Sibelius, grieg (1)

Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg
ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957
Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses.
Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli .
1885 avatakse Helsingi muusikakool , mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium . Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast kiindumust oma kodumaasse ja rahvasse.
LOOMING Jean Sibelius 1865-1957
Sibeliuse rahvusromantiline helolooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema jutulik maailmataju. Tema instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt põimunud.
Vokaalsümfooniline muusika on arvukas: kooriteoseid üle 30ne. Koorilaul „Finalndi“. Kantaadid „Kalevala“, „Oma maa“, „Tulelind“, 5-osaline poeem „Kullervo“. Ja arvukalt soololaule „ Kurbus “.
Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile. „Finlandia“, „ Saaga “, „Tapiola“, „Bard“, „Öine ratsasõit ja päikesetõus“. Sümfoonilised legendid „Lammikäinen ja saarelind“ „lemmikäinen toorelas“ , „ Toonela luik“ , „Lenninkäineni kojutulek “.
Sibelius kirjutas muusikat ka Draamadele „Vasle Trieste“, „Pellas ja Milisande“, „Torm“, „Surm“, „Scaramouche“. Hulk muud orkestri muusikat. Palju kammermuusikat noorusajal.
Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7..
Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas.
Jean Sibelius

• Koorilaul „Finlandia“
  
• Kontsertsüit „Balshazzani pidu“ I osa „ Idamaine protsesioon“
  
• Soololaul „Kurbus“ sopran ja klaver
  
• Sümfooniline poeem „Saaga“
  
• Viiulikontsert I osa
  
• Sümfoonia nr 1 III osa
  
• Sümfooniline süit „Põhjamaa tütar“ orkester
  

ELULUGU Edvard Grieg 1843-1907
Grieg on Norra ärkamisaja laulik. Sünnikohaks Bergen. Esimeseks muusikaõpetajaks ema, kes ise mängis väga hästi klaverit. Edvard suhtus muusikaõppesse tõsiselt. Ning selle tuloemusena oli 12-aastassena kirjutatud esimesed heliteosed.
Akadeemilise hariduse saami9ne Norras puudus täielikult. Ema valmistab poega ette õpinguteks Lepzigi konservatooriumis, Saksamaal. Õpingute kõrvalt tegeleb Grieg mitmel alal: heliloojana, artistina, pianistina, õpetajana. Aastaid on seotud Taaniga.
1867 on Grieg kahekordselt tähtis, tema eestvedamisel avatakse Oslos Norra muusikakonservatoorium. Temast sai ka esimene rektor. Muusikaakadeemiale tõelise elu sissepuhumine võttis aastaid. Et teda peetakse kodumaal kekmiseks muusikuks keeldub riik andma stipendiumi.
Palju aastaid rändab ta mööda Euroopas esinedes.
Neil kontsertidel propageeris helilooja nii enda kui ka teiste põhjamaade heliloojade muusikat. Kogu elu oli Griegile suureks toeks ja abiks tema abikaasa Niina , seda eriti helilooja rasketel aegade. Vanaduspäevad möödusid sünnilinnas Bergenis ja Troldhaugenis. Grieg on maetud kalju sisse koos tema abikaasaga.
LOOMING Edvard Grieg 1843-1907
Oma maa inimeste eluolu on loomingus esikohal. Muusika on sügavalt rahvuslik. Sranased on ka paljude heliteoste pealkirjad .
Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid „ Ma armastan sind“ „ Kaks pruuni sima“ „ Lootus“. Avukalt on soololaule „Seiveigi laul“. Palju lauldakde kantaati „Uus isamaa“. Griegil on ka 1 ooper „Olav Trygvson“
Kuid helilooja orkestritoesed on tähtsamad vokaalloomingust. Just see osa on maailmakuulus . Kuulsad on ka kaks klaverikontserti, lisaks veel klaveritsüklid jne. Palju väikevorme.
Orkestril on tuntud süidid „Sigurd Jorsalfar“ jne. Griegi loomingu tipud on süit Pear Gynt . Süidis on 22 pala, millest helilooja koostas 2-neljast süidist koosnevat pala. Muusika on kirjutatud H Ibseni samanimelisele draamale .
Elupõletajast Pear Gynt jutustab surevale emale Asele muinasjuttu. Vana mehena koju jõudes leiab ta eest ikka veel ootava pruudi.
Edvard Grieg

• Kantaat „ Uus isamaa“ meeskoor
  
• Klveritsükkel „Lüürilised palad“ „Kevad“
  
• Soololaul „ Sol Veigi laul“
  
• Norra tants nr 2
  
• Klaverikontsert nr 1 I osa „Griegi klaverikontsert A-mol“
  
• Orkestersüit nr 1 „Hommiku meeleolu“ Pear Gynt
  
• Pear Gynt „ Mäekuninga koopas “
  

2