Leiutiste referaat (3)

Võrumaa Kutseharidusekeskus
Turismikorralduse õppetool
T-08
LEIUTISED ,MIS MUUTSID MAAILMA
Referaat
Väimela 2008
Sisukord
Sissejuhatus.............................................................................................................3
Paber........................................................................................................................4
Aurumootor , aurumasin .......................................................................................5-6
Seep .........................................................................................................................6
Telefon.....................................................................................................................7
Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9
Arvuti.......................................................................................................................9
Kokkuvõte..............................................................................................................10
Kasutatud allikate loetelu .......................................................................................11
Sissejuhatus
Minevikust võib meenutada nii mõndagi huvitavat, trükimasinast antibiootikumideni, kuid millised leiutised avaldasid ajaloo käigule enim mõju? Selle kohta on arvamusi mitu.
Valisin selle teema,kuna mind ennastki huvitavad leiutised ja tahaksin väga teada saada, mis meie elu jooksul leiutatud on. Minu eesmärk on anda ülevaade leiutistest, mis on meie elu tugevalt muutnud.
Töö põhineb peamiselt interneti andmetel. Tänud minu õpetajale Õie Ristiojale, kes andis mulle võimaluse sellel teemal referaat koostada.
Paber
Veider on mõelda, et kunagi elasid inimesed maailmas, kus paberit ei tuntudki. Paber on hiinlaste poolt umbes 2000 eKr leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Hiinas leiutati paber 105a., Euroopas aga 14-15 saj. Leiutajaks oli Tsai Lun.Vana-Hiina meistrid hoidsid paberi valmistamise tehnoloogia kaua aega kiivalt vaid enese teada. Sellest hoolimata valmistati juba 751. a. paberit Samarkandis, 793. a. Bagdadis, 900. a. Egiptuses.
Paberi teekond Euroopasse võttis juba kauem aega. Esimesed teated eurooplaste valmistatud paberist pärinevad Sitsiiliast aastast 1100. 1391. a. jõudis see oskus Saksamaale ja 1494 . a. Inglismaale.Millal hakati paberit tegema Eestis? Lähimate naabrite saavutusi vaadates tuleb tunnistada, et eestlased ei olnud just kuigi virgad paberimeistrid, kuna paberit toodi kaua aega Saksamaalt. Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt alles aastal 1632, selle valmistamispaigaks oli praegune ülikoolilinn Tartu. Igatahes, päris viimased me ei olnud. Tänapäeval on veidi raskegi uskuda, et siinkohal jõudis Eesti USA-st ette – sinna nimelt ehitati esimene paberivabrik alles 1960.aastal.
Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi , kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest.
Paberi leiutamine tähendas inimestele palju, oli ju vaja kirjutada. Paber võimaldas nüüd kirja teel suhelda. Paljud kuntsnikud said maalida oma esmesed maalid paberile. Trükiti ka raamatuid, kus sai tänu paberi leiutamisele lehekülje kahelepoolele kirjutada. Paber võimaldas trükkida raha, mis oli inimestele tähtis, kuna raha oli ja on meie elus lahutamatu osa.
Aurumootor
18-ndal sajandil võeti see kasutusele samaaegselt mitmetes maades - Papen leiutas selle Prantsusmaal, Watt Inglismaal, Polzunov Venemaal. Selle alusel loodi sisepõlemismootor, mida siiani kasutatakse autodes , aga tähtis pole see. 18. sajandi lõpul algas Euroopas tööstusrevolutsioon ning nõudlus universaalse moootori järgi oli väga terav . Aurumootori leiutamine võimaldas viia tööstuse uuele kvalitatiivsele tasandile . Kõigest saja aastaga läksid arenenud riigid naturaalmajanduselt üle kaasaegsele urbaniseeritud tsivilisatsioonile. Kui varem oli majanduse kasv märgatav sajandi mastaabis, siis nüüd oli see juba mõned protsendid aastas. Inimeste heaolu tase kasvas kiiresti, moodustus kesklass . Kõige selle põhjuseks sai mehhanism , mille struktuuri põhimõte on arusaadav ka kõige tavalisemale majandustudengile.
Aurumasin
James Watt (19.jaanuar 1736-19.august 1819)oli šoti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina , mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.
James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum – masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma .
Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.
Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina.
Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt .
Seep
Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.
Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilise ja raviseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaained, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid(tõrv, vaik , glütseriin jt.)
Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.
Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta.
Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi . Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.
Telefon
Alexander Graham Bell (3.märts 1847-2.august 1922) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Belli on kutsutud ka kurtide isaks.Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid , mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd.
Kui Bell suri, kuulutati USAs välja niinimetatud "vaikne minut", kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena oli inimestel võimalik kasutada telefoni. Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
Telefon võimaldas saate signaale kaugemale ning edastada inimkõnet otseselt. Telefon on tähtis suhtlemisvahend.
Telefon aastast 1896
Auto
Karl Friedrich Benz oli Saksa leidur, bensiinimootoriga leiutaja, auto Mercedes -Benz looja. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl´i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885.aastal valmis Mercedes-Benz. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Tema perekonnanimest on tulnud sõna “bensiin”.
Auto võimaldab kiiresti edasi liikuda ja minna sinna kuhu hing aga ihkab. Hea on kiiresti liikuda, kuid mida rohkem autosid leiutati, seda rohkem suurenes tänavatel liiklusummikute arv. Tänapäeval aga on liiklusolud märgatavalt paremad.
Antibiootikumid
Sada aastat tagasi aga ei osatud veel haigusi antibiootikumidega ravida. Inimesed surid massiliselt näiteks raskete palavikuhaiguste või isegi gripi kätte, mis tänapäeval on ravitavad haigused. Enne sõda sündinud mäletavad veel, kui surmaohtlikud oli tollal enamus nakkushaigustest ja kui palju lapsi suri enne täisealiseks saamist.
Möödunud sajandi jooksul vähenes suremus bakteriaalsetesse nakkushaigustesse mitmeid kordi .
Antibiootikumide raviv toime avastati enne Teist maailmasõda. Sõjas tekib ikka palju inimesi, keda on vaja ravida. Ja seekord suudeti paljude inimeste elud päästa just sellega – esimese antibiootikumi penitsiliiniga. Antibiootikumide tootmine saigi hoo sisse peale sõda. Nende tootmise käivitas 1911. aastal Inglismaal sündinud Norman Heatley.
Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks. Vahetult pärast ravimite avastamist hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti , et need on imevahendid, mis aitavad inimesel jagu saada kõigist haigustest,
kuid nüüdseks on mõistetud, et antibiootikumide liigne või vale kasutamine võib hoopis halvasti mõjuda. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta.
Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Ravimid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antibiootikumid avastanud arst Alexander Fleming sai Nobeli preemia.
Antibiootikumide ja selle kõrval paljude teiste uute ravimite kasutuselevõtt on päästnud mitmeid miljoneid elusid.
Tänapäeval on väga raske kujutada ette elu ilma antibiootikumideta, sest nad on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja bakterite vastu, neid hävitades või nende arengut peatades.
Arvuti
Esimene liitmisarvuti leiutati 1642.aaastal Blaise Pascali käeall, mis võimaldas arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis, korrutusarvuti leiutas aga Gottfried Wilhelm Leibniz 1673.aastal.
Arvuti aga ei paistnud tol hetkel silma kui midagi revolutsioonilist. Üsna mõttetu hunnik rauda. Mitmetonniline arvutuslaud . Transistor, mis võimaldas vähendada seadme mõõtmeid, leiutati viis aastat peale esimese arvuti ehitamist, personaalne arvuti jõudis turule kõigest 30 aasta möödudes, 70-ndatel (tootjaks oli Apple , mis tegutseb senini eduka firmana).
Arvuti, jällegi viis tööstuse edasi järgmisele tasemele . Jõuliselt sisenes ta miljardite inimeste igapäevaellu, tegi võimalikuks interneti ning muutis sotsiaalseid põhimõtteid. Kui varem tagas võimu raha siis nüüd on maailma juhtimisks vaja omada kontolli informatsiooni üle.
Kokkuvõte
Selle referaadi tegemine oli mulle väga huvitav. Leiutiste uurimisest sain palju teadlikku infot ja tutvusin leiutiste ajalooga . Jõudsin selgusele, et leiutiste leiutamine on muutnud inimete elu kergemaks.
Soovitan kõigil, kes veel ei tea, mis on meie elu muutnud, leiutistest rohkem lugeda. See on tõesti huvitav.
Kasutatud allikate loetelu

http://ajujaht.delfi.ee/blogs/andrei/archive/2008/10/10/leiutised-mis-muudavad-maailma.aspx

http://www.google.ee

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahtsad_leiutised_karelvahi.ppt

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/paber.html

http://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt

http://et.wikipedia.org
11