Sissevaade kunstimaailma Kunst on objektiivne tegelikkus, mille abil ei suhtle inimene üksnes leviku, vaide ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab ...
nimetamist kunstiteoseks), pole kunstifilosoofia ülesandeks Dickie meelest öelda, mis on hea kunst, vaid mis on ühist kõigel, mida nimetatakse kunstiks. Dickie näitas, et varjatud tunnuseks, mis on ühine kõigile kunstiteostele, on see, et nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile, mida ta Arthur Danto eeskujul nimetas "kunstimaailmaks" (artworld). Tuleb aga märkida, et Dickie mõistis kunstimaailma all hoopis midagi muud kui Danto. Danto jaoks oli kunstimaailm lihtsalt see õhkkond, mis kunstiteoseid ümbritseb -- kunstiajalugu ja -teooria. Kunstimaailma mõiste võttis Danto kasutusele selleks, et seletada, kuidas saavad seda laadi asjad nagu readymade'id muutuda kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp' "Fontään" ja Warholi "Brillo Box" on kunstiteosed, kui ometigi tavalised asjad, mis samamoodi välja näevad, seda pole
kunstiteosetel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame aru, et on kunstiteos) Puhtalt visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 3. Kas definitsioon välistab loomingulisuse? · Ei ole toodud näiteid (M.Weitz), et definitsioon oleks välistanud loomingulisuse (anti- essentsialistid väidavad, et kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja ajas muutuv) Kunsti tegemisel hoopis avaldub loomingulisus, definitsioon, mis on kunst, ei välista loomingulisust. 4 · Kunstidefinitsiooni ergutav mõju (????) Filosoof, kes tahab leida kunsti olemust,
Mind köidab töö juures ülim lihtsus, kuid samas originaalsus. Kunstnik pole tegelikult teinud muud, kui võtnud portreepildi ja seejärel katsetanud sama pildi välimust üheksas erinevas värvigammas. Tänapäeval viljeletakse sellist värvidevahtust kunstis tihti ning iga inimene saab oma arvutis piltidega sarnast korda saata. Enne kuuekümnendaid polnud keegi midagi sellist kas julgenud teha või polnud selline mõte lihtsalt kunstimaailma jõudnud. Warholi geniaalsus peitubki tema andes teha igapäevastest ja lihtsatest asjadest kunsti, mis on popkunsti lahutamatuks osaks ja peamiseks tunnuseks. Näiteks minu lemmikus "Marilyni diptühhonis" tekitab iga pilt üheksast erineva tunde ning emotsiooni ja paneb mõtlema Marilyn Monroe erinevatele külgedele. Kui mitte mõelda pildi valmistamise tagamaadele, siis arvan, et lihtsalt selle vaatamine mõjub värskendavalt. See on midagi sellist
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline nais...
— mida kasutatakse pakendamiseks — kunstiteose ning seejärel esitledes seda muuseumis või galeriis, kuigi pakendi enda koht on tegelikuses poeriiulil? See on filosoofiline küsimus, kuid samas osa kogeda pappkasti kui kunstiteost kunstiarmastajal. “Kunstimaailm” pakub sellele vastuse. Danto arvates on tavapärased objektid saavutanud võimaluse olla kunst, kuid samas on see vajalik ka uuele ajale. Arthur arvab, et filosoofia peaks aksepteerima, mitte parandama kunstimaailma fenomeni. Täpsemini läbitöötatud positsioon avaldub “The Transfiguration of the Commonplace”(1981) kirjutises. Kunstiajalugu ja kunstiteooria aitavad kaasa eksperimentaalsete objektide omadustele. Nähes sarnasusi Danto fookusele kunstimaailma praktika ja oma isikliku vaatepunkti vahel, kus kunstnikud, kriitikud ja kuraatorid deklareerivad, milliseid objekte tuleks võtta kui kunstiteoseid, koostas George Dickie institutsionaalse kunstiteooria. Siin aga erinevad Danto ja Dickie vaated
rõhutab ta, et kunst on teatud sotsiaalne praktika, mis koosneb mitmesugustest konventsioonidest ja reeglitest, mis määratlevad eelkõige kunstniku ja publiku rolli. Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid definitsioone, mis peavad kirjeldama kunstipraktikat kui süsteemi: kunstnik on isik, kes osaleb arusaamisega kunstiteose tegemises; kunstiteos on teatud tüüpi artefakt, mis on loodud selleks, et esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka vastuollu tema eelnevate seisukohtadega, tekitab lugejas umbusaldust teoreetiku pihta.
aastani Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, sest suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile kauaaegne koostöövokaalansambliga The Hilliard Ensemble Esimese eestlasena pälvis ta SA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse 1996.a Pärt on Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige Tänan kuulamast!
, . , , . , . , . , . , . , , . , . - , . , . 18 RESÜMEE Selles uurimistöös teemal "Kunsti roll kaasaegse noormehe elus", räägitakse erinevate kunstialade tähtsusestinimesteelus. Seetõttu, töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kunst mõjutab inimese vaimse kultuuri moodustamist. Ka autor soovis tekitada inimestes huvi kunstimaailma vastu. Eesmärkide saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks olid kogutud ja analüüsitud materjalid, mis on esitatud teoreetilises osas. Praktilises osas viidi läbi küsitlus õpilaste hulgas, et teada saada nende suhtumist kunsti. Uuringu lõpus olid saadud tulemusi, mis on esitatud töös graafiku ja diagrammi vormis. Uuringust leiti, et enamik õpilasi arvab, et kunst mängib nende elus olulist rolli. See avardab silmaringi, õpetab ilu mõistma
Paljud tunnistavad, et pärast 1970ndaid oli jõutud veidi sarnasesse seisu 1930ndatega: katsetustest oli väsitud. Lisaks lahkusid meie seast mitmed autorid, kes enda isiku ja loominguga kandsid veel pallaslikku vaimu, mistõttu tekkis tühik ka rahvuslik- konservatiivsesse liini. Oli selge, et seismajäämise vältimiseks pidi juhtuma mingi murrang. Kümnendi lõpul see murrang tuligi, piiride avanedes nihkusid ka mitmed muud piirid ja siinsesse kunstimaailma tungisid mitmed uued suunad, voolud, meediad, põhimõtted, teemad.Kunstinikud olid näiteks:Tõnis Vindi,Nikolai Kormasov,Rein Kelpman,Peeter Mudist ,Kaljo Põllu,Lembit Sarapuu. 5. Mis vahe on Happeningil ja performance'l. Eesti tegijad sellel alal. Happening on juhtumus sündmus,absurdne,sotsiaalselt sekkuv .Viljelejaks näiteks Leonhard Lapin. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhendamisel luuakse improvisatsiooniline teos. 6. Mida tähendab postmodernism kunstis?
Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru. Seda tervikut võib seedida kui kunstiteost – sumin kõrvadele on nagu muusika, mida esimest korda kuulen ja ei oska kaasa ümiseda; teeviidad, sildid need on justkui hoopis mõne tänapäeva sotsiaalset kunsti vilelva looja kätetöö. Kui juba nii palju seoseid võib leida kunsti ja keele vahel ainuüksi tänavapildis, siis sukeldudes tõelisesse kunstimaailma, kus kunstimuuseumis, kontserdil või tantsuetendusel kõnetab autori teos meid isiklikult.. Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt paberilehele kirja panna. Küsimus on aga selles, kas läbi sõnade või helikunsti on kergem seda teistele edasi anda, et ka kuulajatel või lugejatel tekkiks isiklik kujutelm, sama kehtib ka tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni,
ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga.
Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja kirjanduse probleeme aristokraatlikes salongides, siis nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. MUUSIKA Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Muusikas tekkis impressionism sajandivahetusel. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele.
Varsti peale koolitusi saigi Viviennest põhikooli õpetaja. Õpetajatöö kõrvalt disainis noor naine ehteid, mida ta müüs tee- ääreses laohoones. 1961. aastal kohtas ta oma tulevast abikaasat Derek Westwoodi, kes sel ajal oli tehases õpipoisiks. 1962. aastal nad abiellusid (pulmakleidi disainis Vivienne ise) ning 1963. aastal sündis neil poeg Benjamin. Varsti peale seda kohtus naine kunstitudengi Malcolm Mclaren'iga ning lahutas oma abielu Derek'iga. Malcolm tutvustas Vivienne'le kunstimaailma ning 1971. aastal avasid nad butiigi ,,Let It Rock" (praeguse nimega ,,Worlds Ends"), kus olid müügil Vivienne' disainitud punk-stiilis rõivad. Kooselust sündis neil poeg Joseph. Peagi sai Malcolmist Sex Pistols'i manager ning bändi liikemed hakkasin kandma Vivienne loomingut. Ajamöödudes pungi stiil kadus, kuid see ei heidutanud noort disainerit, kes oli alati moest sammu võrra ees. Vivienne mitte lihtsalt ei järginud moodi vaid tihtilugu dikteeris seda. KOLLEKTSIOONID
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy- auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige (Portaal Koolielu). Kasutatud kirjandus: http://www.emic.ee/helilooja/arvopart http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu2.htm http://part.cma
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 3. Milliseid ühiseid jooni muusikaliste väljendusvahendite kasutamisel leiad selle põlvkonna heliloojate loomingust? Pärt õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat
Haljala Gümnaasium EDWARD MORAN Kunstiajaloo referaat Haljala 2009 Edward Moran Edward Moran, rahvuselt ameeriklane, on sündinud Boltonis Lanchashire'is, Inglismaal, 19. augustil, aastal 1829. Ta oli vanim kunstipäraste Moranite seast, oli kui tõuge pere sisenemisele kunstimaailma. ,,Ta õpetas meile kõike, mida ta kunstist teadis," ütles tema kuulus noorem vend Thomas Moran. Viieteist aastaselt ehk aastal 1844 emigreerus ta koos oma perega Ameerikasse, nad asusid elama Marylandi. Järgnevalt seadis ta end sisse Philadelphias, kus hakkas algselt kangastega kauplema. Pärast mitmet sorti kauplemisega tegelemist, pöördus ta varajastel 1850-ndatel maalimise juurde. Esimesed 27 aastat oma kunstnikukarjäärist veetis ta Philadelphias, kus ta õppis
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammyauhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USAs on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Heliloojamodernist 1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja. Tema loomingutee algus oli sarnane kogu
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest
ning liigun iga pave aina oma unistustele lhemale. Looming mis tuleb minu seest pevast peva on justkui minu sisse kodeeritud. And mis elu mulle andnud on, paneb mind vljendama ennast ja oma mtteid just maalides. Salapra ja omaette hoidmine tuleb vajadusest olla iseenda,oma vaadete ja mttemaailmaga, huvitudes hoopis inimese kehakeelest ja hingeelust. Olen inimene, kes alustab tavaliselt oma loomingu tegemist sel ning unustab ennast kunstimaailma ning toibub kui pike juba tuseb. Inspiratsioon tuleb tavaliselt pettumusest maailma, pdes vastavalt selle kajastada elu mstilisemat ja vrvilisemat poolt, andes vaatajale edasi emotsioone ja mtteainet. ppides tundma iseennast neme ,et see aitab elukutse valikus paljugi kaasa.Kui pime ngema oma hid ja halbu klgi ning kui hakkame ennast armastama vime saavutada nii mndagi head. Kui usume ja neme kvasti vaeva, juame lpuks enda unistusteni.Ning kui me seisame tege silmitsi ja ei peida
Tappis end koos kaaslanna, Mary Vetseraga 1889 aasta jaanuaris. Van Goghi vabasurma tagamaade ja ajendite üle on palju juureldud. Kunstnik kannatas raske psühhoosi, hirmuhoogude ja masenduse all ning põdes pärilikku vaimuhaigust. Sellele lisandusid konfliktirohke rivaalitsemine autoritaarse isaga, õnnetu suhe naissooga, alaväärsustundest toitu saav hädavaresementaliteet, ühiskonnast väljatõugatu positsioon, tema perekonna ja kunstimaailma suutmatus mõista mehe geniaalset loomingut. Mitte kõige väiksemad ei olnud traumaatilised lapsepõlvekogemused. Vincent van Gogh hukkus lõpuks seetõttu, et ühiskond ei mõistnud tema loomingut, ja raske loomu pärast. Ta müüs oma eluajal kõigest üheainsa pildi. Kogu elu näris teda kahtlus oma kunstialase vaevanägemise ja kunstiloomingu väärtuses. Vaid väga harvadel hetkedel ilmnes temas veidi loogiliselt motiveeritud enesehinnangut.
Linakiudusid, lihaskiudusid, taimestikku, karvastikku, limanahkade võlvkäike, põlluvagusid linnulennult, tselluloosivabriku seinaraua roostet. -4- Lõuendi tagaküljele kantud värvi ebaühtlase imbumise tõttu läbi liimi- ja kiukihtide saavutavad maalid silmaga tajutava, peaaegu klaasi läbipaistvusega materjalisügavuse. Nagu renessansi ruumiperspektiiv matkis seinatagust maastikuvaadet, muutes maali aknaks kunstimaailma, nii võimaldab ka Urmo Rausi maalide materjaliperspektiiv näha neis akent tema kunstimaailma (vaatamata ta enda taotlusele sulatada oma tööd kokku ümbritsevate pindadega). See on abstraktsionism, nagu seletas Kazimir Malevits: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud. Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te
Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes?
Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7 "Louis-Francois Bertin" 1832. ) "Louis -Francois Bertin" ( l i s a 8 Türgi saun 1863.)
Suhteliselt kriitilise suurusega inimkogum on valdavalt püüelnud oma elus liikuda kergete väärtuste saavutamise radadel ning teadvustamata kulgenud esmapilgul lihtsamini kätte saadavate vahendite poole, siis vast jääb nendel puudu veelgi laiemast silmaringist, mis omakorda soosib kunstniku puudutuse tabamist. Eestlased on varasematel aegadel saanud kergemini kontakti muusika, teatri ja kirjandusega, kuid mitte kunstiga − ja see lõhe kujundab veel tänagi meie kunstimaailma. Esimene laiemale publikule suunatud näitus toimus alles 1906. aastal põllumajandusnäituse raames ning sel puhul avaldati ajalehes spetsiaalne juhend, kuidas üldse maale vaadata, muuhulgas näpunäitega, et puudutada ei tohi. Visuaalne side on üks inimestevahelisi sidemeid ja seega elus üldisemalt väga oluline. Praegune visuaalne maailm on väga intensiivne ja piltide info kaal igapäevases suhtluses üha
sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on
nähtud, et üle kogu suure linna istutatakse 7000 puud, kus igaühe kõrval seisab umbes meetrikõrgune basaldist sammas. Beuys lootis, et projektist saab esimene etapp tervet maailma haaravast puudeistutuslainest, mille eesmärk oli positiivses suunas mõjutada elukeskkonna kvalitatiivset ja sotsiaalset muutust. (Dia Art Foundation, Joseph Beuys 7000 Oaks). Alternatiivsed seisukohad Levinud on eelarvamus, et maastikukunsti teosed loodi suures osas selleks, et lõhkuda sidemed kunstimaailma mõningase kommertslusega. Tööde iseloom vihjab küll, et neid polnud praktiliselt võimalik müüa, aga seda enam tähendab see seda, et nende rajamine oli võimalik ainult tänu patroonide suurtele erainvesteeringutele. Suzan Botteger kirjutab oma raamatus ,,Earthworks: Art and the Landscape of the Sixties", et maastikukunsti viljelejate sidemed oma rahastajatega olid hoopis tugevamad ja isiklikumad, kui paljude teiste, näiteks traditsiooniliste kunstiliikide puhul. Bottegar
Andy Warholi võlus reklaamide korduv järjekindlus. Supermarketite tohutud karastusjookide ja konservpurkide read andsid inspiratsiooni nende kujundite lõputuks kordamiseks kunstiteoses. 1962.a. valmis tema esimene pildiseeria Campelli supipurkidest ja samal aastal toimus esimene isiknäitus Los Angeleses Fernese galeriis. 1964 võttis aset esimene Euroopa isiknäitus Pariisis Ileana Sonnabendi galeriis. Peale seda teatas kunstnik, et lahkub maalikunstist, naastes kunstimaailma tagasi alles aastal 1972. Ta hakkas tegelema rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Näiteks film "Uni", kus 6 tunni jooksul on filmitud magavat meest ja film "Impeerium", kus on 8 tunni vältel filmitud Empire State Buildingut. Warholi film "Chelsea Tüdrukud" esilinastus esimese vastandkultuuri (underground-kultuuri) filmina kommertskinos. Kokku lõi kunstnik 60 filmi. Warhol oli seotud ka muusika maailmaga. 1965 tutvus bändi "The Velvet Underground"
htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide
aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks 1 mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Lepo Sumera (08.05.1950 Tallinn - 02.06.2000 Tallinn) Üks selle põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Eesti Heliloojate
oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe
rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat ,,Da Pacemi" ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Kokkuvõte
konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standartist kunstniku standartile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema. Vabadus, peegeldus jne. võivad olla põhjuseks miks kunstnik surmaesteetikat täna nii julgelt kasutab. Mind aga huvitab rohkem see aspekt, kuidas ta seda kasutab, mis sümboolikat ja rolli toob see teema kunstimaailma, kuidas muutub surmatemaatika läbi aegade. Essee alguses ma kirjutasin et eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Sama tähtsaks jäävad need mõisted tänapäevani. See on elu draama, mille tähtsus ära ei kao, kuid tähendus ja selle arusaam muutuvad radikaalselt.
Kennicki meelest juhtida meie tähelepanu kunstiteose teatud omadustele nn. perekonnasarnasusele, aga kunsti defineerida nad ei suuda.Pole kuskilt võtta kasutust, et sinu või minu oma on õige. Meil pole eeldust, et luua pinda mida vaadelda. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Kunsti saab defineerida klassikatoorses
definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab seda mõnevõrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased, filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine artefakti rippumine muuseumis näituse osana või etendus teatris on kindlad märgid sellest, et selline staatus on omistatud
ei nõua inimestelt suurt ponnistust. Tema kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund:
nimetada mõnda joonistust või helitööd kunstiteoseks või mitte. Me teame, mis on kunst, kui keegi ei küsi, mis see on. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi
näituseid. Riigi revolutsioon ühtis nende omaga, ka väljaspool Venemaad ei tehtud vene dadal ja sõjajärgse revolutsiooniga ilmunud kultuurisuundadel vahet. Berliini dadaistid teadsid, mis toimub Venemaal, Berliinis korraldati Vene kunstinäitus, ku oli nii traditsioonilist maali kui ka konstruktivismi. Kui suhtumine kunsti hakkas Venemaal muutuma, siis Berliini emigrantide arvule lisandusid ka mõned Vene kunstimaailma keskmes olevad kunstnikud, nt. Gabo ja Kandinsky (kõige kuulsamad). Piscator, ja ta kunstnikest sõbrad G.Grosz, J.Heartfield ja kirjanik W.Herzfelde astusid Saksamaa Kommunistlikku parteisse. Nad moodustasid Berliini dada vasakpoolse tiiva. Nad otsustasid, et sõda tuleb pidada kodus ning Grosz ja Heartfield hakkasid koos kollaaze looma, Herzfelde asus raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka
Arvo Pärt on on võitnud väga palju erinevaid auhindu. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Tema teos "Te Deum" püsis 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse, milleks on Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse. Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". 2007
Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse formaalsusi. vahekord. **2.nn "Wollheimi dilemma". Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust 2.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? mingitest põhjendustest lähtudes? Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik
Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression - tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja 7 kirjanduse probleeme aristokraatlikes salongides, siis nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. Klassitsistid, romantikud ja realistid erinesid üksteisest eelkõige süz`ee poolest. Ka impressionistid tõid kaasa uued süz`eed. Nad kujutasid oma
Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) on viimastel aastatel sattunud kriitika alla. Selles kollektiivses kriitikakogumis on tuvastatud neli konkreetset probleemi. Esiteks on tõstatatud küsimusi ühtselt lineaarsete arengu kontseptsioonide asjakohasuse kohta, selgitamaks laiaulatusliku kujutamise valikut, laste, noorte ja täiskasvanute piltidel. Teiseks on täheldatud erinevust laiaulatusliku kunstimaailma ja visuaalse realismi, mida on esitatud kui lõpp-punkti nendes arengumudelites, fookuse piiratusest. Kolmandaks, kultuurilised eelarvamused, mis tähistava neid mudeleid, on identifitseeritud teoreetiliselt ja empiiriliselt. Neljandaks, teiste kujutamisviiside võimalustele on pööratud liiga vähe tähelepanu mõnedes pildilise kujutamise vormides (nt Duncum, 1986; Golomb 1994; Kindler & Darras, 1997b; 1998; Korzenik, 1995; Wolf, 1994; Wolf & Perry , 1998).
möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi.
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja 3 Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Loomingust Helilooja-modernist 1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 5 Loomingust 1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja
Kunstimaailm on otsustanud, et see on kunst. Dickie: hakkab edasi mõtlema, mida kunstimaailm tähendab ja kudias toimib. Tema töötab välja teooria, mida nimetatakse institusionaalseks kunstiteooriaks. Kunstimaailm moodustab suure võrgustiku. Nende asutuste omavaheline suhtlus ei tugine formaalsele hierarhiale, ei ole seadust, aga võrgustiku omapära on see, et mitteametlikult on igal võrgustiku liikmel erinev prestiiž. Kõrgemal asuvad mõjutavad madalamate sõlmede arusaamist. Kunstimaailma võrgustik on pidevas muutumsies ja võistluses prestiiži pärast. Kunstimaailm võib ükskõik mida kunstiks nimetada. Kunsti ja mittekunsti piir on suvaline, kunstimaailmal pole eristamisel piiranguid. Kunstiteos saab olla kunstiteos siis, kui seda saab tõlgendada. Peab olema teooria, mis ta kunstiks muudab, seostamine senise kunsti arenguga. Belting: „Kunjundid enne kunsti“ – kujundite ja piltide praktika sotsiaalne funktsioon uusaegses maailmas on väga spetsiifiline sellele ajale.
b) Omadused ei pruugi olla “esteetilised”! c) Kandidaadistaatuse omistamine ei ole pelgalt esitamine, sest kätkeb autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei
Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi
näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest,
annaabi.ee 
