Ingres (0)

Varstu Keskool
Referaat

J.A.D Ingres

Tea Ilisson
Juhendaja : Lea Mändmets
Varstu 2009

Ingres

Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias . 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks.
1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali “ Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud”(lisa 1) eest.
Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega , värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud.
Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed.
Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö “ Jupiter ja Thetis ”(lisa 2).
Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks “Raffael ja Fornarina” (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja aktimaalidega, üks paremaid oli “ Madame de Senonnes” (lisa 4). 1814 aastal valmis üks viimastest ehk tuntuim “Suur odalisk ” (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai halva hinnangu osaliseks .
1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis “Louis XIII tõotus”. See oli nii kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad 1825 valiti ta Akadeemia liikmeks, 1827 aastal maalis ehk oma olulisema teose- “Homerose apoteoosi” (lisa6), 1832 aastal valmis tal üks olulisemaid portreesi- “Louis- Francois Bertin” (lisa7). Kuid 34 aastal tuli suur tagasilöök “Püha Symphorianuse martüüriumiga”, mida hinnati barokseks. Ingres solvus ja saanud Roomas Prantsuse Akadeemia direktori koha, naases ta Itaaliasse. Seal ta maalis üsna vähe. Tagasi tuli ta Pariisi 1841 aastal kus teda võeti vastu suure austusega. 1842 aastal telliti temalt fresko . Ingres tegi fresko “ Kuldne ajastu” mis ei meeldinud aga akadeemiale kuna seal olevat liiga palju akti.
1853 aastal valiti Ingres Akadeemia presindendiks. 63 aastal valiti ta senaatoriks. Kui ta oli 83 aastane lõpetas ta suure tondo “Türgi saun ”(lisa 8), milles ta saavutas aktimaali täiuse.
Kunstnik suri 67 aasta jaanuaris ideelises üksinduses. Testamendis pärandas ta oma valduses olevad teosed sünnilinnale, kus hiljem avati tema muuseum . Mõni nädal peale kunstniku surma korraldati suur näitus, kus oli väljas ligi 600 teost kunstniku loomingu erinevatest perioodidest.
LISAD:
(lisa 1 “Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud”
1801.
Achilleus oli kreeka kangelane, vapper võitleja Trooja sõjas, Agamemnon aga kreeklaste ülemjuhataja samas sõjas. Sõja 10. aastal võttis Agamemnon Achilleuselt ära orjatar Briseise. Selle peale Achilleus vandus, et tema ja ta mehed ei võitle enam troojalaste vastu. Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele keelitustele-meelitustele vastas Achilleus, et Agamemnon on teda alati vihanud ja petnud. Achilleus hakkas jälle sõdima alles siis, kui Hektor oli tapnud ta sõbra Patroklose.)
(lisa 2
”Jupiter ja Thetis”
1811.
Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal , jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö. ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera ), siis lapsi oli tal paljude jumalannade ja lihtsurelikega. Ta ihkas ka Thetise armastust. Kuid soov kustus, kui oraakel ennustas, et Thetise ja Zeusi poeg saab isast tugevamaks. Seda ei olnud kõikvõimsale Zeusile vaja.)
(lisa3
“Raffael ja Fornarina”
1814.
Raffaello Santi (1483- 1520 ) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt , kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", " Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia ", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega ". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.)
(lisa 4
”Marie de Senonnes”
1814.)
(lisa 5
”Suur odalisk”
1814.
Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar.
Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad , et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. )
(lisa 6
”Homerose apoteoos”
1827.
Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus.
"Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus . Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius , kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine , Shakespeare , Mozart , Tasso ja võimukas Poussin . Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine , ees aga Corneille . Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos , Platon, Sokrates , Perikles, Michelangelo , Aristoteles , Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros , Demosthenes, Aischylos , Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso.
Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. )
(lisa 7
”Louis-Francois Bertin”
1832. ) “Louis-Francois Bertin”
(lisa 8
Türgi saun
1863.)