Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Märgid meie elus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Märgid meie elus
Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, žestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos . Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks kasulik teada, mida see tähendab, sest vastasel juhul ei või sa teada, kas ta teeb sinu peal natukene kung fud või kutsub riisi sööma. Erinevaid märke võiksime teada ja neid kasutada, sest alati ei saagi ennast sõnadega väljendada. Tuleks kasutada häid märke, sest ka märgid võivad teistele haiget teha.
Märgid meie elus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin :) Õppematerjali autor
Minikirjand ~~150sõna.

Sarnased õppematerjalid

Keel ja Kõne
20
doc

Keel ja Kõne

Nt kui ütleme vihahoos et ma ei taha sind enam kunagi näha - on neid suhteid väga raske taastada. Dünaamiline ­ Keeled muutuvad ja arenevad kasutamise käigus- kombineeritakse uusi sõnaühendeid ja erinevaid väljendeid. 8 Kõne areng lapsel Kas lapse kõnelema õpe on oskuslik või bioloogiline? Me õpime kõnelema, sest me kuuleme mida meie ümber räägitakse, kuid ainult sellest ei piisa. Kõne omandatakse sarrustamise kaudu- vanemad kinnitavad oma lapse teatud häälitsusi reageeritakse nt naeratusele vms. Kasutusel ei saa olla ainult imiteerimisel, sest lapsed kasutavad selliseid sõnu, mida nad varem kuulnud pole. Lapsed teevad vigu, mida ei pea parandama ja millest lapsed õpivad. Nt võivad lapsed öelda ka ema karvase kasuka või isa karvamütsi kohta kiss või kiisu

Psühholoogia
1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn

Semiootika
Karlssoni õpik
5
doc

Karlssoni õpik

Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon ­ oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme

Keeleteadus
Sissejuhatus semiootikasse
9
docx

Sissejuhatus semiootikasse

(4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma

Semiootika
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE
17
docx

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE

kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid kultuurigruppe täpsemalt määratleda ehk kuidas tõmmata piir kahe kultuuri vahele. Hea retsepti on pakkunud Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga, kelle määratluse kohaselt on kultuur liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha. Näiteks meie söögiharjumused on piiratud teadmisega, et koeraliha ei kõlba süüa (Koreas arvatakse näiteks teisiti), kuid sealiha on seevastu kõlblik toit (nii ei arva näiteks Iraanis). Ja samamoodi tuhande teise väiksema ja suurema asja kohta. Nii võib kokkuvõttes väita, et psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib

Sotsioloogia
LOENGUKONSPEKT semiootika
18
docx

LOENGUKONSPEKT semiootika

mõistatuse Miski pole juhuslik, nt see et Coca cola reklaamis 3 purki ­ tahavad midagi öelda siiski Semiootika ­ prognoos (etteteadmine), ennustamine ja seejärel diagnoos Teadmised minevikust on väga olulised, kuid veelgi olulisemad on teadmised tulevikust. Märkide tüübid: (saab jaotada 2ks ka selles osas: mis tekivad ise ja mis mitte nt liiklusmärgid) - Asjad ja jäljed (jäljed on kõige primitiivsemad märgid) - Asjad ja märgid - Jälg, vari ja peegeldus (peegeldus on sama vana kui jäljed, mõlemat tunnevad kõik kultuurid. Erinevus see, et peegeldus näitab pilti ­ peegelpilti, asja palju täpsemalt kui jälg) - Vari (Varjude teater ­ lapsed näevad varje, mis näevad välja nagu loomad. Saavad aru, mis looma tähistab mingi vari) Metafoor ­ tähendus tekib läbi kirjelduse. "Peeter on vapper nagu lõvi " Metonüümia ­ "jalajälg kui inimene" ­ jalajälg on metonüüm. So kui

Semiootika
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab "sina" ühte inimest (ainsus), "teie" tavaliselt aga mitut (mitmus), olen teadlikult vältinud teie-vormi kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega". Tekstis ettetulevad märgid: Näide või kommentaar Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 6 Kas suhtlemisoskus on vajalik? KAS SUHTLEMISOSKUS ON VAJALIK? Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on inimeselt nõutud ja eeldatud erinevaid võimeid. Veel möödunud sajandil ja ka sõjajärgsetel aastatel oli

Suhtlemis psühholoogia
Üldkeeleteaduse konspekt
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis ­ alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon ­ tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus ­ singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus ­ maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus ­ eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus ­ inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne ­ kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs

Keeleteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun