Anu Välba (0)

REFERAAT
Anu Välba
Kool
Klass
Nimi
Aasta
Anu Välba elulugu 3
Esimesed tööaastad 3
Teised inimesed Välbast 4
Anu sisemaailm 4
Õpingud 5
Saated 5
Anu armastus 6
Parim saatejuht 6

Anu Välba elulugu

Anu Välba on sündinud 14. mail 1974ja on eesti tele- ja raadioajakirjanik. Pärnumaalt Torist pärit Anu Välba on lasteaednikust ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. Lugesin Kroonikast, kuidas Tori põhikoolis tulevasele teletähele inglise keelt õpetanud pedagoog Linda Kolk kasutab Anust rääkides vaid ülivõrdeid rääkides, et ta oli hoolas, püüdlik ja rõõmsameelne laps. Väsimatu pioneer ning klassi priimus, kes õppis viitele. Eriti tõstab õpetaja esile Anu head kasvatust.
Anu on enda kohta ise öelnud, et on liialdusteta täiesti tavalise Tori kodu täiesti tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas meelsamini luurekat mängis ja kanadele tsirkusetrikke õpetas. Muusikaõpingud jäid katki ja kanad trikke selgeks ei saanud. Suure tühjuse asemele tulid rahvatants ja näitering, kergejõustikutrenn ja muud ringid. Ta mäletab selgesti oma esimest iseseisvat reisi rongiga Tallinna, kui tuli majanduskooli pabereid tooma . Täiesti üksi. Oli siis kuueteistkümneaastane. Talle oli tõsiseks katsumuseks jõuda Balti jaamast „Estonia“ teatri juurde trollipeatusse. Küsis teed igal tänavanurgal. Nüüd on ta viieteistkümne aastaga täiesti kohanenud ja leidnud, et enamik sõpru ja tuttavaid on tulnud maalt pealinna õnne otsima , kuid tunnevad end juba põliste tallinlastena.
Vähesed mäletavad, et tegelikult toimus Anu Välba üks esimesi ülesastumisi teles aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga». Mängijatoolil. ETV grimeerijale Mare Bachmannile jäi Anu juba tollal meelde tänu tüdruku säravale naeratusele, mis on ja jääb ambitsioonika saatejuhi kaubamärgiks.

Esimesed tööaastad

Anu esimestel tööaastatel peeti teda siiski vaid halliks hiirekeseks, kes mööda telemaja pikki koridore püüdlikult ringi sibas. Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud .
Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Anu Välbat seinast seina. On neid, kes, lubades kas või mürki võtta, väidavad, et just Anu oli see, kes naiselikku salakavalust ja intriige appi võttes «Hommiku-TVd» vedanud supertähe Reet Oja telemajast välja sõi ja hommikuprogrammi seejärel endale napsas.
Teised kolleegid aga ei leia Anus ainsatki intriigipunuja omadust ja peavad lugu Reet Ojaga väljamõeldiseks. «Ma pole kordagi kuulnud , et Anu kellegi kohta midagi halvasti ütleks,» kostab Reet Linna. Kuuldes, et mõned julgemad tema nooremat ametiõde intriigipunujaks nimetavad, vajub Linna mõttesse. «Tal on oma noore ea kohta olnud suurepärane edu. Küllap on tal lihtsalt palju kadestajaid. ETV juhtkond soosib teda ning ta on varakult paljude projektide juures olnud,» arutleb Linna.

Teised inimesed Välbast

Mare Bachmann nendib, et kui tänases ETVs üldse peenetundelisi noori daame leidub, siis tuleb sõrmega just Anu suunas näidata. «Ta suudab väga diskreetselt inimestele oma soovid selgeks teha. Oma tahtmise saamisel ei astu ta kunagi üle piiri!» toonitab nüüdseks Välbaga aastaid koos töötanud Bachmann.
Sama toonitab ka operaator Mart Viisileht: «Mingeid hommikusi skandaale pole küll iial olnud. Ja kui mõni saatekülaline hommikuti sisse magab , ei satu Välba sellest kunagi paanikasse.»
Nimekas teleprodutsent Raivo Suviste ütleb, et Anu on tõeline proff, kelle saated on raudse reeglina hiilgavalt ette valmistatud. Telemaja lähedal asuvas korteris üksi elav Anu on alati teistest varem kohal ja oma materjali korralikult läbi töötanud. «Sageli vaatab ta saated hiljem uuesti läbi ja analüüsib neid,» jutustab Suviste.
Mare Bachmann täiendab omalt poolt: «Kui Anu grimmitooli istub, ei vaata ta eriliselt peeglisse, mis temaga tehakse. Ta muretseb rohkem saate kui huulepulga pärast!»
Anu üheks trumbiks peetakse oskust liuelda liblika kombel üle teemadest, mida ta päris hästi ei valda. Samas heidetakse Välbale ette teravuse puudumist. Kuid vaevalt et urgitsemine, põrmustamine ja külaliste nurkasurumine «Terevisiooni» kontseptsiooniga sobikski. «Mõnele juhmimale papagoile võiks ta ikka koha kätte näidata!» suskab sellegipoolest üks teletoimetaja.
Üks inimene, kellest Anu alati piiritu soojusega räägib, on tema ema Malle, sama energiline kui tütargi. Ühiskondlikult aktiivne Malle Välba on isegi Tori vallavolikogusse kuulunud.
Reet Linna tunnistab , et nende soojadele suhetele vaatamata jätab Anu väga palju asju enda teada. Näiteks telemajas ei tea tema eraelust keegi kuigi palju.

Anu sisemaailm

Anu ei kipu enda sisemaailmast kellelegi väga midagi rääkima Ja saatejuhi roll on ju eeskätt saatekülalisi avada ja neil kõnelda lasta. Seepärast ei teata ehk kuigivõrd sellestki, et Anu on mitmel puhul ka mängufilmide juures töötanud — produktsiooni assistendina. Ilmar Raagi ,
René Vilbre, Jaak Kilmi ja Rainer Sarneti juures. Ise ta sellest tagasihoidlikult palju
rääkida ei taha. Ütleb, et need on ikka alles nagu õpipoisi proovitöödena tehtud. Aga Raag peab Andres Arro ja Anu Välba produktsioonimeeskonda oma lemmikuks.
Kui Arro ajab vaikselt ja kindlalt asju, siis Välba lihtsalt võlub inimesed ära. Ka „Kreisiraadio“ teleülesastumistega on Anu seotud olnud. Näinud sellise kultushuumori sündi nii lähedalt, usub ta Oja-Võrno- Leinatamme näitel, et sünergia inimeste vahel võib teha imesid. Ennastki peab Anu rohkem meeskonnainimeseks kui soleerijaks.

Õpingud

See, et ta telereþiid õppima sai, oli ta senise elu suurim sündmus ja unistuse
täitumine.Anu oli kogu kooliaja aktiivselt näitlemisegategelnud, kuid väheke enne
keskkooli lõppu tabas teda seletamatuhirm esinemiste ees ja ta loobus sellest.Lavakast ei julgenud ta enam mõeldagi. Astus hoopis Tallinna Majanduskoolihotellitöö erialale ja kogus seal end kaks aastat, siis pakkus end telesse, sai noortesaadetesse ja seejärel astus pedasse. Sisseastumiseksamitel oli taerialaeksami hinne 3. Kooli algus oli raske, ta olin üks kehvemaid erialal — etüüdid, lavastused ,näitlemised, miski ei tulnud välja. Elusesimest korda ei saanud ta oma kooliasjadega hakkama — pähe õppida eiandnud ju midagi, tuli ise mõelda.Nuttu ja ahastust oli tal omajagu , kui kursusejuhendajad Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm temast uut inimest püüdsid kasvatada. Aga nad ei andnud alla ja Anu on selle eest neile väga tänulik. Kursusekaaslastega oli tal vedanud. Kurja konkurentsi pole nende vahel iial olnud, pigem vastupidi. Karm kooliaeg kasvatas neid päris kokku. Siiamaani peavad nad kõik koos jaaniõhtuid. Ja tuletavad meelde Toomas Lõhmuste legendaarseid sõnu, et „ lapiga ei maksa ikka lööma minna” ja et „tuleb rohkem junnata oma mõttega”.

Saated

Anust sai saatejuht üsna proosalistel põhjustel — reþii tegemine lihtsalt ei tulnud välja, see ei huvitanud teda nii väga kui tele sisuline pool ja kuna Lõhmuste oli temast arguse välja peksnud, julges ta kaamera ees suu lahti teha küll.
Ta naudib võimalust olla oma tööd tehes aus, st, et ta on saanud saateid teha teemadel , mis teda huvitavad (kuigi teles töötades ei saa lähtuda ainult iseenda maitsest) ja mis tema arvates võiksid huvitada ka teisi. Ta on saanud koos töötada (ja töötab praegugi) väga heade professionaalidega. Mis põhiline- teda on lastud katsetada. Teda on usaldatud. See on kõige olulisem. Kõige raskem on vaataja tähelepanu köita ja süda võita ilma kompromissideta tabloidiga, kuigi seda on kõige odavam teha. Ta ei taha väita, et see peaks andma õigustuse pikkadele igavatele lohisevatele intervjuudele mõnel väga olulisel teemal, aga neid sisulisi jutte ja saateid tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele, viitsimata vormiga üldse mingit tööd teha, rääkimata promomisest. Ega sisukas ei pea tähendama igavat. Selle tõestuseks on väliskanalitel muidugi palju saateid, meil ehk „OP!“, „Tegelikkuse KesKus“, „Ajalik ja ajatu“ ja „ Terevisioon “
püüdleb ka selles suunas.
Ta on tundnud professionaalset kadedust kõige enam oma kolleegi Marko Reikopi suhtes. See pole halb kadedus , sest ta on ikka oma tööd tehes väga hea! Ja siis Anu proovib teha ka nii nagu tema ning see kukub hale välja, aga see paneb otsima, kuidas Anu siis võiks ekraanil vaatajat köita ja intervjueeritavat üllatada. Ühesõnaga, sellist liiki kadedus teeb rahutuks ja paneb siblima.
Seda, et Anut keegi kadestab, pole ta tähele pannud , või kui, siis ainult üks kord — kui ühte 2. klassi juntsude ekskursiooni läbi telemaja vedas, ei andnud neile rahu, kuidas ta ikka „ Buratino “ tegelastega ühte majja tööle sai, nad tahavad ka.
Kui Anu kriitikast räägib, siis on ta öelnud, et netikommentaaride kriitika on lootusetu värk, aga kriitika, mis tuleb inimestelt, keda ta austab, on hea. Kuigi ta ei võta seda naerusui vastu, tunnistab,et tal on hea meel, kui keegi analüüsida viitsib. Tavaliselt keegi ju ei viitsi. Sisulist tagasisidet on vähe, ja et vältida mõttelaiskust, mandumist ja unelevat rahulolu, piitsutavad nad Reikopiga ise teineteist.
Ta vaatab ka kodus televiisorit väga palju. Liigagi palju, vahel täitsa valimatult.
Talle meeldib sealt juhuslikult midagi head avastada . Aga vahel on ikka piinlik ka — tegijate pärast, kes on rahul endaga ja naudivad iseend ekraanil.
Kui otsesaate närv ajapikku kaob,siis omamoodi pinge jääb ikka. See õnneks teda tühjaks ei ime, vaid sunnib pigem kontsentreeruma ja ei lase kellelgi end liiga mugavalt tunda. See paneb proovile. Nii intervjueerija
kui ka intervjueeritava. See on hõrk tunne. Pikapeale see muidugi väsitab ja Anu tahaks teha midagi kiirustamata, millesse saab rohkem süveneda ja mis ütleb rohkem kui kuus minutit otse-eetri- intervjuu .
Ta loodan, et mul neid võimalusi tuleb.

Anu armastus

Aastaid on sahistatud Anu Välba kirglikust läbikäimisest rezhissöör René Vilbrega. Nende tööalane klapp pidavat olema ideaalne, kuuldavasti mõistavad nad teineteist pilgust. Sosistatakse ka, et nende pikad koostöötunnid olevat sageli öösse nihkunud.
Jutud tema ja Anu suhtest kummutab ka Vilbre ise: «Meie vahel ei ole loomulikult mitte midagi sellist!»

Parim saatejuht

Anu Välba on korduvalt valitud parimaks naissaatejuhiks televisioonis (ajakirja Nädal küsitlus, kolleegipreemiad).
Sügishooajal ei jätka tuntud teletandem Anu Välba ja Marko Reikop oma saatega "Paar", vaid alustavad uuega.
ETV avalike suhete juht Anneli Tõevere- Kaur sõnas, et kuna Reikop ja Välba on nii tugevasti telemaastikul kokku kasvanud, siis hakkavad nad uuel hooajal vaatajaid rõõmustama lausa igal õhtul.
"Usun, et vaatajad rõõmustavad, sest "Terevisiooni" fenomen kehtib nende puhul siiamaani - neid tahetakse näha, tiheminigi kui kord nädalas. Töö uue saate sisuga alles käib, lähemalt tutvustame seda augustis enne sügishooaja algust," lubas Tõevere-Kaur.
Reikop ja Välba alustasid eestlaste äratamisega juba 2001. aastal ning tegid “Terevisiooni” viis aastat ja viis kuud, kuni 2006. aastani. Samal aastal alustasid nad otsesaatega “Paar”.
1. http://www.temuki.ee/arhiiv/2005/09/lugu4.pdf
2. http://www.elu24.ee/?id=146920
3. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=285963
4. http://www.ristik.ee/index.php?tid=2800
5. www.kroonika.ee
8