Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20.sajandi kultuuritegelane (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


20.Sajandi kultuuritegelane
Alexander Graham  
Bell
1847 – 1922
Alexander Graham Bell 3 märts 1847- 2 august 1922.
Tal oli 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi.
Isa:  Professor  Alexander  Melville Bell
Ema: Eliza  Crace
Ta oli šoti päritolu ameerika teadlane , õpetaja ja leiutaja.
Ta on peamiselt tuntud telefoni leiutajana. 
Tal oli  annet  kunsti, luule ning muusika  vallas. Oskas hästi mängida klaverit.
Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest.
15. aastaselt lahkus ta koolist.
Peamist huvi pakkus talle teadus.
Peale kooli lõpetamist  suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka 
õpetas.
Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis
Hiljem lõpetas ta  Toronto Ülikooli.
Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega.
Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi.
Temast sai professor Bostoni Ülikoolis.
Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega.
Bell oli üks National Geographic Society asutajaist 1888.aastal.
Mõõtühik bell on tema järgi nimetatud.
Belli kutsuti ka  kurtide isaks. Tema ema ja abikaasa olid kurdid  ja mõjutasid 
tugevasti tema teadustööd.
Bell andis Londonis kõnetunde kurtidele lastele ja oli  kurttummade  
õpetaja Massachusettsis. 
Õpetajana kohtus ta oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli.
 Bell oli Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor.
Ta väitis, et tundis end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa 
leiutajana.
Telefon
Bell palkas   Thomas Watsoni oma assistendiks ja koos eksperimenteerisid nad 
akustilise telegraafiga.
Nad said hakkama helide edasi saatmisega.
See viis heliga varustatud telefonini, mis suutis edasi saata ebaselget ja 
ähmast heli kuid mitte selget kõnet.
Telefon
Hiljem katsetas Bell vee andurit .
Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil.
Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. 
Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada 
ja müüa.
Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks ning
telefonid hakkasid kiiresti levima.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Telefon
  • Telefon
  • Slide 9
Vasakule Paremale
20 sajandi kultuuritegelane #1 20 sajandi kultuuritegelane #2 20 sajandi kultuuritegelane #3 20 sajandi kultuuritegelane #4 20 sajandi kultuuritegelane #5 20 sajandi kultuuritegelane #6 20 sajandi kultuuritegelane #7 20 sajandi kultuuritegelane #8 20 sajandi kultuuritegelane #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingridusar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
ppt

Alexander Graham Bell

Alexander Graham Bell 8b tkog Elulugu - Alexander Graham Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. - Bell sündis 3. märtsil 1847, Edinburghis. - 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. - Isa: Professor Alexander Melville Bell - Ema: Eliza Crace Perekond - Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõnekunsti ning kõnega. - Nii Belli ema kui ka abikaasa olid kurdid, mõjutades Belli elutööd. Lapsepõlv - Juba väiksena tundis Bell maailma vastu uudishimulikku huvi. - Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. - Oskas hästi mängida klaverit. Haridus - Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. - 15. aastaselt lahkus ta koolis lõpetades vaid 4 klassi. - Peamist huvi pakkus teadus. - Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. - 16. aastaselt omandas ta "õpilase-õpetaja" positsiooni kõnekunstis ning muusikas Wes

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Alexander Graham Bell

Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 ­ 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses vähema

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Materjal plakati tegemiseks Alexander Graham Bellist

Telefoni leiutamine Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 7. Märtsil 1876 koos oma assistendi Thomas A. Watsoniga. Bell kavandas telfoni oma suvekodus Brantfrodis, Ontarios aga valmis tegi Bostonis, Massachusetts. Tema põhimõte oli ,,harmooniline telegraaf" mis seisnes selles, et mitu sõnumit saaksid liikuda mööda traati samaaegselt. Samal ajal tuli tal idee, et häält saab edastada elektrooniliselt. Esimesed sõnad mis läbi telefoni kõlasid olid:"Mr. Watson, come here, i want to see you!" ehk siis eesti keelde tõlgituna: ,,Mr. Watson, tule siia, ma tahan sind näha!" On kindlaks tehtud, et enne Belli leitas telefoni Antonio Meucci. Veel võistle Bell Elisha Gray-ga, kes ennem telefoni valmis saab. Bell jõudis paar tundi ennem seda teistele näidata ja võitis. Siis hakkasid nad kohtus käima ja lõppude lõpuks võitis ikka Bell. Alexander Graham Bellist Alexander Graham Bell sündis Edinburghes 3. märtsil 1847. Tal oli kaks venda kes mõlemad surid tuberkoloosi. Alg

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Nimetu

C. R. Jakobsoni Gümnaasium Alexander Graham Bell Referaat Koostaja Erik Mikk Juhendaja Agnes Ümarik Viljandi 2009 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 2. Elulugu................................................................................................................................ 4 3. Telefon ................................................................................................................................................ 5 4. Haridus..................................................................................................................

Kategoriseerimata
thumbnail
24
doc

Leiutised Ameerikas 19. - 20. sajandil

Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õm

Ajalugu
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun