Kutseõpe (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Kutseharidus

 Ärindus ja haldus  Teenindus  Kunstid  Transporditeenused  Tootmine ja töötlemine  Keskkonnakaitse  Arhitektuur ja ehitus  Turvamine  Põllumajandus, 5                            Kutseõpe välismaal   Välismaal saab kutseharidust omandada kahel moel – läbida välismaal terve kursus või osa sellest. Mõningaid takistusi ilmneb alati, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest oluliselt. Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel  maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana. Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täielikult töökohal või

Ühiskond

7

docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

51. Tallinna Pedagoogiline Seminar 52. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo 53. Tartu Tervishoiu Kõrgkool (1)(2) Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad · Tehnikaalad · Arvutiteadused · Ärindus ja haldus · Kunstid · Tootmine ja töötlemine · Arhitektuur ja ehitus · Põllumajandus, · Metsandus ja kalandus · Tervis · Sotsiaalteenused · Teenindus · Transporditeenused · Keskkonnakaitse · Turvamine · (3) · Kutseõpe välismaal · o Õppimine kutsekoolis · · Välismaal kutsehariduse omandamiseks on kaks võimalust: kas läbida välisriigis terve kursus või ainult osa sellest. Mõlemal juhul tekib teatud raskusi, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest oluliselt. Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana. Erineb ka kutseoskuste omandamise viis --

Sissejuatus õpingutesse

20

doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

Põhihariduse nõudeta kutseõppe läbinu võib jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks ja seejärel (kutse)keskhariduse omandamiseks. Kutseõppe põhikooli baasil lõpetanu saab peale lõpetamist asuda omandama keskharidust täiskasvanute gümnaasiumis või gümnaasiumide õhtu- või kaugõppe osakondades või kutseõppeasutuses kutsekeskharidusõppes. Pärast kutsekeskhariduse omandamist on võimalik jätkata õpinguid nii kutseõppeasutustes (õppeliigis kutseõpe keskhariduse baasil) kui ka kõrgkoolides. Kõrgkooli astumiseks ei ole tingimata vaja sooritada üldhariduslikke riigieksameid. Paljudes rakenduskõrgkoolides ning ülikoolide rakenduskõrgharidusõppes ja avatud ülikoolis saab õpinguid alustada riigieksameid sooritamata. Kõrgkoolide vastuvõtutingimused kehtestab iga õppeasutus ise ja nendega saab tutvuda õppeasutuste kodulehtedel. Neile õpilastele, kes soovivad

Ühiskond

14

docx

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine

õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat. Mitteformaalne haridus Eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus kindlate programmide alusel, mida on võimalik omandada täiskasvanukoolitusasutustes, töökohas, samuti ühiskondlike organisatsioonide, huvigruppide ja kutseliitude vahendusel; läbimise järgselt reeglina formaalset tunnistust või diplomit ei anta. Põhihariduse nõudeta kutseõpe Õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasi-õppimiseks vajalikud pädevused. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Võimaldab haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu

Analüüsimeetodid äriuuringutes

4

docx

Haridus

Kutsekõrgharidust saab ka rakenduslikes kõrgkoolides. Paljud varasemad kutsekoolid (tehnikumid, pedagoogilised, meditsiinilised, tehnika ja merekoolid) on ümber kujundatud rakenduskõrgkoolideks. Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskhariduse õpe, kutseõpe keskhariduse baasil, rakenduskõrgharidusõpe ja täiskasvanute tööalane koolitus. Kutsekoolis võib õppida täis ja osakoormusega. Õppimine võib toimuda koolipõhise või töökohapõlise õppe (õpipoisiõppe) vormis. Kutsekeskhariduse läbinud õpilastel on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35

Ühiskonnaõpetus

12

odt

Soome haridussüsteem

väärtuses (umbes 6 kuud) töökohal juhendamist (on-the-job learning). Kutsekvalifikatsioonid võib läbida ka praktikaga, mis samuti sisaldavad õppeasutuse poolt korraldatud kursuseid või pädevusteste, mis näitavad, kui hästi kutseteadmised on omandatud. Kutseõppe eesmärgiks on anda õpilastele kutsepädevuse omandamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning tagada neile potentsiaal töö saamiseks või edasi õppimiseks. Kutseõpe on tasuta, kuid õpilased peavad maksma materjalide, tööriistade, varustuse, töövihikute ja muude asjade eest, mida nad kasutavad. Toidukorrad on tasuta. Sisseastumistingimuseks on põhihariduse omandamist tõendav diplom või samaväärne õppimiskogemus. Tavaliselt registreerivad õpilased end kutseõppesse läbi riikliku taotlussüsteemi. Kutseõppe tegutseb kaheksas valdkonnas: 1) humanitaarained ja haridus 2) kultuur

Võrdlev koolikorraldus

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud

Sotsioloogia

12

doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma  Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine

Kutse-eetika

Kommentaarid (0)