Jean Sibelius (1)

Johan Christian Julius Sibelius
Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja , kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus.
Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit , ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tšellot.
Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia).
Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. Lisaks sümfooniatele kompositsioneeris ta ka Finlandia , Valse triste, viiulikontserdi, süit Karelia jne.
Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahsuseeposest „ Kalevala “, üle saja pala häälele ja klaverile, kolmeteistkümne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Siia kuuluvad sümfoonilised poeemid „Finlandia“, „Saaga“, „ Karjala süit“, „Kullervo sümfoonia“, sümfooniline süit „Lemminkäinen“.
Tema teostest tuntuimad on sümfooniline poeem „Finlandia“ ja valss „Valse triste“ näidendist „Kuolema“. Sibeliust kurvastas, et inimesed ei tunne tema sümfooniaid ja teisi suuremaid teoseid. „ Finlandiast “ sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol.
Sibeliuse loomingut iseloomustab ökonoomsus ja kontsentreeritus. Samuti oli tal haruldaselt hea vormitunnetus. Teematiline materjal oli tal vägagi napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. Tal oli elav huvi muusika arengu vastu aga modernne muusika ei meeldinud talle kunagi.
Oma loomingu otsi võttis ta kokku väidetatavalt 1920-ndate keskel. Peale seitsmenda sümfoonia ja helipoeemi Tapiola lõpetamist ei valminud tal 30 aasta vältel kuni surmani ühtegi suurt teost. Sibelius küll üritas kirjutada kaheksandat sümfooniat aga see katse ebaõnnestus. Selleks ajaks oli ta saavutanud juba rahvusvahelise tuntuse. Jean Sibelius suri 20.septembril 1957 Järvenpääl, olles juba üle üheksakümne aasta vana.
Sibeliuse auks on rajatud monument Helsingi Taka-Töölös Sibeliuse pargis . Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost „ Finlandiat “. Monument avati helilooja 100. sünniaastapäevaks 7. Septembril 1967.
Sibelius on valitud ka aastal 2004 kõigi aegade suurimate soomlaste valimisel kaheksandale kohale. Ta oli väga menukas helilooja, kuigi mina pole tema loomingust midagi head kuulma juhtunud.
„Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi.“ Jean Sibelius