Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autoriõigus, pisuke, säte, nõusolekuta, andmebaasste, karistus, autõs, varalise, autorite, reprodutseerimine, kahjus, ainul, varalised, konventsioon, kursusetöö, berni, lubada, autoritasu, kurisoo, kaur, intellektuaalne, äripäev, omaja, maksmata, muuseum, muusika, reprodutseerida, kasutamisel, vastuolus, koopiat, andmebaasid1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2
........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE......................................................................7 3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE......................................8 3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE......................................................8 3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE...........................................10 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED.......................
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
- teaduslike avastisega - tööstusdisainilahendustega - kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel juhtudel võivad need arutelud viia õigusakti koostamiseni. Valge Raamat on dokument, mis sisaldab ettepanekuid ühenduse meetmeteks teatavas valdkonnas. Mõnikord antakse valge raamat välja rohelise raamatu järel eesmärgiga algatada mõttevahetus Euroopa tasandil.) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive
26.04.1970 (Pisuke 2004). WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus, - autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, - nn tööstusomand. 2.1 Autoriõigused Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi (Teder 2010). Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke
üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; · arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud. 2.2 Jaosvara Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel.
Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid.
jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autorile kuulub ainuõigus igal moel
Teose loomise eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusviis või fikseerimisviis ei oma õiguskaitse saamiseks tähendust. Kaitse saamiseks pole ka oluline, kas teos on avalikustatud või mitte (autoriõigus kaitseb võrdselt ka nn sahtliteoseid) või kas teos on lõpetatud või mitte (kaitstakse ka kõiki teose loomise vaheetappide tulemusi). Teose originaalne pealkiri on kaitstud samaväärselt kui teos ise. Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei ole vajalik teose registreerimine, deponeerimine (hoiustama, talletama) ega muude formaalsuste täitmine. Teose autoriõigusega kaitstavuse hindamisel on oluline arvestada, et autoriõiguse seadus sätestab ammendava loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, mille puhul kaitset ei teki: autoriõigusega ei ole kaitstud ideed, kujundid, mõisted, teooriad, protsessid,
seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad automaatselt üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kasulik mudel/patent: kui leiutis on loodud tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasulikku mudelit/patenti ja saada omanikuks autoril või muul isikul vastavalt töölepingule, kui taotleja elukoha- või
Samas toimub omaniku õiguste üleminek ja kaitse sarnaselt muude omandisuhetega. Üleminek toimub füüsilise isiku surma korral pärimise teel; juriidilise isiku puhul reorganiseerimise või likvideerimise reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt. Oma õiguste kaitseks võib omanik esitada hagi: ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse korduva rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil. Autoriõiguse tekkelugu seostatakse J. Gutenbergi leiutatud trükikunstiga, mille tulemusena levis nii kauplemine kui ka võltsimine. Esimene autoriõiguse seadus võeti vastu 1709. aastal Inglismaal. Seadus kehtetas, et 1710. aastaks trükitud raamatu autor, aga ka raamatu
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; 5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Põhiline probleem ongi hetkel arvutimaailmas piraatlus, mis on autoriõiguse rikkumine ja mis on seadusega karistatav. Samas pole kõik keelatud on lubatud aga sellel on ka kindlad reeglid, näiteks teose kasutamisel autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta: · peab kõigi reeglite kohaselt refereerima ja tsiteerima · illustreeriva materjalina kasutamine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel · on lubatud avalik esitamine õppeasutuses vahetus õppeprotsessis kõigile, kes on otseselt seotud õppeasutusega · on keelatud kasutada ärilistel eesmärkidel · arvutiprogrammi muutmine on lubatud vigade parandamiseks õiguspärase kasutaja poolt
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale,
,,Mina kui looja (autoriõigusest ja konkurentsiõigusest lähtuvalt)" Autor on üldises tähenduses looja. Autoriks Eestis saab olla vaid füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Autoriks võib lugeda fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes loovad teoseid. Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle
geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. + Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? +
Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas galeriis on teosed jagatud gruppidesse sajandite ning piirkondade järgi (nt antiik-kunst, Itaalia renessanss ja 16. sajand, moodne kunst jne). Kasutatud on nii praeguseks surnud kui ka elavate kunstnike töid ning igal juhul on originaalteose autori nimi nimetatud, kuid teose pealkirja on tihti muudetud töödeldud teosele sobivamaks. Eelkõige tekitas mulle autoriõiguste rikkumise kahtlust selle projekti puhul see, et autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma, mis tähendab, et selle aja jooksul tohiks teost kasutada (nii töödelda kui levitada jms) vaid autori poolt antud loa ehk litsentsi alusel. Kuigi FatCatArt-i puhul ei saa ma olla täiesti kindel, et teose kasutamiseks pole luba küsitud, kahtlen ma selles väga ning ilmselt on FatCatArt-i puhul seda varalist õigust rikutud näiteks Salvador Dali (suri 1989), Marc Chagall (suri 1985), Jeremy Deller (elus), Damien Hirst (elus) jt kunstnike puhul
◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga)
annaabi.ee 
