Muusika Grieg ja Sibelius (0)

Edvard Grieg –1843-1907 Elulugu: Ta oli Norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis . Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12-aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal – helilooja , pianist , dirigent, pedagoog . Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamast. Muusikaakadeemiale elu sissepuhumine võttis aastaid ning see oli Griegi jaoks väga väsitav ja psüholoogiliselt kurnav. Ootamatult tõi asjadele pöörde F. Liszti avalik kiri Griegi toetuseks . Tänu sellele määrati hiljem Griegile riiklik stipendium elu lõpuni. Griegi vanaduspäevad möödusid põhiliselt ühes mõisas Bergeni lähedal või talle südamelähedases majas Troldhaugenis. Grieg- See on Norra, tema loodus ja lihtsad inimesed.
Sibelius 1865-1957, elulugu. Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste võitluses oma iseseisvuse eest. Ta sündis Hämenlinnas arsti perekonnas, Kaotades varakult isa jääb ta kasvatada ainult emale. Ema oli muusikalisely väga andekas ja jagas oma andeid pojaga. Jean harjutab klaverit alates 6ndast a. Ja õigepea oskab juba improviseerida. 15.a osaleb suurel pianistide konkursil , kus ta võidab üllatusega tiitli . Konkursi ajal kuulnud viiulimängu viib poisi mõttele saades hoopis viiuldajaks. Piiri seadis aga hoopis vanus. 1885A astub ta vastavatud Helsinki muusikakooli. Ta andekus oli niivõrd ilmne, et talle omistati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. See raha võimaldas 2 a enesetäiendamist viinis ja berliinis. 1892A naaseb ta kodumaale . Siit peale algab tal tõeline loomeajastu. Ta kandis noodiridadele iidseid süneid põhjamaiseid, kalevalast, võluveski sampomaast. 90Ndate alõpus toimub tema elus suur muudatus . Soome valirtus kuulutab ta eluaegseks stipendiaadiks. See andis heliloojale vabaneda pedagoogilisest tööst jms tegevustest. Ta sai täielikult pühenduda loomingule. Ülejäänud pika elu veedab ta soomes, mis tõestab veel kord oma kiindumust kodumaasse ja selle rahvasse.
Sibelius, looming Tema rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge . Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema eepiline jutustav legendlik maailmataju . Instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt seotud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30. koorilaul finlandi. Kantaadid : kalevala, oma maa, tule sünd. Vokaalsümfooniline poeem kullervo . Arvukalt on soololaule. Tähtsamad teosed on siiski kirjutatud orkestrile: finlandia , saaga, bard, öine ratsasit ja päikesesõit. Sümfooniline fantaasiapoeem: põhjala tütar. 4 sümfoonilist legendi. Sibelius kirjutab meelelde muusikat ka draamale , valse triste-kurb valss . Lisandub hulk muud orkestri muusikat. Enamus kammermuusikast on kirjutanud noorusaastail. Üheks kaunimaks klaverikontserdiks on sibeliuse oma. Sümfooniaid on tal 7. 1,5,7 on kõige kuulsamad . Tema muusikat võib isel. Kui jõulist ja suurejoonelist. See on väga soome pärane ja sügavalt rahvusli. Meelodia ja tämbririkas.
Grieg loomingLoomingus esikohal lihtsate inimeste seisukohad. Muusika on sügavalt rahvuslik: „Pildikesi rahva elust“, „Norra tantsud“, „Pulmapäev Troldhengenis“, „Mööda kaljusid ja fjorde“ jne.Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid: „Ma armastan sind“, „2 pruuni silma“, „Lootus“. Arvukalt on soololaule, üks tuntuimaid „Solveigi laul“.Tihti kantakse ette kantaati „Uus isamaa“. Tal on ka üks ja ainus ooper „ Olav Trygvason“.Olulisemad on just orkestriteosed ja see osa on maailmakuulus . Tuntud on 2 klaverikontsert , lisanduvad klaveritsükkel „Lüürilised palad“. On ka hulk väikevorme: ballaadid , variatsioonid jne. Orkestrile on kirjutanud pop.süite: „Sigurd jorsalfar“, „Holberge süit“, „Kaks eleegilist pala“.Loomingu tipus on süit „ Peer Gynt“. See muusika on kirjutatud H. Ibseni samanimelisele draamale. Lugu räägib elupõletajast, loodrist peer Gyntist. Tema seiklustest ja kohtumistest kummaliste olenditega. Vvanana leiab eest oma pruudi Solveigi. Peer teab tohutult muinasjutte. Süidis 8 pala. Helilooja ise koostas 6 pala.