Nt kui ütleme vihahoos et ma ei taha sind enam kunagi näha - on neid suhteid väga raske taastada. Dünaamiline Keeled muutuvad ja arenevad kasutamise käigus- kombineeritakse uusi sõnaühendeid ja erinevaid väljendeid. 8 Kõne areng lapsel Kas lapse kõnelema õpe on oskuslik või bioloogiline? Me õpime kõnelema, sest me kuuleme mida meie ümber räägitakse, kuid ainult sellest ei piisa. Kõne omandatakse sarrustamise kaudu- vanemad kinnitavad oma lapse teatud häälitsusi reageeritakse nt naeratusele vms. Kasutusel ei saa olla ainult imiteerimisel, sest lapsed kasutavad selliseid sõnu, mida nad varem kuulnud pole. Lapsed teevad vigu, mida ei pea parandama ja millest lapsed õpivad. Nt võivad lapsed öelda ka ema karvase kasuka või isa karvamütsi kohta kiss või kiisu
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn
Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme
(4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma
kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid kultuurigruppe täpsemalt määratleda ehk kuidas tõmmata piir kahe kultuuri vahele. Hea retsepti on pakkunud Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga, kelle määratluse kohaselt on kultuur liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha. Näiteks meie söögiharjumused on piiratud teadmisega, et koeraliha ei kõlba süüa (Koreas arvatakse näiteks teisiti), kuid sealiha on seevastu kõlblik toit (nii ei arva näiteks Iraanis). Ja samamoodi tuhande teise väiksema ja suurema asja kohta. Nii võib kokkuvõttes väita, et psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib
mõistatuse Miski pole juhuslik, nt see et Coca cola reklaamis 3 purki tahavad midagi öelda siiski Semiootika prognoos (etteteadmine), ennustamine ja seejärel diagnoos Teadmised minevikust on väga olulised, kuid veelgi olulisemad on teadmised tulevikust. Märkide tüübid: (saab jaotada 2ks ka selles osas: mis tekivad ise ja mis mitte nt liiklusmärgid) - Asjad ja jäljed (jäljed on kõige primitiivsemad märgid) - Asjad ja märgid - Jälg, vari ja peegeldus (peegeldus on sama vana kui jäljed, mõlemat tunnevad kõik kultuurid. Erinevus see, et peegeldus näitab pilti peegelpilti, asja palju täpsemalt kui jälg) - Vari (Varjude teater lapsed näevad varje, mis näevad välja nagu loomad. Saavad aru, mis looma tähistab mingi vari) Metafoor tähendus tekib läbi kirjelduse. "Peeter on vapper nagu lõvi " Metonüümia "jalajälg kui inimene" jalajälg on metonüüm. So kui
Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab "sina" ühte inimest (ainsus), "teie" tavaliselt aga mitut (mitmus), olen teadlikult vältinud teie-vormi kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega". Tekstis ettetulevad märgid: Näide või kommentaar Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 6 Kas suhtlemisoskus on vajalik? KAS SUHTLEMISOSKUS ON VAJALIK? Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on inimeselt nõutud ja eeldatud erinevaid võimeid. Veel möödunud sajandil ja ka sõjajärgsetel aastatel oli
grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs
Kõik kommentaarid