Telefoni leiutamine Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 7. Märtsil 1876 koos oma assistendi Thomas A. Watsoniga. Bell kavandas telfoni oma suvekodus Brantfrodis, Ontarios aga valmis tegi Bostonis, Massachusetts. Tema põhimõte oli ,,harmooniline telegraaf" mis seisnes selles, et mitu sõnumit saaksid liikuda mööda traati samaaegselt. Samal ajal tuli tal idee, et häält saab edastada elektrooniliselt. Esimesed sõnad mis läbi telefoni kõlasid olid:"Mr. Watson, come here, i want to see you!" ehk siis eesti keelde tõlgituna: ,,Mr. Watson, tule siia, ma tahan sind näha!" On
Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi
Alexander Graham Bell 8b tkog Elulugu - Alexander Graham Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. - Bell sündis 3. märtsil 1847, Edinburghis. - 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. - Isa: Professor Alexander Melville Bell - Ema: Eliza Crace Perekond - Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõnekunsti ning kõnega. - Nii Belli ema kui ka abikaasa olid kurdid, mõjutades Belli elutööd. Lapsepõlv - Juba väiksena tundis Bell maailma vastu uudishimulikku huvi. - Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. - Oskas hästi mängida klaverit. Haridus - Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. - 15. aastaselt lahkus ta koolis lõpetades vaid 4
Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Telefon Alexander Graham Bell (3.märts 1847-2.august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Belli on kutsutud ka kurtide isaks.Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Kui Bell suri, kuulutati USAs välja niinimetatud "vaikne minut", kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena oli inimestel võimalik
ö ühendatud patendi. Wilson näiteks oli leitanud liikumissuunda muutva väntmehhanismi. Samuti leiutas Wilson nelja- resolutsiooni söödu mehanismi, mis on kasutusel tänapäevani. Kahjuks või õnneks tänu õmblusmasinatele hakkas tekkima palju uusi tehaseid, tänu millele jäid paljud käsitöölised tööst ilma, täpselt nagu Walte Hunt uskus, aga samas tekkis ka palju uusi töökohti vabrikus. 4 1.2 Telefon Telefoni leiutas Alexander Graham Bell.Alexander Graham Bell sündis 3. märtsil 1847, šotimaal Edinburghis. Ta oli Alexander Melville Belli ja Eliza Grace Symonds Belli teine poeg. Talle pandi nimi tema vanaisa järgi. Keskmine nimi „Graham“ lisati talle kui ta oli 10 aastat vana. Tal oli kaks venda Melville James Bell ja Edward Charles Bell, kes mõlemad surid tuberkoloosi. Ta vanaisa ja isa olid eksperdid hääle mehaanikas ja kõnekunstis. Alexanderi ema, kes oli peaaegu kurt oli pianist ja inspireeris Alexandrit
Proua Anna võttis pikkadeks aastateks oma hoole alla poja ka siis, kui see õppis juba ülikoolis ja kuulus Livoonia korporatsiooni Tartus. Härra oli oma naisest 11 aastat vanem. Oli lühike ja paksuke, terava kikkhabemega ning võrreldes oma väga liikuva ja ühiskondlikult aktiivse prouaga jäi viimasele üsna varju. Härra rääkis vähe, aga targalt ja teravmeelselt. Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid. Naljakas oli teda kujutada pikka piipu tossutamas. See mõjus tema keha pikkuse juures koomiliselt. Ise paksuke, ümmargune ja lühike, piibud aga hiigelsuured. Tal jätkus neid piipusid igas mõõdus. Kammerteener ja härra parem käsi Heinrich Faktorum, kes oli ka
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kuid ta abikaasa polnud
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Kõik kommentaarid