Impressionism maalikunstis, muusikas, kirjanduses (2)

IMPRESSIONISM  
                                                (19. sajandi lõpp)
IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. 
MAALIKUNST
Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. 
Prantsuse kunstnikud – impressionistid : Claude Monet , Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil.
MAALIDE TEMAATIKA – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid , ei maalinud niivõrd esemeid kui just valgust ja õhku,loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest, kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist.
MAALIDE SÜžEE - suurlinn , selle tänavad, väljakud, kohvikud . Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga. Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus. Inimene liikumises ja alasti inimkeha.
Realist  Courbet  oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874 . aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö " Impressioon . Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks"nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression – tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja kirjanduse probleeme aristokraatlikes salongides, siis nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud.
MUUSIKA
Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy  loomingust. Muusikas tekkis impressionism sajandivahetusel.
Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.
Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism . Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel.Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine ), habras rütm.
Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé  luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem  "Fauni pärastlõuna".
KIRJANDUS
Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia , prantsuse kultuurialas.
TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühižanrid - luuletus, novell , lühiromaan.
IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES:
Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun , Saksa - Bernhard Kellermann
IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES:
Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus “Siuru” ( 1917-1919).

• Friedebert Tuglas ( 1886 -1971) - impressionistlikud novellid ( kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915)
  

• Marie Under (1883 –1980) - impressionistlik noorusluule , (rühmituse “Siuru” aegne looming), luulekogud, “ Sonetid ”(1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri ” (1918)
  

Underi impressionistlik luule: teemad armastus ja loodus, rõhutatult naiselik, meelelise armastuse kujutamine šokeeris, palju lõhnu, värve, klassikaline vorm, eelkõige sonett , palju aialilli.

• Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936)
  

Värsikogud "Villem Grünthali laulud" (1908), " Kauged rannad " (1914), Impressionistlikud looduspildid, rannamaastikud.

• Anton Hansen Tammsaare ( 1878-1940)
  

Psühholoogiliste üliõpilasnovellide teemaks noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhted : 1908 “Pikad sammud”, 1909 “Noored hinged ”, 1910 “Üle piiri”.