50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiina1234
Õppematerjali autor
Edvard Grieg 1843-1907 Elulugu: Ta oli Norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga
Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast. Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27 1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina
PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas
Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski teosed on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Edvard Grieg Edvard Grieg sündis 15. juunil 1843 Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Liepzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse.
Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867
· Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak.
,,Pähklipureja" o Sümfooniad: Kuulsaim on kuues ,,Pateetiline sümfoonia" (peale selle esitamist suri nädal aega hiljem) o Klaveri tsükklid: Klaverikontsert nr1 ,,Laste album" ,,Aasta ajad" (19.saj oli balleti kõrgaeg) · Muusika kuulamine: o Tsaikovski ,,Luikede järv" o Klaverikontsert no.1 Jean Sibelius (1865-1957) (soome) · Elas pika elu, viimased 30 aastat ei kirjutanud enam, ütles" et olen oma lood juba kirjutanud" · Suitsetas kangeid havanna sigarette · 90. Aastaselt hakkas tervisele mõtlema, loobus lõunasest napsist Looming: · Kirjutas põhiliselt sümfoonilist muusikat o Sümfooniaid o Sümfoonilisi poeele · Teemad: o Soome loodus o Kalevala · Tähtsaim teos sünfooniline poeem ,,Finlandia"
mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. E. H. Grieg (1843-1907) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid