Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda Ka ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil
Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unistus on tõeks saanud. Neid eestlasi, kes on uskunud oma maa vabadusse,
nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.
meelekogemuste kaudu. Aquino Thomas lähtub inimese mõistest, püüdes leida inimese olemisprintsiipe tema olemasolu analüüsides. Inimene on Jumala poolt loodud. Thomas rõhutab, et inimene on Jumala poolt loodud kehalis-vaimsena. Inimese kehaline loomus ei ole järelikult loomise puudujääk, vaid Jumala kavatsuslik, inimese olemusmääratluse aspekt. Hing ei ole loodud kehast varem ja sõltumatult. Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena. Thomas kummutab uusplatoonilise käsitluse ehk dualismi idee. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertsalaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris 7.märtsil 1274. 1323. aastal kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Tema peateos on „Teoloogia summa
Kuid muuta oma mõttemaailma pole lihtne teoses sümboliseerib seda protsessi kohus seitsme surmapatu üle, mis peagi muutub paroodiaks, sest süüdistatavate käitumine on süüdistuse täielik vastand. Süüdistus seitsmendas surmapatus, (mõtte-, südame-)laiskuses, langeb osaks peategelasele. Kohus süüdistab teda südametunnistuse puudumises ja kodumaa reetmises. See hetk saab murdepunktiks mina-tegelane näeb läbi kohtu ebaõigluse ja kummutab süüdistuse väitega, et tema on kõigi ülejäänute südametunnistus, mida nad püüavad maha suruda. Sellega ületab peategelane ka oma hirmud ja kahtlused ning lahkub kohtust ja ka Majast võitjana. Maarja
5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Singer, P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste) 1.Võrdsuse põhiprintsiip miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras? 2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised? 3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga. 4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab? 5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi) 6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu 7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda? 9.Loomade tapmise probleem. Inimelu pühadus kui spetsiesistlik argument. 10
tundub). Tavaline postmodernne teos ei taotle saladuse või tõe paljastamist, vaid üksnes fikseerib need, jättes ruumi filosofeerimisele – “mis on üldse võimalik”. Autorist saab filosoof. 70ndatel hakkasid postmodernismi mõistet tarvitama kunstikriitikud. Postmodernismile omistatakse järgmised tähendused: Pärast modernismi tulev – laiendab tendentse, mis modernismis juba sündinud Kontramodernism – kummutab, oponeerib ``hiliskapitalismi ekvivalent`` - kogu postindustriaalne kapitalism Järelmoderism Kunstistiilide eklektika ``Globaalse küla`` fenomen – kultuuride, rasside, imagode, kapitali, toodete, teabe globaliseerumine. Postmodernismi märksõnad: Kaos – maailm pole selgelt etteantud, mis ootab avastamist, tundmaõppimist,
usuta. · Moraaliargument: moraal ei saa eksisteerida ilma Jumalata. Vastuväide: ka ateistide hulgas on moraalsed inimesi. · Transtsendentaalne jumalatõestus: loogika, teadus, eetika ja teised head asjad on mõttetud, kui Jumalat ei ole; järelikult peavad Jumala olemasolu vastased argumendid olema vastuolulised. Tänapäeval loogikas ja loodusteadustes Jumala mõistet üldiselt ei kasutata, mis selle väite kummutab. · Kristlusele spetsiifiline kristoloogiline argument: Jeesuse Kristuse elu, nagu see on kirjas Uues Testamendis, tõestab tema usaldusväärsuse, nii et me võime olema kindlad selles, mida ta Jumala kohta ütleb. Pascali kihlvedu, mis ei ole küll jumalatõestus, püüab mänguteooria abil näidata, et Jumalasse uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike
ning see on sätestatud seadusega ja kehtivas korras ning pädevate subjektide poolt (promulgeerimise staadium). 2) ...avalikustatud seaduses sätestatud korras. 3) ...akt ei ole tunnistatud kehtivuse kaotanuks seaduses sätestatud korras. Õigustühine akt - õigusakt on promulgeeritud, kuid kehtestatud menetlusekorda rikkudes. Promulgeerimise reeglite eiramise puhul lähtutakse järgnevast: 1) Õigusaktide hierarhias ülal pool (suurema õigusjõuga õigusakt kummutab madalama) 2) Eriseadus kummutab üldseaduse 3) Hilisem seadus kummutab varasema Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, kuid võib ka hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. 26. Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid: Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid:
10.) Hing hakkab omama ideid alles siis, kui ta hakkab tajuma. Ennist oli juttu, et kuna reflektsioonid tekivad hiljem nõuavad nad palju rohkem tähelepanu. Vaimu tegevus toimub pidevalt aga paljud tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste sarnaseks ning ei tekita inimeses piisavalt sügavaid muljeid. Kui inimene suudab aga oma vaimu tegevusest eristada selgeid ning kestvaid asju siis ta hakkab neid ka ise tajuma ning seega ka omama. 11.) Seisukoha, et hing mõtleb alati kummutab see, et inimene on oma mõtlemisest alati teadlik. See, et hing mõtleb alati vajab tõestust. Kui inimene aga magab ei ole ta võimeline andma aru oma mõtetest isegi siis kui ta keset neid ,,mõtteid" üles aetakse. Kogemused näitavad meile, et mõnikord me mõtleme ja teeme õige järelduse. Meis on midagi, millel on mõtlemisvõime. Kuid selles, kas me pidevalt mõtleme ei saa meil olla suuremat kindlust kui kogemus meile annab
Tõde Süüdi Pole süüdi KOHTU OTSUS Jim üles puua OK Suur viga Jim vabastada viga OK Suure vea esimest liiki vea tegemise tõenäosus on piiratud olulisuse nivooga (significance level). Enamasti 0,05. Kui teadlane ekslikult kummutab nullhüpoteesi (nullhüpoteesi väide on õige kuid teadlane kuulutab väite olevat vale), siis tehakse I-liiki viga. Olulisuse nivoo (significance level) maksimaalne lubatud tõenäosus teha I-liiki viga. Kuidas tagada, et I-liiki viga ei juhtuks suurema tõenäosusega kui olulisuse nivoo lubab? Otsustusreegel: 1) Kui p-väärtus < olulisuse nivoost siis otsusta, et õige on H1 (oleme tõestanud, et H0 ei pea paika)
Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina, võitis 28 võistlust järjest. Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson
Rohkem pööratakse tähelepanu välistele aistingutele ja inimese tegevused ei ole nii tähtsad. 9) Kuidas saate aru, et ideede tajumine on ideede omamine ? Kui inimesel on idee, siis ta peab seda tajuma. Ta peab aru saama, et tal on idee ning mis see endast kujutab. Kui ta seda tajub ning tunneb, saab ta aru, et tal on idee. Kui inimesel midagi on, siis ta omab seda. Samamoodi on ka ideega, kui ta saab aru , et tal on idee ehk ta tajub seda, siis ta ka omab seda. 10) Mis kummutab seisukoha nagu hing mõtleks alati? Milles seisneb mõtlemise ja mõtlemisest teadlik olemise seos? Seda on vaja tõestada, kuid keegi ei saa seda tõestada. Nagu ütles Locke, et on kaheldav, kas ta mõtles kogu öö või mitte. Me ei tea seda, kas me öösel mõtleme või ei. Kui me ei mõtle ja me seda teaksime, võiks kindlalt väita, et hing ei mõtle alati. Kuid me ei tea seda. Inimene ise ei taju seda, kas ta mõtleb kogu aeg või mitte
Empirismi kriitika seminari küsimused: 1. Kuidas Popper mõistab empirismi? Popper pidas seda oletuslikuks ja hüpoteetiliseks need pärinevad inimese kujutlusvõimest. 2. Miks Popperi arvates empirismi argumendid ei pea paika? Sest ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Me ei tea iial ette, et milliseks kujuneb järgmine vaatlustulemus. 3. Mis siis on teadmiste allikaks, kui vaatlus ja eksperiment seda ei ole? Popperi järgi tuleb esitada hüpotees, oletus, mida hakkavad üritama teadlased kriitika ja kontrollimise teel ümber lükkama. Kui oletus on sellele vastu pidanud, võib selle esialgu omaks võtta, kuid siiski jääb ta ainult oletuseks üldistuse kindel teadmine pole võimalik. 4
tahaks teha midagi kiirustamata, millesse saab rohkem süveneda ja mis ütleb rohkem kui kuus minutit otse-eetri-intervjuu. Ta loodan, et mul neid võimalusi tuleb. Anu armastus Aastaid on sahistatud Anu Välba kirglikust läbikäimisest rezhissöör René Vilbrega. Nende tööalane klapp pidavat olema ideaalne, kuuldavasti mõistavad nad teineteist pilgust. Sosistatakse ka, et nende pikad koostöötunnid olevat sageli öösse nihkunud. Jutud tema ja Anu suhtest kummutab ka Vilbre ise: «Meie vahel ei ole loomulikult mitte midagi sellist!» Parim saatejuht Anu Välba on korduvalt valitud parimaks naissaatejuhiks televisioonis (ajakirja Nädal küsitlus, kolleegipreemiad). Sügishooajal ei jätka tuntud teletandem Anu Välba ja Marko Reikop oma saatega "Paar", vaid alustavad uuega. ETV avalike suhete juht Anneli Tõevere-Kaur sõnas, et kuna Reikop ja Välba on nii tugevasti telemaastikul kokku kasvanud, siis hakkavad nad uuel hooajal vaatajaid
Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast – lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte
bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud, pidanuks seda tegema keegi teine. Selles mõttes oli Stalin revolutsioonilise poliitika täideviija. Kuid ta oli ka vastuoluline inimene: tohutute vägitegudega kaasnes ülim julmus. Carri sõnul oli ta vabastaja ja türann. Selle mõtteviisi peavastane on Ulam, kes eelistab rohkem rõhutada Stalini vigu ja leiab, et Venemaa käsi oleks temata käinud hoopis paremini. Ta kummutab väite, et just Stalini indstrialiseerimiskava abil lohistati Venemaa 20-ndasse sajandisse vastupidi, teistsuguse valitsuse puhul, võimalik, et isegi Tsaari Venemaa puhul olnuks edasiliikumine hoopis kiirem. Ka pole õige väita, nagu sillutanuks Stalin tee võidule Teises maailmasõjas; kui üldse miski, siis pigem oli ta takistaja, olles eelnevalt hävitanud arvutul hulgal inimesi, kellest oleks sõjaraskustes kasu olnud.
Londoni Tate Gallery's on avatud ühe abstraktse kunsti juhtkuju Jackson Pollocki maalide ja visandite retrospektiivnäitus, millesarnast pole Suurbritannias olnud enam kui 40 aastat. New Yorgist Londonisse jõudnud näitusel on eksponeeritud 80 maali ja kolm Pollocki visandimärkmikku, mille peenelt viimistletud joonistused kummutavad müüdi sellest, et kunstnik ei osanudki joonistada. -6- Näituse kataloog kummutab ka teise põhilise müüdi Pollocki kohta. Analüüsides arvuti abil umbes 500 fotot ja filmilõiku, mis dokumenteerivad erinevaid etappe Pollocki teoste valmimisel, jõudsid uurijad veendumusele, et ka Pollock visandas esmalt mingid konkreetsed kujutised ning hakkas neid seejärel värviga katma. Abstraktne kunst Ameerikas Abstraktsionismi peamine suund on Ameerikas 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism
tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala) Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess (feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega KOMMUNIKATSIOONISKEEM Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast
Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik?Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul.
õigusjõuga õigusakt või norm. On ülimuslik madalama suhtes, vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga aktist. 2)lex specialis derogat legi generali erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes, ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes. Kui erand kummutab kogu reegli, ongi ta ise kogu reegel. 3) lex posterior derogat legi priori hilisem sama õigusjõuga õigusakt on sama õigussuhete reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast. Haldusmenetlusseadus §88. Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. §89. Määruse õiguspärasus - (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab
tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.
Kelly Sule 12.a Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“ ÜLESANNE 1 Tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas Põhja-Norras. Tegevus algab Dina isa, lensmani, talus. Dina on viieaastane. Tema ema Hjertrud võtab ta endaga pesukööki kaasa. Dina uudishimu on suur ning ta läheb katla juurde, kus keeb lehelis. Väike tüdruk kummutab katelt nii, et selle sisu äh- vardab teda ära põletada. Äkki keerab ema pea katla poole, märkab tüdrukut varitsevat ohtu ning sööstab teda päästma. Ta saab põletada ja sureb. Sellest hetkest alates ei salli isa tütart ega tema nut- tu. Ta saadab tütre kodust eemale, hiljem võtab talle koduõpetaja, Lorchi. Too õpetab Dinat tšellot ja klaverit mängima. Kui Dina oli 16, pidi ta isa soovil abielluma Jacobiga. Mees viis ta enda koju, Reinsnesile. Ülejää-
Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Kui ta oma vestluskaaslase mõistete määratlemise juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. (Loogiliselt on lause paradoks: kumbki pool kummutab eelmise). Erinevalt võltstarkadest lepin, et tarkus on jumalikku päritolu. Näeme, et Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. Oma tegevuse mõtet nägi Sokrates n.ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese
(41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja tarkadest meestest, rüütlist ja teenijapiigast, lihtsatest ja lustlikest karjastest. (46) Formaalne autunne on nii tugev, et eksimine etiketi vastu, nagu veel tänapäevalgi paljude Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53) Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks. Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline
Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik?Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul.
poolt saab Sokratese “noorust” siin ka nii tõlgitseda, et antud dialoogis esindab Sokrates veel Platoni väljakujunemata, esialgset õpetust. Või siis selliselt, et ajalooline Sokrates ei esindanud tegelikult seda ideedeõpetust, mille Platon oma küpse perioodi teostes talle suhu on pannud. Igal juhul esindab Sokrates siin ühtlaadi ideedeõpetust, mille Parmenides vestluses temaga võtab kriitilise vaatluse alla. Nii sugenevast diskussioonist tuleb võitjana välja Parmenides, kes kummutab kõnealloleva ideedeõpetuse. Niisugune teemakäsitus kergitab Platoni lugeja ette muidugi mõistmise probleemi – kas seda tuleks mõista nii, et oma hilisloomingus Platon loobus ideedeõpetusest või on siin kõne all mitte niivõrd ideedeõpetus ise kui teatud ekslik, ebaküps tõlgitsus ideedeõpetusest, mida “noor Sokrates” pole veel jõudnud piisavalt läbi mõtelda? Dialoogi tekst ei anna neile küsimustele ühetähenduslikku vastust.
Niisiis peab jällegi tunnistama, et meeltega tajutavates nähtustes olemusliku ülesleidmine eeldab, et inimene juba omab mingit eelnevat olemuse-tundmist. Seda probleemsituatsiooni kirjeldab Platon oma varasemas dialoogis “Menon” (80d-81e). Varastele dialoogidele iseloomulikult on selleski kõneluse all eetiline temaatika, nimelt küsimus “Mis on voorus?”. Sokrates palub siin oma vestluskaaslasel Menonil anda vooruse olemusmääratlus, seejärel aga kummutab sokraatilise dialektika vaimus partneri poolt väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi lahendada ja nagu tavaliselt osutub, et ükski vastus pole mittekritiseeritav, ütleb Menon, et see ettevõtmine – jõuda teadmisele selle kohta, mis on voorus – pole üldse teostatav. Ta võrdleb mõtlemist teadmise otsimisega ja osutab sellele, et otsimine saab sihile viia vaid siis, kui teatakse, mida otsitakse
autor drastiliste aktide, tapmise, reetmise, kangelaslikkuse taga hoopis midagi muud. Siin peitub ka üks põhjus, miks Vetemaa lühiromaanides on nii palju deheroiseerimist, «pühaduse rüvetamist», skeptilis iroonilist suhtumist argiteadvuse poolt heaks ja ilusaks peetusse. «Kalevipoja mälestused» on üldiselt kantud tavapärase jõukangelase müüdi pilamise vaimust ning ka «Reekviemi» lõpp kummutab käibekujutlusi kangelaslikkusest. Romantilised paisutused emmakumma, kas pahelisuse või kangelaslikkust suunas ei ole Vetemaa väikeste romaanide maailmale tüüpilised. Mõneti erandlik on selles mõttes Kalevipojaromaan. Vetemaa skeptilise, väärtusi ja positiivsust mittepakkuva, pigem mahakiskuva maailma taustal tõuseb just Kalevipojaromaan esile oma positiivse programmi poolest. Kui «Pillimehes» viis sügav hingeline kriis tegelase moraalselt alla, siis «Kalevipoja
Piltlikult öeldes, kujunenud negatiivne hoiak kaitseb inimest ebasoovitavate tulemuste eest. Vajalike tulemuste saavutamiseks kasutatakse töises tegevuses positiivset ja negatiivset kinnitust. Need annavad tagasisidet selle kohta, kas antud inimese tegevus osutus kooskõlas olevaks antud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise viisidega või mitte. Positiivse kinnituse viise töises tegevuses on mitmesuguseid See kummutab arusaama, nagu võiks inimest tunnustada ainuüksi head palka makstes. Juhil on võimalus valida väga paljude viiside hulgast -- ka toodud tabelis ei ole kirjas kõiki võimalusi. Vajalike tulemuste saavutamiseks kasutatakse töises tegevuses positiivset ja negatiivset kinnitust. Need annavad tagasisidet selle kohta, kas antud inimese tegevus osutus kooskõlas olevaks antud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise viisidega või mitte.
puudutab vaid põhiõiguste... Uurimistoimingud: - §§ 68, 75, 77, 83-87, 88, 79, 81, 89, 93, 95, 100. 3-1-1-22-16, 3-1-1-55-16, 3-1-1-101-15, 3-1-1-64-13 Tõendi usaldusväärsus Otsesed ja kaudsed tõendid – kas ühe tõendi pinnalt saab inimest süüdi tunnistada? Jah, saab (nt video). Üks usaldusäärne otsene tõend on piisav kohtule. Kaudsetest tõenditest kokku peab tekkima kogum, mis kummutab alternatiivsed võimalused. See üksik tõend või ka peamine tõend kogumist, mille pinnalt süüdi tunnistatakse, ei tohi olla selline, mille puhul on isikul jäänud kasutamata EIKist tulenev õigus tõendit kontrollida. Isikuline ja esemeline tõend - § 63. Isikulisi tõendeid reguleeritakse ristküsitluse regulatsiooni, esemelisi tõendeid reguleeritakse läbi dokumentide?? regulatsiooni.
algus, hiline menopaus ning eelnev haigestumine vähki. Siiski selgus, et rinnavähki haigestumise ohtu on võimalik vähendada tervislikult süües, suitsetamisest loobudes ning mõõdukalt alkoholi 35 tarbides. Kõige huvitavamaks avastuseks osutus see, et ka mehed võivad rinnavähki haigestuda. See kummutab ümber müüdi, et rinnavähk on vaid naiste haigus. Töö koostamine aitas palju paremini mõista, mida vähk endast kujutab ning andis võimaluse end kurssi viia tänapäeva võimalustega selle laialt levinud haiguse ravis. Samuti sai selgeks, kuidas end kontrollida ning milliste sümptomite esinemise korral kindlasti ruttu arsti poole peaks pöörduma. Kuna uurimustöö käigus sain vastused kõigile küsimustele, võin lugeda töö eesmärgi saavutatuks
Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha kaudu tekivad meil meeleimpulsid ning me ei saa neid usaldada, kuna tihipeale on need petlikud.Descartese arvates on kehaga seotud loomused unenäopildid. Ei saa olla kindel teadmiste õigsuses, sest kõik mida vahendab meile keha, on mõjutatud ega pruugi olla õige. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Vaim pole kehaga üks. Descartes kummutab ümber meeltest saadud info reaalsuse, meeled on kehalised, seepärast on ka kahtlue alla seadnud kõik mis on väline. Hing on miski, mis eksisteerib ajas. Keha aga nii ajas kui ka ruumis. 4. ja 5. Esitage ise kaks filosoofilist küsimust Descartes'i 2. meditatsiooni kohta ja püüdke neile vastata!Kui ma otsustan midagi/kedagi nähes, et see miski on miski, mida arvan, siis kas see pole liigselt pealiskaudne? Kas see pole mitte näilisus? Ma võin küll
soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse. Immanuel Kanti transtsendentaalne filosoofia. Sellega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul.
objektide vahelise representatsioonisuhte tervikuna küsimuse alla. Cogito ergo sum ja uusaja subjektiivfilosoofiline lähtekoht. Kahtluse niisugune radikaliseerimine teeb möödapääsmatuks refleksiooni kahtluse subjektile. Kui ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vaheline representatsioonisuhe on kõikehõlmava kahtluse alla seatud, siis jääb üle jätkata kahtlust kui kriitilist kontrolli veel vaid ettekujutuse subjekti juures. Ja just siin kummutab Descartes`i arvates kahtlus iseennast ning selles kahtluse kummutamises jõuab arutluskäik otsitud absoluutselt kindla lähtekohani, millelt võib hakata tõsikindlat teadmistesüsteemi üles ehitama. Tema väiteks on, et kõiges võib kahelda, kuid ei saa kahelda selles, et mina, kes ma kahtlen, sel ajal kui ma kahtlen, olen olemas. Selle tõsikindluse suhtes on isegi ettekujutatav kõikvõimas petis-jumal võimetu
2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - vastuolu korral varasema või hilisema õigusakti suhtes lähtutakse hilisemast. Kehtivus ajas: ¤ määramata tähtajaga õigusaktid;
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus
- Kõik eluks vajalikud teadmised pole veel omandatud. Noorus on probleem! – Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem. Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. – saabub üldisest tsüklist erinevalt (nt kool pooleli, aga minnakse tööle). Erinevus: Noortel pole kogemust, aga täiskasvanutel, nt uuesti abielludes, juba on kogemus. Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne. Noorte areng Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise. Füüsilise jõu ja intellektuaalse võimekuse omandamine. Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne
Moraal kui maailmaolemus oli vabadus ja autonoomsus. Riukalik skepsis – Kanti teoreetiline filosoofia ja puhta mõistuse kriitika olid skeptilised, sest need polnud teoreetiliselt tõestatavad. See, mida teoreetiliselt tõestada ei saa, seda tuleb praktiliselt postuleerida. Kant lähtus sellest, et moraal on faktiliselt olemas ja on ratsionaalne eeldada, et on olemas selline maailm ja talle olemuslik moraal ja seega ka vabadus. Salakäik vanale ideaalile – kummutab kõik ja siis kummutatu seab jälle ülesse praktilises filosoofias. Nietzsche ütleb, et teoreetiline filosoofia Kantil on seega pettemanööver, et salaja ikkagi tuua tagasi vana ideaal. On olemas siiski maailm, mille olemuseks on moraal. Reaalsusest tehti „näilisus“ tähendab, et see pole asi ise, vaid see kuidas asjad nähtuvad. Nietzsche jaoks reaalsus oli meeltega tajutav maailm. Asi ise pole aga meeltega kätte saadav
Õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema või madalala õigusjõuga õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; a) Kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; b) Kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. Hilisem sama õigusjõuga õigusakt või norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu korral varasema ning hilisema vahel lähtutakse hilisemast.
Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess (feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod -- teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega (tagasiside, nt loengupidamine). Kommunikatsiooniskeem Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega)
õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - hilisem sama õigusjõuga õigusakt või -norm on
teatri, filosoofia ja religiooni piirimail vene sümbolistid. Romaan-tragöödiad ütles Dostojevski romaanide kohta Vjatseslav Ivanov. Ütles, et on vaja meelde tuletada antiikmüsteeriumite käsitlus, et Dostojevskit teatris realiseerida. Ivanov otsis uut teatrit, uut võimalikku teatri just Dostojevski kaudu. Ta arvas, et teater peab muutuma selleks, et olla võimeline mängima Dostojevskit. Hiljem tuleb Mihhail Bahtin, kes tegelikult kummutab igasuguse võimaluse Dostojevskit teatris mängida. Ta avastas Dostojevski poeetika iseärasused. Räägib sellest, et Dostojevski romaane pole võimalik adekvaatselt lavale kanda, sest seal on kõik süzeeliinid võrdväärsed mängus ühel ajal mitu etendust. Bahtin räägib, et teater on võimeline endasse mahutama ühte põhiliini. Dostojevskil mitu liini, polüfoonilised romaanid ehk mitmehäälsed. Bahtini arvates ei olnud see aind esteetiline kategooria, vaid ka
seltskonnas ja jagas seal õpetusi. Sokrates ei kirjutanud mitte midagi, aga tema sai suureks eeskujuks oma õpilastele Xenophon ja Platon. Nad mõlemad kirjutasid Sokratesest idealiseerivalt, aga nad on põhilised allikad. Platon pani tihti oma jutustustest esitama Sokratest oma seisukohti ehk on raske vahet teha, mis on Platoni ja mis Sokratese seisukoht. Nende teostes ilmub Sokrates sofistide vastasena, kes kummutab nende vaateid. On olemas ka teine allikas, komöödiakirjanik Aristophanes, kes kirjutas "Pilved", kus peategelane oli Sokrates. Seal kujutati teda nii nagu lihtne ateenlane nägi. Seal ilmneb Sokrates naeruväärse sofistina, kes õpetab igast jama. Ehk kuigi ta liikus nende seltskonnas, vastandus ta sofistidega. Esimese asjana rõhutas ta seda ,et ta ei õpeta raha eest. Teine asi oli see eetilised normid on absoluutsed ja inimesele juba ette antud, vb jumala poolt
või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist). lex specialis derogat legi generali — erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB!: 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või - normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta. lex posterior derogat legi priori — hilisem sama õigusjõuga õigusakt või -norm on sama õigussuhte reguleerimisel ülimuslik varasema suhtes ehk vastuolu juhul varasema ning
ei jää naisele positiivset ruumi: Naine on kas passiivne või teda ei ole olemas. Kogu tema teoreetilist kavatsust, mis on suurel määral innustust saanud Jaques Derrida ideedest ja intellektuaalseist strateegiaist, võib teatud mõttes kokkkuvõtlikult nimetada katseks lammutada see logotsentristlik ideoloogia kuulutada naine elu, võimu ja energia allikaks ning tervitada uue, naiseliku keele tulekut, mis lakamatult kummutab neid patriarhaalseid binaarseid skeeme, kus logotsentrism naisi rõhuda ja vaikima sundida püüdes mängib kokku fallotsentrismiga. Naiselik teooria Naiselik teooria tähendaks oma lihtsaima definitsiooni kohaselt teooriaid, mis tegelevad naiselikkuse tõlgendamisega. Feministlikust vaatenurgast on säärase mõtlemise viga selles, et ta on eriti aldis biologismi rünnakuile ja pöördub tihti kogemata hoopis teooriateks naissoo olemusest
annaabi.ee 
