andmekandja lugeja. Antud seade kasutab laserit või elektromagnetilisi laineid , mis on nähtava spektrumi lähedal või selle sees, et lugeda või kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD( Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi.
Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser , lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu-Ray kasutab 405nm lainepikkust.
ROM optiline meedia (Read only media) puhul ei saa kasutaja sinna midagi kirjutada, sinna on andmed juba eelnevalt kirjutatud. Andmete kirjutamine aga ei toimunud nende puhul laseriga. Plaadile , mis on tasane pind surutakse sisse väikesed augud. Kuna iga augu sügavus on neljandik kuni kuuendik laseri enda lainepikkusest, siis peegeldunud laine faas on nihkes võrreldes võrreldes saadetud lainega. See toob kaasa interferensi , mille käigus kaks lainet üksteist nõrgestavad, mille käigus väheneb peegeldunud laine intensiivsus. Photodioodid väljastavad vastavalt sellele elektrilisi signaale.
CD-R,DVD-R ja BD-R plaatidel on peal orgaaniline värvikiht mida kuumutatakse laseri abil. See muudab pinna peegelduvust ning photodioodid suudavad plaadiga tegeleda täpselt samamoodi, nagu ROM puhul. Kiirematel seadmetel peavad olema üpris võimsad laserid kirjutamiseks, kuna ajahetk, millal nad saavad märke maha panna, on pisike. DVD kirjutajatel näiteks võivad laserid olla 200mW ja veel pealegi.
RW meediate puhul (Rewritable – Taaskirjutatav) laser sulatab kristallse struktuuriga metallisulami kihti plaadil. Materjal hakkab omama amorfse aine tunnuseid, mille abil saame me peegeldumist reguleerida. Samas kui rakendada kindla suurusega võimsust uuesti, saame me tagasi kristallse struktuuri.
ODD seadmetel on ära määratud maksimaalne kiirus, millega nad saavad pöörelda, ilma, et see ei kujutaks optilisele meediale ohtu. CD-de puhul on selleks 56x ja DVD-de puhul umbes 18x. Suurematel kiirustel võib plaat puruneda kuid seda võib juhtuda ka madalamatel kiirustel, kui kasutada vigast plaati . Kiirused on määratud baasandmete süsteemi järgi. Baasandmeteks CD puhul on 200RPM – 500 RPM ning ka 150KB/s. Seega näiteks 4x kiirus tähendab 800RPM-2000RPM ning 600KiB/s.DVD puhul X1 kiiruseks on 1.35 MB/s ja Blu Ray puhul 4.5MB/s
ODD-d kasutavad tavaliselt ATA kaablit, et ühenduses olla emaplaadiga, kuid kasutusel on ka nendepuhul SATA. Väliste ODD seadmete puhul on kasutusel nii USB kui ka FireWire.
Parameetrid :
Pöörlemiskiirus – See määrab ära andmete lugemise/kirjutamise maksimaalse kiiruse kasutades baasandmeid. Kirjutamise ja lugemis kiiruse maksimumid tavaliselt varieeruvad.
Tüüp – Kõik uuemad optilised meediaseadmed toetavad eelmise generatsiooni plaate. Seega Blu-Ray seadmega saab teha kõiki operatsiooni DVD ja CD plaatidega. Tuleb tähele panna, kas ODD sede toetab lugemist,kirjutamist, mitmekordset kirjutamist või nende mingisugust kombinatsiooni .
CD – Andmemaht 700MB
DVD – 4.7GB, Kõige mahukamad, kahepoolsed ning kahekihilised, natuke üle 17GB.
Blu-Ray – algselt 25GB, uute BDXL plaatide puhul kuni 128GB.
FDD – Floppy Disk Drive. Tegemist on tänapäeval juba ajalukku vajunud seadmega. 2010 aasta seisuga nende toetus on pea kõikidelt uuematelt emaplaatidelt kadunud. Tegemist on magnetilise andmete hoiustamis seadmega, mis kasutab diskette.
Diskettide dimensioonid on muutunud läbi aegade, olles olnud kuni 8 tolli ning lõpetades 3.5 tolliste diskettidega. Andmemahud olid algsetel 8 tollistel kõigest 79.75-175kB. 3.5 tolliste standartne andmemahutavus oli 1.44 MB kuid kõige uuematel, mis tulid 1997 aastal, oli andmemahutavus üle 240MB.
Diskettide lõpu tõid endaga kaasa aina odavamad ODD seadmed ning optilised andmekandjad, mis suutsid andmeid edastada kiiremini ning neid ka rohkem mahutada.
https://www.youtube.com/watch?v=x2eJ6TNrMew
ODD ja FDD #1 ODD ja FDD #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Musymeez Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................

Arvutid
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
Arvutid 1 eksam
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i
Arvutid I eksami materjal
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun