11 klass muusika arvestus (1)

MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED

Romantism:

Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst ) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real . eelkõige vene heliloojate ( mussorgski ) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism . Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt.

Griegi loomingu üldiseloomustus:

Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter , südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Norra rahvaviisid, põhjamaine, esimesi heliloojaid, kelle loomingus on impressionismi jooni. Populaarseim osa oli soololauludel ning miniatuuridel. Muusikas on põimunud lüürika muinasjutuliste kujunditega. Kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti , norra loodusesse illu, norra karakterisse. Palju kasutab rahvaviise.
Griegi loomingu loetelu : Klaverile
" Klaverikontsert a- moll " (1868)

Klaveritsüklid

1. "Lüürilised palad"
2. "Albumilehed"
3. "Humoreskid"

Orkestriteosed

"Sümfoonilised tantsud"
süit "Holbergi aegadest " keelpilliorkestrile

Soolopalad ja muud teosed

"Pildid rahva elust"
"Norra tantsud"
"Pulmapäev Trolldhaugenis"
"Mööda kaljusid ja fjorde"
"Pöialpoiste rongkäik"
" Peer Gynt "
"Sigurd Jorsalfal"
Sibeliuse loomingu üldiseloomustus:
Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad ). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine.
Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat
sümfoonilisi poeeme ( Kullervo , Finlandia , Saaga )
viiulikontsert E-Moll
palju orkestripalu
küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat
Võimas rühm:
Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõžki kodus, kui kolm noormeest: Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussargski tutvusid. Algul kuulus rühma ainult need kolm, aga ajapikku liitusid ka Nikolai Rimski- Korsakov ja Aleksander Borodin (keemiprofessor). See rühmitus koondas seega tolleaja viite vene tuntud heliloojat.
Mussorgski loomingu üldiseloomustus:
Looming on kriitilise realsmi esindjale omane: kasutab loomingus rahvuslikke, eriti talurahvale omaseid raskusi. Muusikas: harmoonia senikehtinud ranged reegleid eirav, vahel üsnagi kareda, krobelise kõlaga, melioodiad põhinevad kõne ja rahvaluule sünteesil. Vormiliselt on ka teosed läbi komproneerimata (st. puudub kindel ülesehitus).
Mussorgski loomingu loetelu: Laulud ("Kalistrat", "Hällilaul Jejomuškale", "Vaeslaps", " Kirp ")
2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov ", "Hovanštšina")
klaverisüit "Pildid näitusel"
orkestripilt "Öö lagedal mäel"
Tšaikovski seos Eestiga:
Pjotr Tšaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi „Vojevood” kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tšaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tšaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil , kus nad istuvad teineteise embuses tänini. See on Tšaikovski pink , valminud 1940. aastal, ja sellesse on raiutud Tšaikovski 6. sümfoonia mõned fraasid , mis suur helilooja on laenanud eesti rahvalaulust „Kallis Mari”.
„Kallis Mari” tema sümfoonias näitab, et heliloojal pidi olema kokkupuuteid ka eestlaste ja eesti rahvalauluga. Haapsalus käis Tšaikovski hiljemgi. Haapsalu oli tollal üldse erakordselt noobel paik, kus tavatsesid puhata ka Venemaa keisrid. Selle asjaolu tulemuseks oli Peterburi–Tallinn–Haapsalu raudteeliini kiire valmimine ja Haapsalu kaunis raudteejaam .
Tšaikovski loomingu üldiseloomustus:
Psühholoogiline sisu, inimeste hingelised elamused . Vormilt lüüriline, tundeküllane ja voolavalt laulev, sarnaneb vene romansiga. Tema lemmikuks oli sümfooniline muusika, ballett , ooper ja instrumentaalne kontsert. Muusikas meeleolikontrastid ja protest saatuse vastu.
Tšaikovski loomingu loetelu: 6 sümfooniat (tuntumad 3, 4 ja 6 tema luigelaul)
3 kontserti
3 balletti (" Luikede järv", "Pähklipureja", " Uinuv kaunitar")
10 ooperit ("Jevgeni Onegin ", "Padaemand")

TEOSTE ANALÜÜS

Grieg- Sümfooniline süit “Peer Gynt”

Grieg - Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale “Peer Gynt”, millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist . Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad " Hommikumeeleolu ", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis".

Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia

Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem “Finlandia” sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. “Finlandia” on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius neid meeleolusid väljendanud sümfoonilises poeemis "Finlandia", mis õhutas soome rahvast vabadusvõitlusele.

Mussorgski –Klaveritsükkel “Pildid näituselt”

Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina.
Seob teose tervikuks, kujutab ( tinglikult ) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet , hiljem kogu vaskpillirühm.
10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries ´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges´i turg, Katakombid , Baba-Jaga onn( Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad).

Tšaikovski- Sümfoonia nr. 6

Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga.
6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. “Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.”
I osa- Elu. Sonaadivormis
Sissejuhatus algab rusutult. Peateema – rahutu, 2 kõrvalteemat - üürikesed õnneunelmad. Igatsetud hingerahule järgneb ahastav karje, vallandub draama, millele järgneb kurbus . VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tšaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused.

Tšaikovski- Klaverikontsert nr. 1 b-moll

Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene
kontsert, eriti selle esimene osa. Virtuoosne ja efektne, üks mängitavamaid klaverikontserte üldse.
I osa sonaadivormis. Sissejuhatuses on majesteetlik klaveripartii saateks orkestri esitatud pidulikule teemale . Peateema aluseks nukker ukraina rahvaviis. 2 kõrvalteemat on kantud igatsusest, helgetest unelmatest.