Andy Warhol 1928-1987 (0)

Andy Warhol 1928-1987

Andy Warhol oli ameerika popkunstnik, näitleja, kirjastaja, lavastaja ja filmitegija.
PÄRITOLU JA PEREKOND
Andy Warhol sünninimega Andrew Warhola sündis 6. augustil 1928 Pittsburghis Pennsylvania osariigis Tshehhoslovakkia immigrantide perre . Tema vanemad olid pärit endise Tshehhoslovakkia kirdeosas asuvast külast nimega Milkona tshehhi russiinid. Andy ema Julia Warhola kolis 1950. aastatel koos oma 8 siiami kassiga Andy juurde New Yorki ja elas temaga koos kuni oma surmani. Samal ajal muutis Andy oma perekonnanime kirjapildi Warholiks. Koos andsid nad välja käsitsi joonistatud raamatuid "25 kassi nimega Sam ja üks sinine kass" ning joonistasid pilte inglitest ja kassidest . Oma varasemad tööd lasigi Warhol emal allkirjastada. Andy isa oli söekaevur ja tal Andy oli tema kaheksas poeg.
Andy kannatas tantstõve, akne , kõnehäirete, varase kiilaspäisuse ja nendest hädadest tuleneva alaväärsuskompleksi all. Samuti oli ta homoseksuaal. Warholi isiksus oli avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid „peenema seltskonna“ elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Tema avaldused "tahan olla nagu masin", "tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi", "arvan, et igaüks võiks olla masin" aitasid kaasa tema imago loomisele. Alates aastast 1964 ei lahkunud Warhol kodust ilma diktofonita ja teenis endale Hollywoodi ja New Yorgi kõrgseltskonna pihiisa tiitli. Ta oskas väga hästi ajakirjandusega ümber käia. Andy võttis omaks kõik, mis tema kohta räägiti, oli nõus sellega, et tema kunst oli mittemidagiütlev ja ei jää kestma. Pealtnäha oli ta naiivne ja rumal, kuid tegelikult teadis vägagi täpselt, mida teha.
Ameerika näitleja Andrea Wips Feldman (1948-1972) tutvustas end korduvalt proua Warholina, ometi olid tema ja Andy kõigest sõbrad. Andy Warhol ei abiellunud kunagi ja tal ei olnud lapsi.
KARJÄÄR
1945 lõpetas Andy Schenley keskkooli Pittsburghis ja õppis edasi maali ja disaini Carnegie Tehnoloogiainstituudis. Peale lõpetamist kolis ta elama New Yorki, kus tema esimeseks elukohaks oli St. Mark's Place, kus tol ajal elasid peamiselt juudi, poola, ukraina ja itaalia immigrandid. Andy Warhol asus tööle New Yorgi reklaamitööstuses ja oli endale eduka graafikuna juba nime teinud. Talle on omistatud ka prestiizne Art Director 's medal Milleri kingareklaami eest. Nagu paljud teisedki kunstiinimesed vihkas ta abstraktset ekspressionismi. Teda inspireeris Inglismaal üleskerkinud uus nähtus nimega pop- kunst , mis kasutas kunstis kõigile tuttavat ajakirja pildimaterjali. 1952. aastal avas ta esimese raamatuillustratsioonide isiknäituse Hugo galeriis New Yorgis . Pärast mõningaid katsetusi leidis Warhol täiesti isikupärase tee, hakates lõuenditele siiditrüki tehnikas kandma kuulsuste portreid või täiesti tavalisi argiseid esemeid. Andy Warholi võlus reklaamide korduv järjekindlus. Supermarketite tohutud karastusjookide ja konservpurkide read andsid inspiratsiooni nende kujundite lõputuks kordamiseks kunstiteoses. 1962.a. valmis tema esimene pildiseeria Campelli supipurkidest ja samal aastal toimus esimene isiknäitus Los Angeleses Fernese galeriis. 1964 võttis aset esimene Euroopa isiknäitus Pariisis Ileana Sonnabendi galeriis. Peale seda teatas kunstnik, et lahkub maalikunstist, naastes kunstimaailma tagasi alles aastal 1972.
Ta hakkas tegelema rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima „jaheduse“ printsiipi . Näiteks film "Uni", kus 6 tunni jooksul on filmitud magavat meest ja film " Impeerium ", kus on 8 tunni vältel filmitud Empire State Buildingut. Warholi film " Chelsea Tüdrukud" esilinastus esimese vastandkultuuri (underground-kultuuri) filmina kommertskinos. Kokku lõi kunstnik 60 filmi.
Warhol oli seotud ka muusika maailmaga . 1965 tutvus bändi "The Velvet Underground" liikmetega. Warhol produtseeris nende debüütalbumi "The Velvet Underground and Nico", mis oli sensatsiooniline.
1968. aastal tulistas energiline feminist Valerie Solanis, kes mängis Warholi filmis "Mina, mees", Andyt, sest talle tundus, et mees ignoreerib teda. Meest tulistas ta 3 korda ja ta toimetati kiiresti haiglasse, kus ta kuulutati kliiniliselt surnuks . Andy jäi siiski ellu, kuid veetis haiglas ligi kaks kuud. Naine andis end üles samal õhtul ja kandis vanglakaristust 3 aastat.
1970-80. aastatel muutus Warhol suureks meediaikooniks ja kasutas oma mõjuvõimu, et aidata noori kunstnikke.
1975 andis mees välja raamatu "Andy Warholi filosoofia: A-st B-ni ja tagasi".
LOOMING
Warhol alustas reklaamijoonistajana, mis aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertsliku ja standartsete valmiskujundite stiili kasutamise. Oma töödes rõhutas ta masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Ta oli võttis kasutusele siiditrüki, mis võimalas tal suurtes kogustes pildiseeriaid toota. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele ja nendib eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, „ Campbelli “ firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe , samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaažides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks". Warholile kuulub kuulus 15-minuti tsitaat "Tulevikus on igaüks kuulus 15 minutit".
Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel. Warhol on üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest on makstud vähemalt 100 miljonit dollarit.
THE FACTORY
Siiditüki kasutuselevõtmises aitasid Warholi hulk sõpru, kes koos moodustasid rühmituse Warhol Factory. "The Factory" ("Tehas") või "The Silver Factory" ("Hõbedane Tehas") oli Warholi stuudio. 1963. aasta novembris seadis Warhol end sisse vanasse tehasesse. Hõbedase sisekujunduse palus ta teha oma sõbral Billy Name'il. "Tehasesse" kogunes hulgaliselt koloriitseid inimesi, kelle seas oli palju homoseksuaale ja narkootikumisõltlasi. See oli pilvises muinasjutus elav kamp, kelle juhiks oli loomulikult Andy Warhol. Enamasti olid need inimesed pärit rikastest perekondadest, käisid tuntud ülikoolides nagu Harvard või Cambridge, kulutasid oma varandust kahel käel ja surid narkootikumide üledoosi kätte. Lõputa pidu "Tehases" sai läbi 3. juunil 1968.
SURM
Warholi süda seiskus New Yorgi haiglas kell 6:31 pühapäeval, 22. veebruaril 1987. aastal. Ta suri ootamatult pärast õnnestunud saipõie operatsiooni. Andy maeti tema sünnilinna Pittsburghi. Tema mälestusteenistus toimus 1. aprillil 1987 New Yorgis, Manhattanil St. Patricku katedraalis. Kuna mees suri võrdlemisi noorelt, 59-aastaselt, siis osa inimesi väidab, et Warhol on siiani elus. Siiski pole seda fakti tõestatud.
KASUTATUD ALLIKAD

http://www.kunstikeskus.ee/stuudio/virtuaalkool_pop/html/warhol_tekst.ht m

https://et.wikipedia.org/wiki/Andy_Warhol

https://www.warhol.org/

https://kunstiabi.weebly.com/popkunst-usa-s.html

https://www.fineart.no/kunstner/andy-warhol